Süüdistatav R.Z, Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuotsuse õiguslik alus Isikukood XXX, Eesti kodanik, emakeel eesti keel, elukoht xxxx; keskharidusega, töötab xxxx, xxxx. Varem kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 15.08.2013 otsusega
järgi 5 kuulise vangistusega tingimisi
alusel katseajaga 3 aastat ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks; väärteokorras kehtivad karistused puuduvad Tõkend – elukohast lahkumise keeld 22.02.2016, avalikul kohtuistungil KrMS § 306, § 309, § 313, § 315, § 318, § 319, § 175 lg 1 p 3, 9, ja § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 3 ja
lg 1 RESOLUTSIOON R.Z süüdi tunnistada
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 15.08.2013 kohtuotsusega mõistetud, ärakandmata karistuse, s.o 5 kuu vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust, mis
lg 5 ja § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada 510 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 2 aastat. 1 Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada R.Z kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ühes kohustusega järgida
lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada R.Z käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 1 p 1 alusel võtta R.Z-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 kohustada R.Z viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel Menetluskulud Välja mõista R.Z-ilt menetluskulu riigituludesse: - 645,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg1 p 2 alusel - 210,00 eurot kaitsetasu adv. Heiki Kuninga poolt õigusabi osutamise eest.
lg 1 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 855,00 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates aprillist 2016 igakuiselt vähemalt 71,25 eurot, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 31.03.
R.Z anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema juhtis alkoholijoobes olles 01.05.2015 kella 22.40 paiku xxxx mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. R.Z-i väljahingatavas õhus tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST seeria nr ARDM-0072 mõõtes alkoholisisaldus 1,19 mg/l kohta. Liikluseaduse § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse R.Z alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuhiks. R.Z rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis) ja § 69 lg 2 p 1 (Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem) nõudeid. Seega R.Z , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime
KOHTULIKU TÕENDID UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD, UURITUD R.Z tunnistas end
järgi esitatud süüdistuses süüdi, seletades kohtuistungil, et 01.05.2015 grillis sõpradega, jõi õlut ja oli purjus, kuid istus rooli, sest oli vaja tanklasse sõita. Tunnistas, et see oli läbimõtlemata hoolimatu otsus. Hindas oma tegu kahetsusväärseks ja kinnitas, et lapse pärast selliseid asju ei ole rohkem juhtunud ega ei juhtu tulevikus ka. On aru saanud, et alkohol on halb ja see toob ainult pahandusi ja sellepärast ei tarvita enam alkoholi, kui siis ainult mõnel tähtpäeval. Selgitas, et elab koos naise, xxxx tütre ja naise xxxx tütrega, töötab pere nimel ning peres on ainult üks auto, seesama, mis on juba 9 kuud arestitud ja pere laenab vajalikeks sõitudeks autot naise vanemate käest. Samas oli auto ostetud väikelaenu eest viie aasta peale ja igakuiselt maksab tagasi laenu üle saja euro. Kui temalt juhtimisõigus ära võetakse, siis saab naine perekonna autoga sõita, kui saab lõppastme koolituse läbitud. Auto on peres igapäevaselt hädavajalik tööl käimiseks ja väikelastega liiklemiseks. Tunnistaja T G andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt oli ta 01.05.2015 koos xxxx M M patrullis. Annikverest väljakutselt tagasiteel kuulis teisele patrullile antud väljakutset, et xxxx juures on joobes juht, kes seal ringi sõidab ja autos joob. Otsustas, et teeb teise patrulliga koostööd, pööras vormijope tagurpidi, eraldas märgi, et keegi aru ei saaks, et tegemist politseinikuga ja jalutas xxxx ringi kuni märkas xxxx poolt tulemas xxxx numbriga, mis oli viidatud väljakutses. Auto suundus ringristmikult xxxx suunas ehk siis kiriku külje taha ja jäi 510 minutiks parklasse seisma. Siis hakkas auto uuesti liikuma xxxx suunas, patrulli sai kohe teavitatud, kuid nad ei tabanud seda sõidukit. Mingil hetkel nägi seda autot uuesti tagasi tulemas ringristmiku suunas ja otsustas käega märku andes auto peatada. Auto peaaegu peatus, 3 mootor seiskus, kuigi sõiduk jätkas liikumist. Hoidis eemale kartes, et juht on äkki joobes ja ta võib ise sõidukilt löögi saada kogemata. Sõiduki mootor käivitus kuskil 50 meetrit enne ringristmikku ja auto tegi seal täisringi ära ning sõitis siis xxxx juurde. Jooksis selle auto juurde kohe ja esitles ennast juhile politseiametnikuna, näitas ka töötõendit. Juht andis talle oma dokumendi, oli väga viisakas ja koostööaldis, aga kohe oli näha, et juht on alkoholijoobes, tema suust tuli tugev alkoholi lõhn, koordinatsioon ei olnud kaine inimese oma ja mäletamist mööda liikus auto enne peatamist vastassuuna vööndis. R.Z oli selles mõttes adekvaatne, et sai kõigest toimuvast aru, tunnistas kohe oma süüd ja ütles, et tegi lolluse ja kahetseb. Juht sai üle antud teisele xxxx R T, kes patrullautos olnud tõendusliku alkomeetriga tuvastas joobe, mis oli mäletamist mööda üle 1, või kuskil 1,2. Valves olnud uurija otsuse kohaselt teisaldati sõiduk jaoskonna parklasse ja R.Z lubati pärast kontaktide võtmist jalgsi koju minna, kuigi see kõik toimuski tema kodu juures xxxx tegelikult. Kohtus avaldati ja uuriti kriminaalasja juurde võetud tõendeid - - - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millega on tõendatud indikaatorvahendi kasutamine ja selle kasutamise kellaaeg /tl 1/; Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos mõõtevahendi taatlustunnistusega ning alkomeetri väljatrükk, millega on tõendatud, et joove on tuvastatud seadusenõuetele vastavalt ning nõuetekohase alkomeetriga /tl 2-3/; Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millega on tõendatud, et R.Z kõrvaldati juhtimiselt seoses alkoholijoobega /tl 4/; Sõiduki teisaldamise akt koos arvega, millega on tõendatud R.Z-i juhitud sõiduki teisaldamine ja seoses sellega R.Z-ile kulu tekkimine /tl 5-6/; Asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabelid, millega on tõendatud R.Z-i juhitud auto seisu- ja sisukord /tl 7-15/; Sõiduki üleandmis- vastuvõtmisakt, millega on tõendatud sõiduki hoiule andmine /tl 16/; Viru Maakohtu 15.08.2013 otsus kriminaalasjas nr 1-13-7264, millega on tõendatud R.Z-i varasem mootorsõiduki joobes juhtimine /tl 17-18/; Sõiduki detailandmete päring, millega on tõendatud auto kuuluvus R.Z-ile /tl 19/; Kehtivate dokumentide detailandmete päring, millega on tõendatud, et R.Z omab alates 17.10.2014 esmast juhtimisõigust /tl 20/; Viru Maakohtu 22.05.2015 määrus kriminaalasjas 1-15-4139, millega on tõendatud, et R.Z-ile kuuluv sõiduauto xxxx on arestitud konfiskeerimise tagamiseks /2123/; EMTA tõend isiku maksustatava tulu kohta /tl 24-25/; Viru Ringkonnaprokuratuuri 10.06.2015 määrus riigi õigusabi korras R.Z kohtueelses menetluses kaitsnud vandeadvokaadile Heiki Kuningale õigusabi tasu ja kulu hüvitamise kohta summas 48 eurot koos tasutaotlusega /tl 26-27/; Riigi õigusabi korras R.Z kohtus kaitsnud vandeadvokaadi Heiki Kuninga tasutaotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohus on rahuldanud osaliselt ja summas 162 eurot /tl 2829/; Väljavõte rahvastikuregistrist, mis tõendab, et R.Z-i elukaaslasel H-L E puudub juhtimisõigus /tl 45/. R.Z-i iseloomustus töökohast xxxx /tl 30/; 4 - Lapse sünnitunnistus, mis tõendab perekondliku olukorra olulist muutumist pärast kuriteo toimepanemist /tl 31/; Väljavõte liiklusregistrist, millest nähtub, millised sõidukid on seotud R.Z-i ja tema elukaaslasega /tl 32-33/; 22.05.2015 sõlmitud korteriostu laenuleping, mis tõendab igakuist tagasimakse kohustust summas 160 eurot /tl 34-37/; Auto ostuks sõlmitud laenuleping, mis tõendab igakuist tagasimakse kohustust summas 112,91 eurot kuni 10.2019.a. /tl 38-44/. Kohus, hinnanud uuritud tõendeid kogumis, on seisukohal, et R.Z-i tegevuses on tõendatud
Tõendatud on ja vaidlust ei ole selles, et R.Z oli autot juhtides alkoholijoobes. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühhilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 sätestab, et juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Süüteo toimepanemine R.Z-i poolt on täielikult tõendamist leidnud nii tema enda, kui ka tunnistaja T G ütluste ja kriminaalasjas kohtule esitatud ja uuritud kirjalike tõenditega. KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toime pandud tegude eest ja nende piirides. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele.
järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kohaldada kuni kolmeks aastaks. Kohus leiab, et R.Z-i tegevuses
§-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Süütegu on õigesti kvalifitseeritud
R.Z-ile süüks arvatud tegu on toime pandud otsese tahtlusega. R.Z-i väljahingatavas õhus on tuvastatud alkoholisisaldus 1,19 mg/l ja käesolevas kriminaalasjas ei ole vähimatki vaidlust tema poolt toimepandud kuriteo asjaolude üle – tuvastatud on, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas juhtis ta joobeseisundis olles sõiduautot. Vaidlusaluseks küsimuseks on üksnes see, kas tuvastatud tehioludel toimepandud kuriteo korral 5 tuleb R.Z-i suhtes kohaldada muu mõjutusvahendina kuriteo toimepanemise vahendiks olnud mootorsõiduki konfiskeerimist.
lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kohus ei nõustu prokuröri taotlusega konfiskeerida Janar R.Z-ilt tahtliku süüteo toimepanemise vahend, s.o sõiduauto. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-37-07 määratlenud süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise materiaalses mõttes karistuseks ja rõhutanud, et põhiõiguslikud garantiid peavad olema tagatud ka nende riiklike sunnivahendite kohaldamisel, mida ei ole formaalses karistusõiguses karistusena sätestatud, kuid mis on materiaalselt käsitatavad karistusena. Riigikohus selgitas ühtlasi, et kohus peab konfiskeerimise põhjendatuse üle otsustades iga kord arvesse võtma konkreetse juhtumi asjaolusid. Oluline on silmas pidada, et süüdistatav on algusest peale oma süüd tunnistanud ja teinud politseiga koostööd, kusjuures teda ei kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt tee peal, vaid ta oli ise sõiduki juhtimise kodumaja ees lõpetanud. Ka ei põhjustanud süüdistatav oma teoga kuigivõrd ohtlikke olukordi liikluses (ei sooritanud ohtlikke manöövreid ega põgenenud politsei eest). Seega saab asuda seisukohale, et R.Z-i poolt toimepandud kuritegu iseloomustab mõnevõrra väiksem teosüü ning vara konfiskeerimise kohaldamine ei ole kohtu hinnangul proportsionaalne ega põhjendatud. Siinkohal ei sea kohus kahtluse alla asjaolu, et sõiduki joobeseisundis juhtimine on alati ohtlik nii juhile endale kui ka kaasliiklejatele. Kohus on seisukohal, et mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise näol on tegemist isiku omandiõiguse väga intensiivse riivega, mida võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi. Seega on oluline esitada tulevikuprognoos joobeseisundis autot juhtinud isiku edasise käitumise kohta. Eelkõige rõhutab kohus isikuga seotud asjaolusid: nimelt on R.Z-i näol tegemist kaastöötajate ja tööandja poolt hinnatud tubli ja kohusetundliku isikuga. Samuti on süüdistatava ülalpidamisel tema elukaaslane koos väikelastega ning R.Z töötab pere nimel. Süüdistataval on küll üks eelnev karistatus sõiduki joobes juhtimise eest 2013.aastast, millega kaasnes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5 kuuks, kuid süüdistatav ajal, mil tal juhitimisõigust ei olnud, ka autorooli ei istunud. Enne tookordset ning pärast käesoleva süüteo toimepanemist ei ole R.Z õigusrikkumisi toime pannud. Märkimist väärib ka asjaolu, et süüdistatava esmakordsel karistamisel sõiduki joobes juhtimise eest oli karistus suhteliselt leebe, mis viitab ka väiksemale süüle. See asjaolu annab põhjust eeldada, et samalaadsete kuritegude toimepanek tulevikus R.Z-i poolt on märksa vähemtõenäolisem kui see oleks mõne suurema teosüüga isiku puhul. Lisaks märgib kohus, et kuna R.Z-ile kuuluv sõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx on olnud peaaegu aasta aega juba arestitud, siis on tema suhtes sõiduki konfiskeerimist sisuliselt juba rakendatud. Lisaks on ta kohustatud olnud tasuma auto ostuks võetud laenu tagasimakseid ja seda olukorras, kus ta sõidukit kasutada pole saanud. Kohus loeb R.Z-i suhtes kohaldatud meetme-sõiduki arestimise-piisavaks tagamaks, et süüdistatav sõidukiga uusi kuritegusid toime ei pane. Ka on oluline, et süüdistatava ütlustest nähtuvalt on auto talle ja ta perele igapäevaselt hädavajalik tööl käimiseks ja väikelastega liiklemiseks. Tõendamist on leidnud, et rohkem 6 mootorsõidukeid peres ei ole. Asjaolu, kas süüdistatav ja/või tema elukaaslane omab juhtimisõigust, ei oma tähtsust. Ka peab kohus usutavaks süüdistatava kinnitust, et lapse sünd on muutnud teda vastutustundlikumaks. Kuivõrd konfiskeerimine on karistusõigusliku tähendusega meede ja isikule on käesoleva süüdistuse raames mõistetud
järgi raskemaliigiline karistus – 1-aastane vangistus,
lg 2 kohaldamisega aga liitkaristus 1 aasta ja 5 kuud vangistust, mis on asendatud üldkasuliku tööga 510 tunni ulatuses tähtajaga 2 aastat kohustusega alluda käitumiskontrollile ning mitte tarvitada alkoholi ja lisakaristusena on talt äravõetud mootorsõiduki juhtimise õigus 7 kuuks, siis leiab kohus, et praegusel juhul sõiduki konfiskeerimine on põhjendamatult raske ja ebaproportsionaalne meede. Kohus on seisukohal, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada ka ilma isiku õiguste sedavõrd intensiivse riiveta. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 22.08.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4 tühistada Viru Maakohtu 10. märtsi 2016 kohtuotsus osaliselt, see on R.Z-ile
lg 1 p 1 alusel mõistetud lisakaristuse osas.
lg 1 p 1 alusel võtta R.Z-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Muus osas jätta Viru Maakohtu kohtuotsus muutmata. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.