Obsah (6)

§ 130§ 180§ 339§ 318§ 175§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuli 2016, Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-5652 (16244000706) Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekr

§ 130, § 247-§ 249, § 313, § 315-§ 319, § 432 kohus OTSUSTAS: 1. Süüdi tunnistada R.S kuriteo toimepanemises Kar

S § 424 järgi ning mõista temale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

1. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mitte pöörata vangistus täielikult täitmisele kui R.S ei pane 1-(ühe)-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus alates on 12.07.
3. Vastavalt KarS § 50 lg 1 mõista lisakaristus ja võtta R.S´lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1-(üheks) kuuks. Lisakaristuse kandmise algus on alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 on R.S kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile 4.

§ 180

lg 1 ja 3 alusel jätta menetluskulud osaliselt, s.o 200 eurot sundraha osas riigi kanda ning ülejäänud osas, s.o , 445 eurot sundraha, 96 eurot kaitsjatasu mõista R.S ´lt riigituludesse välja.

1. R.S´l tasuda 541 eurot menetluskulud 12-kuulise tähtaja alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE
2. 1 Maksekorraldusele märkida viitenumber
3. ning selgitus „R.S 1-16-5652 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 339

lg 1 mõistes (

§ 318lg 3 p 4, lg 4).

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (

§ 318lg 4).

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD R.S-ile on esitatud süüdistus selles, et tema tema olles alkoholijoobes liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 tähenduses - Alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, seeria nr ARDF-0054 kontrollimise tulemusena väljahingatavas õhus oli 0,91 mg/l alkoholi xxx Seega pani R.S toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.t. KarS § 424 ettenähtud kuriteo. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus R.S süüditunnistamist KarS § 424 järgi ning palub mõista karistuseks 3 kuud vangistust. Kohaldada KarS § 73 ning mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui R.S ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Määrata katseajaks 1 aasta. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1-ks kuuks. KarS § 180 lg 3 alusel jätta 200 eurot sundrahast riigi kanda ülejäänud kriminaalmenetluse kulud sundraha 445 eurot ning kaitsja tasu (96 eurot) välja mõista süüdistavalt ning võimaldada süüdistataval tasuda kriminaalmenetluse kulud ositi ühe aasta jooksul. Kohtuistung Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et süüdistatav R.S on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb R.S süüdi tunnistada KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p-dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2016.aastaks kehtestatud 2 kuupalga alammäära suurus on 430 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 645 eurot (430*1,5=645). Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et käesolevas asjas menetluskulude tasumine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu ja need tuleb osaliselt (sundraha 200 euro osa) jätta riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud nõuda süüdlaselt sisse, lubades tasumist 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 3