järgi 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata ning katseajal kohustati süüdimõistetut ka mitte tarvitama alkoholi ega narkootikume;
S § 65 lg 1 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud vangistust, millest arvati maha kantud karistusosa ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud 18 päeva vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel 1186 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 1 aasta 7 kuud; 4. Tartu Maakohtu 03. mai 2012.
järgi 9 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata ning katseajaks määrati süüdimõistetule ka lisakohustus hüvitada tsiviilhagi; 5. Tartu Maakohtu 21. mai 2012.
lg 2 p 1, 3, § 121 ja § 199 lg 1 järgi 9-kuulise vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluv 5 kuud 23 päeva vangistust liideti KarS § 65 lg 1 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistusega, liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust, millest 9 kuud vangistust jäeti süüdimõistetu suhtes tingimisi täitmisele pööramata eelmise kohtuotsusega määratud tingimustel ja 3 kuu vangistuse osas jäeti karistus täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga kohtuotsuse kuulutamisest ning lisakohustusena määrati süüdistatavale keeld tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on J.I uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 62% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 61%. Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetu lähedasteks vabaduses X ja X, kellest viimase juurde saab ta vabanemisel ka elama asuda. Kindel töökoht tal puudub. Kohtumenetluse poolte seisukohad J.I kinnitas kohtuistungil, et varasemalt ei osanud ta tingimisi karistust hinnata, kuid nüüdseks on vangistus teda mõtlema pannud. Süüdimõistetu märkis, et vangla riskihindamine on vaid statistika, mitte isikut ja tema emotsioone arvestav lähenemine. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses toetab J.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. 2 Käesolevaks ajaks on J.I ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. J.I puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistusest ei ole tal ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust. Samas aga tuleb kohtul arvestada, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba kuuel korral. Talle on varasemalt korduvalt antud võimalusi jätkata oma elu seadusekuulekana vabaduses käitumiskontrollile allutatuna või üldkasulikku tööd tehes ning samuti on tema suhtes karistuse asemel kohaldatud alaealiste mõjutusvahendit, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist pidevalt jätkanud. Ka käesolev vangistus on talle mõistetud liitkaristusena katseajal toimepandud kuritegude eest. Seega on ilmne, et varasemalt süüdimõistetu suhtes üles näidatud usaldus ja temale antud kergemad võimalused karistuse kandmiseks ei ole ennast ära tasunud ega talle piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Seetõttu tuleb kohtul isiku järjekordset usaldamist ja tingimisi ennetähtaegselt vabastamist kaaluda eriti põhjalikult. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu õigusvastast käitumist iseloomustanud eriliigiliste kuritegude toimepanek. Seejuures viimaseid kuritegusid on peamiselt iseloomustanud varavastane iseloom ja vägivalla kasutamine. Materjalide põhjal võib järeldada, et süüdimõistetut iseloomustab impulsiivne käitumisstiil, mis võib väljenduda ka agressiivsuses. Samas ei pruugi ta ise oma käitumisest ja seda mõjutavatest teguritest ka täielikult aru saada ning kaldub ennast liigselt õigustama väliste teguritega nagu näiteks teiste poolne mõjutamine või kokkusattumus, võtmata täit vastutust enese valikute ja käitumise eest. Samuti nähtub materjalidest, et kuigi süüdimõistetu agressiivsus ja mitmed kuriteod on seotud alkoholi tarvitamisega, siis ise ta nimetatud seoseid ei ole tunnistanud. Eeltoodu ja süüdimõistetu poolt kohtuistungil avaldatu põhjal on kohtul alust kahelda, kas süüdimõistetu ikka on oma väärkäitumisest, selle mõjuritest ja enese rollist sellise käitumise kujundamisel aru saanud ning on motiveeritud oma elustiili edaspidiselt vastavalt muutma, et jätkata vabaduses seadusekuulekalt. Samuti nähtub kirjalikest materjalidest, et ka süüdimõistetu ise on kahelnud, kas suudab anda garantiid, et edaspidi kuritegusaid enam toime ei pane, mistõttu on ilmne, et kuriteoriskid ei ole veel tema puhul veel maandatud ja karistuse eesmärgid täidetud. Samuti ei toeta süüdimõistetu vabastamist asjaolu, et vabanemisel puudub tal kindel töökoht. Kuna varasemalt on süüdimõistetu pannud toime varavastase iseloomuga kuritegusid ning seega võib järeldada, et nende eesmärgiks oli varalise kasu teenimine, siis kujutab kindla töökoha ja sissetuleku puudumine olulist riski ka vabanemisel majanduslikel eesmärkidel kuritegudega jätkamiseks. Lisaks majanduslikule aspektile võib töökoha puudumine aga mõjutada ka süüdimõistetu teisi kuriteoriske, kuna mõtestatud tegevusega hõivatuse puudumisel on suurem oht ka alkoholi tarvitamiseks ja negatiivset mõju avaldavate isikutega koosviibimiseks, mis on juba varasemalt olnud tema õigusvastase käitumise mõjuteguriks. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et J.I katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik. Kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et karistuse eesmärgid oleksid praeguseks täidetud, süüdimõistetu ei jätkaks vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudaks edaspidiselt seadusekuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Samas aga on kohus seisukohal, et arvestades isiku korrektset käitumist vangistuses ja seda, et talle oleks siiski kasulikum vabaneda koos kriminaalhooldusega, tuleb talle anda uus võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks 3 tavapärase aasta möödumise asemel juba nelja kuu möödumisel käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Nimetatud aja jooksul on süüdimõistetul võimalus oma käitumist ja riskitegureid põhjalikumalt analüüsida ja muuta oma hoiakuid, et kindlustada paremad võimalused edasiseks seadusekuulekuseks. Samuti tuleks süüdimõistetul võimalusel otsida endale vabanemiseks kindel töökoht, et kindlustada piisava majanduslik kindlustatus ja vähendada seega ohtu uute kuritegude toimepanemiseks varalise kasu teenimise eesmärgil. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.