← Eesti

1-16-718/93

Obsah (10)§ 315§ 126§ 175§ 179§ 180§ 188§ 45§ 37§ 271§ 285

1-16-718 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juuni 2016.a Kuninga kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-718 (15267000296) Kohtukoosseis Kohtunik Rubo Ki

§ 315lg 4 järgi kohus otsustas: Süüdi tunnistada M- S. S Kar

S § 203 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 07.04.2015 kuni 19.06.2015.a so 2 (kaks) kuud ja 12 (kaksteist) päeva. Ära kandmata karistuseks lugeda seega 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui M- S. S ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1

(38)1-16-718 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel panna M- S. S´sele käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel panna M- S. S´sele käitumiskontrolli ajaks kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev. Tsiviilhagid. 1) Jätta X OÜ tsiviilhagi M- S. S´se vastu 1637,10 euro nõudes täies ulatuses läbi vaatamata. 2) Jätta G.S tsiviilhagi M- S. S´se vastu 1500 euro nõudes täies ulatuses läbi vaatamata. 3) Jätta H. K´i tsiviilhagi M- S. S´se vastu 334 euro nõudes täies ulatuses läbi vaatamata. 4) Jätta A.K ´i tsiviilhagi M- S. S´se vastu 125 euro nõudes täies ulatuses läbi vaatamata. 5) Jätta U. V tsiviilhagi M- S. S´se vastu kinnisasja taastamise kulu nõude osas summas 2156,65 eurot läbi vaatamata. Rahuldada U. V tsiviilhagi M- S. S´se vastu vallasasjadega seotud nõudes osaliselt summas 3671 eurot, milline kanda U. V a/a nr X Swedbank. 6) Rahuldada L.V´i tsiviilhagi M- S. S´se vastu osaliselt summas 1412,46 eurot. Summa kuulub hüvitamisele kolmandale isikule K-L. L´ale (isikukood X). 7) Rahuldada I.T´i tsiviilhagi M- S. S´se vastu osaliselt summas 1277,46 eurot, milline kanda I.T´i a/a X. 8) Rahuldada K. K tsiviilhagi M- S. S´se vastu osaliselt summas 1147,46 eurot, milline kanda K. K a/a X Swedbank. 9) Rahuldada S. T´i tsiviilhagi M- S. S´se vastu osaliselt summas 3961,65 eurot, milline kanda S. T´i a/a X. 10) Rahuldada T.A.K H´i tsiviilhagi M- S. S´se vastu osaliselt summas 1397,46 eurot, milline kanda T.A.K H´i a/a X Nordea Pank. 11) Rahuldada E.K´i tsiviilhagi M- S. S´se vastu osaliselt summas 1238,59 eurot, milline kanda E.K´i a/a X Swedbank 12) Rahuldada A. L tsiviilhagi M- S. S´se vastu täies ulatuses summas 2238 eurot, milline kanda A. L arveldusarvele X SEB Pank. 13) Rahuldada J. M tsiviilhagi M- S. S´se vastu osaliselt summas 615,60 eurot, milline kanda J. M a/a X Swedbank. 14) Rahuldada S. N´e tsiviilhagi M- S. S´se vastu täies ulatuses summas 833 eurot, milline kanda S. N´e a/a X Swedbank. 15) Rahuldada U. G´i tsiviilhagi M- S. S´se vastu täies ulatuses summas 685 eurot, milline kanda U. G´i a/a X Swedbank. 16) Rahuldada A. L´i tsiviilhagi M- S. S´se vastu osaliselt summas 3775 eurot, milline kanda A. L´i a/a X Danske Bank. 17) Rahuldada OÜ X tsiviilhagi M- S. S´se vastu täies ulatuses summas 3900 eurot, milline kanda OÜ X a/a X SEB pank. 2
(38)1-16-718 18) Rahuldada R. Õ´a tsiviilhagi M- S. S´se vastu täies ulatuses summas 2123,60 eurot, milline kanda R. Õ´a a/a X Swedbank. 19) Rahuldada R. L tsiviilhagi M- S. S´se vastu täies ulatuses summas 4703,75 eurot, milline kanda R. L a/a X SEB Pank. 20) Rahuldada X OÜ tsiviilhagi M- S. S´se vastu täies ulatuses summas 6798,48 eurot, milline kanda X OÜ a/a X SEB Pank. 21) Rahuldada X´a tsiviilhagi M- S. S´se vastu täies ulatuses summas 3130,03 eurot. 22) Rahuldada M. K ´i tsiviilhagi M- S. S´se vastu osaliselt summas 11 114,90 eurot, milline kanda L. K´i a/a X. 23) Rahuldada P. R´i tsiviilhagi M- S. S´se vastu osaliselt summas 10 890 eurot, milline kanda P. R´i a/a X. Tühistada Pärnu Maakohtu 22. jaanuari 2016.a määrusega nr 1-16-499 kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati käesolevas kriminaalasjas nr 15267000296 tsiviilhagide tagamiseks kinnistusregistri registriossa nr x tsiviilkostjate M. S (ik X) ja K. S (ik x) kuuluvale kinnisasjale katastritunnus x, asukohaga X, kohtulik hüpoteek 89 916,05 euro ulatuses kannatanute: X, E.K, R. L, OÜ X, G.S, A. L, R. Õ, X OÜ, J. M, OÜ X, U. G, S. N, A.K , A. L, H. K, M. K, P. R, U. V, S. L, I.T, K. K, S. T, T.A.K Hi kasuks. Asitõendid.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde 1 DVD plaat AS Statoil turvakaamera salvestustega, mis asub hoiul Lääne Prefektuuris.

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel M- S.

S´sele 07.04.2015 temalt ära võetud Mobiiltelefon HTC (asub hoiul Lääne Prefektuuris).

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel järgmised Lääne Prefektuurile hoiule antud esemed: 1) Pakend nr 1 ja 2 – põlevvedelike proovid; 2) Õpilaspilet nr x. Menetluskulud. Arvata käesoleva kriminaalasja menetluskuludeks:

§ 175

lg 1 p 4 alusel tasu riigi õigusabi eest 120 eurot;

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasud: põlevvedelikuekspertiisi maksumus 579 eurot ja psühhiaatriaekspertiisi maksumus 255 eurot;

§ 179

lg 1 p 2 alusel sundraha II astme teos süüdimõistmisel 645 eurot;

§ 175

lg 1 p 2 alusel kannatanu T.A.K Hi kohtusse ilmumise kulu 248,16 eurot, kannatanu S. T´i kohtusse ilmumise kulu 39,86 eurot, kannatanu P. R´i kohtusse ilmumise kulu 8,40 eurot ja tunnistaja A. L kohtusse ilmumise kulu 281,40 eurot. Kokku on menetluskulude summa 2176,82 eurot.

§ 180lg 3 alusel jätta M- S.

S´se kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulud summas 1100 eurot riigi kanda.

§ 188alusel mõista M- S. S´se kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulud summas 1076,82 eurot välja solidaarselt tema vanematelt M. S´selt ja K. S´selt. 3

(38)1-16-718 Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99916700041215. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Riigi kasuks välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik M- S. Ssele on esitatud süüdistus selles et tema alaealisena, 25.03.2015 kella 00.14 paiku Xas X tn 13 maja hoovis, kangutas lahti kuuribokside rea ühe kuuri ukseluku ja süütas tulemasinaga kuuris sees põlema võõra vara, mille tulemusena kuurid hävinesid, samuti hävinesid kuurides olnud X tn 13 elanikele kuuluvad asjad; 1) U. Vle kuuluvad küttepuud 6 ruumi väärtusega 270 eurot, 1 tonn turbabriketti väärtusega 125 eurot, erinevad käsitööriistad kogu väärtusega 400 eurot, mootorsaag Družba väärtusega 100 eurot, X toolid 4 tk väärtusega 60 eurot, vanaaegne vokk väärtusega 150 eurot, soomekelk väärtusega 100 eurot, kalastusvahendid väärtusega 250 eurot, tööriided ja jalanõud väärtusega 300 eurot, X grill väärtusega 60 eurot, elektriline veepump 150 eurot, veevoolikud väärtusega 35 eurot, elektripikendusjuhtmed väärtusega 150 eurot, uisud ja hokivarustus 2 komplekti väärtusega 350 eurot, X tööriistad väärtusega 250 eurot, suusad kolm paari väärtusega 150 eurot, suur lehepuhur bensiinimootoriga STIHL väärtusega 550 eurot, muruniiduk 450 eurot, Xprits 2 tk väärtusega 150 eurot, erinevad värvid 200 eurot, õlid ja bensiin kanistrites 150 eurot, mootorsaag Partner väärtusega 350 eurot. 2) X kuuluvad küttepuud 12 rm väärtusega 456 eurot. 3) L.Vile kuuluvad küttepuud 4 rm väärtusega 160 eurot, pakendatud brikett 1 tonn väärtusega 120 eurot; X tööriistad, oksakäärid 2 tk, rehad, kirves, labidad ja tavalised tööriistad, haamrid, käsisaed - koguväärtusega 200 eurot, vanad suusad ja soome kelk, millistel varaline väärtus puudub ja seina glasuurplaadid 4 pakki väärtusega kokku 35 eurot; 4) X kuuluvad küttepuud 1,5 rm väärtusega 60 eurot, jalgratas väärtusega 140 eurot, Singeri õmblusmasin väärtusega 160 eurot ja X tööriistad väärtusega kokku 20 eurot; 5) X kuuluvad 5 rm küttepuid väärtusega 250 eurot; 6) S. Tile kuuluvad 10 mootorsae ketti väärtusega kokku 120 eurot, 20 mootorsaeketi lehte väärtusega kokku 200 eurot, šeif väärtusega 200 eurot, erinevad kalastustarbed väärtusega kokku 425 eurot, 6 autorehvi väärtusega kokku 180 eurot, dushisegisti väärtusega 130 eurot, 10 rm küttepuid väärtusega 350 eurot, suusad, kepid saapad 200 eurot; 7) T.A.K Hile kuuluvad 4 ruumi küttepuid, 3 jalgratast, 2 puidust Xtooli, tööriistad koguväärtuses 650 eurot. 4
(38)1-16-718 Lisaks tekitas M- S. S kannatanutele U. Vle, I.Tile, X, S. Tile ja L.Vile ja T.A.K Hile kuuride hävitamisega kahju 12 648 eurot. Kokku tekitas M- S. S kannatanutele varalist kahju 21 263 eurot ja põlengujääkide koristamisega seoses 356,66 eurot. Samuti selles, et tema, alaealisena 25.03.2015 kella 03.45 paiku Xas tn 12a kortermaja hoovis, süütas tulemasinaga põlema 59 m2 ulatuses puitsõrestikkonstruktsiooniga kuuride reas olevas esimeses lukustamata kuuris võõra vara, mille tulemusena kuurid hävinesid osaliselt ning said täies ulatuses kuuma ja veekahjustusi, samuti sai põlengu käigus kahjustusi tn 12a/2 R. Õale kuuluva eramu 2 akent ja Vee tn 12 asuv OÜ-le X kuuluv trahter X hoone ja terrass. Tules hävinesid kuuris paiknenud: 1) G.Sle kuuluvad naiste linnaratas Minerva väärtusega 275 eurot, meeste linnaratas Minerva väärtusega 325 eurot, maastikuratas Optima Mountain väärtusega 300 eurot, 4 osaline alumiiniumredel väärtusega 75 eurot, 2 rm küttepuid väärtusega 60 eurot; 2) A. Lle kuuluvad 4 rm küttepuid väärtusega 148 eurot, 10 puitprussi väärtusega 120 eurot, 2 alumiiniumredelit väärtusega 150 eurot, 60 tk erinevaid entsüklopeedia raamatuid väärtusega kokku 100 eurot, meeste linnajalgratas väärtusega 160 eurot, elektritrell väärtusega 20 eurot, 2 kirvest väärtusega 20 eurot; 3) R. Õale kuuluva eramu 2 akent väärtusega 623,60 eurot. Võõra vara, kuuride hävitamisega tekitas M- S. S kannatanutele G.Sle, A. Lle ja R. Õale varalist kahju 4500 euro suuruses summas ja OÜ Xile X hoone ja terrassi kahjustamisega 7207,14 euro suuruses summas. Kokku tekitas M-S.S kannatanutele varalist kahju 14 083,14 eurot. Samuti selles, et tema, alaealisena 03.04.2015 kella 23.46 paiku Xas X tn 51 korrusmaja tagahoovis, süütas tulemasinaga põlema 12-st kuuriboksi reas keskmises lukustamata kuuris võõra vara, mille tulemusena kuurid hävinesid osaliselt, samuti hävinesid kuurides olnud E.Kile kuuluvad isiklikud esemed: Kulla sulatusahi, see oli suur, kannatanu tegi sellega tööd, maksis 876 eurot; relvakapp metallist 280 eurot; 2 bensiinikanistrit täis olid 40l kokku, 56 eurot; puituks u 79 eurot; nuuskpiiritus seda oli 35 liitrit maksis 147 eurot; 2 labidat kokku 8,20 eurot; puidusaag 8,80 eurot; reha 6 eurot; lumelabida Fiskars 21 eurot; ventilaator 29 eurot; kaks lumekirkat 19,90 eurot; seinakell 24 eurot; kühvel 2,35 eurot; autoratta teleskoopvõti 9,60 eurot; silikoonpüstol ja ehitustarbed 8,24 eurot; gaasipriimus 28 eurot; metallämber 4,60 eurot; klaaslaud metallalusega 29 eurot; autotungraud õliga so 26,90 eurot; küttepuude korv 9,50 eurot; reklaamivälialus 67 eurot; Xsirm 49 eurot; 2 tooli kunstnahaga metallist 33,90 eurot; auto käivitusjuhtmed 24 eurot; asfaldihari 6,70 eurot; plastikluud 11,80 eurot; spordikott 39 eurot; pliidiahjuroop 6,90 eurot; 2 kg auto pulberkustuti 27 eurot; ohukolmnurk 7,50 eurot puksiiri tross 6,60 eurot; majapööningu redel 45 eurot. E.Kile tekitatud kahju kokku on 1997,49 eurot. Põlenguga said kahjustada said R. L ja OÜ-le X kuuluvate korterite hoovipoolsed aknad. Kuuride põlenguga tekitati kahju R. Lle 4703,75 euro suuruses summas, OÜ-le X 6798,48 euro suuruses summas ja Xale 3130,03 euro suuruses summas (seal hulgas on X 51 kuuride taastamisväärtus on 10 407,60 eurot, prügi utiliseerimise kulu 1800 eurot, akende kahjustamisega põhjustati OÜ-le X kahju 3086,15 eurot). Samuti selles, et tema, alaealisena 04.04.2015 kella 01.00 paiku Xas X 17 süütas tulemasinaga kortermaja hoovis paiknenud kuuride reas ühes keskmistest kuuridest põlema võõra vara, mille tulemusena kuurid hävinesid osaliselt, samuti hävinesid kuuris: 5
(38)1-16-718 1) J. Mle kuuluvad kaks jalgratast Trek väärtusega 500 eurot, sõiduauto 4 rehvi väärtusega 200 eurot, küttepuud väärtusega 40 eurot, tuhaimur väärtusega 32 eurot ning kannatada sai J. M sõiduauto Pontiac Transport tagatuli väärusega 150 eurot; 2) A.K ile kuuluvad Xgrill väärtusega 55 eurot, vikat väärtusega 10 eurot, X tööriistad väärtusega 10 eurot, väetis väärtusega 5 eurot, suured lillepotid väärtusega 10 eurot, linoleum väärtusega 15 eurot, vann ja ämbrid kokku väärtusega 10 eurot ja 2 kastekannu väärtusega kokku 10 eurot; 3) S. Nele kuuluvad 3 rm küttepuid väärtusega 90 eurot, 4 sõidukirehvi väärtusega 128 eurot, Fiskars tungraud väärtusega 45 eurot, elektrikeevitusaparaat väärtusega 300 eurot, akulaadija väärtusega 20 eurot ja puidu ning metalli käsitööriistad väärtusega kokku 250 eurot; 4) H. Kile kuuluvad 40 võrkkotti küttepuid väärtusega 144 eurot, lumelabidas väärtusega 10 eurot, plastikkelk väärtusega 10 eurot, X tööriistad väärtusega 10 eurot ja sõiduki 4 rehvi väärtusega kokku 160 eurot; 5) U. Gile kuuluvad naastrehvid 4 tükki (a´125 eurot tükk) kokku väärtusega 500 eurot, 70 meetrit elektrikaablit 3x2,5 väärtusega 77 eurot ja 3 lumelabidat ja 2 reha väärtusega kokku 73 eurot; 6) A. Lile kuuluvad 7 linnuvõrku - väärtus kokku 140 eurot, Linnuvõrk maasikatele väärtusega 40 eurot, katteloor väärtusega 7 eurot, kasvuhoone kile väärtusega 25 eurot, kastekann väärtusega 5,50 eurot, laste kastekann väärtusega 4,50 eurot, Xkäärid väärtusega 24 eurot, reha väärtusega 5 eurot, käpaga kõblas väärtusega 5 eurot, Xhark väärtusega 17 eurot, laste vihmakeep väärtusega 2 eurot, täiskasvanu vihmaülikond väärtusega 59 eurot, sääsekaitsejakk väärtusega 11 eurot, 4 paari säärikud väärtusega kokku 68 eurot, tõukeratas väärtusega 139 eurot, jalgrattapump väärtusega 31 eurot, 3 jalgratta kiivrit (a´30 eurot) - kokku väärtusega 90 eurot, 3 villast tekki väärtusega 207 eurot, narivoodi koos õppimislauaga väärtusega 100, 1000 raamatut (5 eurot tükk) väärtusega kokku 5000 eurot, maniküüri ja pediküüri tooted (salongi sisustus) väärtusega kokku 200 eurot, kasutatud jalatsid ja riided kokku väärtusega 200 eurot ning võõra vara. Kuuride hävitamisega tekitas M- S. S kannatanule M. Kile varalist kahju 12 700,60 euro suuruses summas. Samuti sai põlengu käigus kahjustada kuuride läheduses pargitud OÜ X kaubiku Ford Transit (registrinumbriga X) vasak külg ja katus, millega tekitas varalise kahju summas 3900 eurot. Kokku tekitas M- S. S kannatanutele varalist kahju 25 844,60 eurot. Samuti selles, et tema, alaealisena 07.04.2015 kella 00.44 paiku Xas X tn 11 süütas tulemasinaga põlema P. Rile kuuluva eramu hoovis paiknenud katusealuses võõra vara, mille tagajärjel hävines katusega kaetud terrassiga puhkenurk koos selles olnud mööbli (2 nahkdiivanit, 2 komplekti erinevat puitmööblit koos toolidega, ümmargune laud pinkidega, antiikkapp) ning muude isiklike esemetega (sh 6 jalgratast, muruniiduk, survepesur, küttepuud 8 rm, erinevad Xtööriistad, riiulid, saag ja elektriline pesurull), samuti said tulekahjustusi hoonete kompleksis asunud kaks kõrvalhoonet. Tules hävinud isiklike esemete väärtuseks on 5802 eurot ja abihoonete ning katusealuse hävitamisega tekitas kannatanu P. Rile varalise kahju 23 812,20 eurot. Kokku tekitas M- S. S kannatanule varalist kahju 29 614,20 eurot. Võõra asja tahtliku rikkumise ja hävitamisega, millega on tekitatud oluline kahju, pani M- S. S toime KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kannatanud on esitanud kahju hüvitamiseks tsiviilhagid. Menetlusosaliste põhjendused maakohtus M- S. S tunnistab ennast kuritegude toimepanemises süüdi ning kahetseb väga. Süüdistatav leiab üksnes, et ei pannud kõiki kuritegusid toime üksinda, vaid koos X, kellega koos peaks vastavate kuritegude toimepanemise eest kandma ka varalist vastutust. 6
(38)1-16-718 Kaitsja, võttes arvesse, et M- S. S ei eita KarS § 203 lg 1 järgi temale süüdistusakti alusel temale inkrimineeritavate tegude kui selliste toimepanemist, ei vaidlusta süüdistusaktis etteheidetava süüteo – võõra vara rikkumise ja hävitamise toimepanemist ning selle eest M- S. Sse karistamist KarS § 203 lg 1 järgi. Kaitsja palub M- S. Sse karistuse määramisel arvestada asjas tõendatud, KarS §-s 57 lg 1 p 2 ja 3 sätestatud kohtualuse vastust kergendavaid asjaolusid, nagu – tekitatud kahju vabatahtlikku jõukohast hüvitamist mitmele kannatanule ja puhtsüdamlikku kahetsust. Prokuröri poolt kriminaalmenetluskulude väljamõistmise taotluse esitamisel palub kaitsja võtta arvesse alaealise M- S. S’ täielikku varatust ja asjaolu, et nende hüvitamine käiks temale selgelt üle jõu, samuti seda, et tema resotsialiseerimise väljavaated on head, siis jätta kriminaalmenetluskulud riigi kanda. Kaitsja on esitanud mitmesuguseid vastuväiteid kannatanu suhtes esitatud tsiviilhagidele. Prokurör leiab, et süüdistatava süü on täies ulatuses tõendamist leidnud. Prokurör taotleb kohtult MS. Sse süüditunnistamist KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja tema karistamist kolme aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 järgi arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 07.04.2015 kuni 19.06.2015. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui M- S. S ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel panna M- S. Ssele käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel panna M- S. Ssele käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel panna M- S. Ssele käitumiskontrolli ajaks kohustus osaleda sotsiaalprogrammis (mitmedimensiooniline pereteraapia). Maakohtu seisukoht Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et alaealise M- S. Sse süüdistus KarS § 203 lg 1 järgi on tõendamist leidnud. M- S. Ssele on esitatud süüdistus viies erinevas süütamises, milliste tagajärjel on vähemalt 24-le kannatanule tekitatud suures ulatuses varalist kahju: 1) 25.03.2015 kella 00.14 paiku Xas X tn 13 kuuride süütamises; 2) 25.03.2015 kella 03.45 paiku Xas tn 12a kortermaja hoovis kuuride süütamises; 3) 03.04.2015 kella 23.46 paiku Xas X tn 51 korrusmaja tagahoovis kuuride süütamises; 4) 04.04.2015 kella 01.00 paiku Xas X 17 kortermaja hoovis kuuride süütamises; 5) 07.04.2015 kella 00.44 paiku Xas X tn 11 eramu hoovis paiknenud katusealuse süütamises. M- S. S tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Hoolimata asjaolust, et süüdistatav tunnistab oma süüd, lasub kohtul kohustus tõendada isiku süüd ja näidata ära tõendid. 25.03.2015 kella 00.14 Pärnu X tn 13 puukuuride põleng: M- S. Sse enda poolt 28.04.2016 kohtuistungil antud ütluste järgi, läks tema 24.03.2015 hilisõhtul X Põhikooli vastas asuvasse X 13 hoovi. Hoovis murdis ta puuoksaga lahti M. T valduses oleva lukustatud kuuriboksi ukse ja võttis sealt kaasa I. T kuuluva jalgratta. Ratta varastamist tõendab lisaks väärteoasjas nr X politsei poolt koostatud otsus (kd II, tl 22), mille järgi on M- S. S tunnistatud 7
(38)1-16-718 süüdi I. T kuulunud jalgratta varguses ning jalgratta kui asitõendi vaatlusprotokoll (kd II, tl 24-27). M- S. S sõitis enda selgituste järgi rattaga linnas X - käis kesklinnas, Koidula pargis ja sõitis lõpuks Pärnu X juurde (X aadressil) ning pani ratta kooli juurde puu najale. M- S. Sse saabumist nägi pealt 25.03.2015 kell 00.05 ka Pärnu X direktor X, kes pidas kooli juures valvet, kuna eelnevatel päevadel oli kooli aknaid sisse visatud. Nimetatud akende lõhkumise eest karistati hiljem M- S. Sst (otsus väärteoasjas nr X, 05.05.2015; otsus väärteoasjas nr X, 05.05.2015; otsus väärteoasjas nr X, 05.05.2015; otsus väärteoasjas nr X, 05.05.2015, otsused kd II, tl 85-90). Tunnistaja I. T on 12.04.2016 kohtuistungil andnud ütlusi, et hoidis ratast ema kuuriboksis aadressil X tn
  1. Ratas 25.03.2015 toimunud tulekahjus ära ei põlenud. Nimelt varastati ratas tõenäolise kuuri süütaja poolt ära ja ratta sai ta kätte hiljem politseist. Kadunud Rattaga seoses on 25.03.2015 sündmuste osas on andnud tunnistusi 12.04.2016 kohtuistungil ka X. Viimane hoidis X direktorina silma peal koolihoonel, et avastada kooli akende kividega sisse viskaja. Märgates rattaga lähenenud meesterahvast, püüdis ta teda kinni nabida, kuid mees põgenes, jättes ratta maha. Veidi hiljem kuuldus kooli vastas olevast X tn 13 territooriumilt põlengu hääli. M- S. S nägi 28.04.2016 kohtuistungil selgitatu järgi naisterahvast (Xit) ning jooksis läbi X kooli hoovi, hüppas üle X ja läks üle X tänava tagasi X 13 hoovi kuuriboksi, kust ta oli eelnevalt jalgratta varastanud. Kuuriboksis leidis M- S. S bensiini, millega pani kuuri seest põlema. Varastatud jalgratta andis X üle politseile, kes tagastas ratta I. T (leiu vastuvõtmise akt nr 3140150014298, 25.03.2015, kd II, tl 23). Päästeameti häirekeskus sai põlengust teada 25.03.2015 kell 0.
  2. Tulekahju likvideeriti kell 02.
  3. Päästeameti asjatundja hinnangu kohaselt on tuli levinud seest poolt väljapoole. Tulekahju tekkepiirkond asus hoone keskosas. Asjatundja sõnul sai tulekahju alguse lahtise tule allikast (Päästeameti asjatundja arvamus tulekahju tekkepõhjuste kohta, 02.04.2015, kd II, tl 17-20). Põlengu tagajärjel hävines puukuuride kompleks ja selles olnud asjad (Sündmuskoha vaatlusprotokoll, 25.03.2015, kd II, tl 11-16). Põlengu tagajärjel hävinesid X tn 13 elanikele U. Vle, X, L.Vile, X, S. Tile ja T.A.K Hile kuuluvad asjad. Lisaks tekitas M- S. S kannatanutele kuuride hävitamisega kahju ja prügikonteineri tasu põlengujääkide koristamisega seoses. 25.03.2015 kella 03.45 Pärnu tn 12a kortermaja kuuride põleng: Pärast seda kui X 13 puukuuride tulekahju oli likvideeritud, süütas M- S. S kella 03.45 ajal põlema samas läheduses asuva tn 12a kortermaja hoovis asuva puukuuride hoone. Süütamise aega aitavad tuvastada Päästeameti asjatundja arvamus tulekahju tekkepõhjuste kohta, 02.04.2015, kd II, tl 3942 ja kannatanu G.S ütlused 13.04.2015 kohtuistungil, kes ärkas tulekahju helide peale ja kutsus 03.45 päästjad välja. M- S. S ei mäleta alkoholijoobe tõttu süütamise asjaolusid, kuid on 28.04.2016 kohtus süütamist möönnud, öeldes eeldab, et see on tema kätetöö, mis ta on purjus peaga teinud aga ei mäleta süütamist konkreetselt. Süütamist kinnitab süütamise ajalis-ruumiline lähedus eelmise X 13 süütamisega. Samuti on see teguviis sarnane M- S. Sse hilisemate süütamistega samas piirkonnas, mis lubab kogumis teha järelduse, et tn 12a süütamise pani toime just M- S. S. Põlengu tulemusena hävinesid kuurid osaliselt ning said täies ulatuses kuuma ja veekahjustusi, samuti sai põlengu käigus kahjustusi tn 12a/2 R. Õale kuuluva eramu kaks akent ja Kuuride osas on R. Õ 13.04.2016 istungil selgitanud, et täielikult oli hävinenud kuuest kuurist 4 ja 2 oli saanud kahjustusi vee- ja tulekahjustusi. Kahjustada sai ka tn 12 asuv OÜ-le X hallatav trahter X hoone ja terrass (sündmuskoha vaatlusprotokoll, 26.03.2015, kd II, tl 32-38). Tunnistaja M. F ütluste järgi 13.04.2016 istungil läks tuli X räästasse, põles tagumine uks ja katus, põles ära 12m2 terrassi, põles kahe krundi vaheline aed. Veega sai kahjustatud kirsihoovi ja tagumine sein, kahjustada sai madalama osa lagi. Tuli läks ka katusekonstruktsioonidesse. Signalisatsioon oli vaja ära vahetada ühest ruumist ja valgusti vahetati ära. Asjatundja on arvamusel, et tuli on levinud kuuris seestpoolt väljapoole. Tulekahju tekkepiirkond asub hoone vasakpoolses boksis. Kuuri uksed olid lukustamata ning selles puudus elekter ja 8
(38)1-16-718 isesüttivad ained. Tules hävinesid kuuris paiknenud G. S ja A. Lle kuulunud asjad. Kuuride hävitamisega tekitas M- S. S kannatanutele G.Sle, A. Lle ja R. Õale kokku varalist kahju 4500 euro suuruses summas (Kannatanu R. Õa ütlused 13.04.2016 kohtuistungil; kannatanu A. L ütlused 13.04.2016 kohtuistungil). See on kulu, mille kannatanud ise kandsid. Hinnapakkumise järgi oli kuuride taastamisväärtuseks 8600 eurot OÜ X hinnapakkumine 02.05.2015 (kd II, tl 51). X hoone ja terrassi kahjustamisega tekitas M- S. S kahju 7207,14 euro suuruses summas (tunnistaja M. F ütlused 13.04.2016 kohtuistungil; OÜ X hinnapakkumine ja AS X hinnapakkumine, kd II, tl 43-
  1. 03.04.2015 kell 23.46 Pärnus X tn 51 kuuride põleng: Süüdistatava M- S. Sse ütluste järgi said 03.04.2015 õhtul kella 20.00-21.00 paiku M- S. S ja X kokku Pärnus Endla teatri bussipeatuse juures. Sealt liikusid nad edasi Munamäele, kus jõid ära kolm liitrit veini, mille nad olid varem ühiselt ostnud. Kuna X ei jõudnud viimasele bussile nr 14, et koju minna, siis jalutasid M- S. S ja X bussijama bussipeatusest piki X tänavat X tänava poole ja tegid suitsu. Seejärel läksid mõlemad X tn 51 maja taha hoovi urineerima. Hoovi on võimalik siseneda ainult X tänava poolt. Hoovis nägid noormehed kuuribokse, mille üks uks oli lahti. Mõne aja möödudes süütas M- S. S oma tulemasinaga põlema kuuri seinal rippunud vihmavarju. Vihmavarju süütamist M- S. S tunnistab, aga lisab, et süütas koos X, mida aga X ei kinnita. X kinnitusel oli tema vihmavarju poole seljaga, kui M- S. S seda süütas. M- S. Sse plaanist vihmavari süüdata ta enne selle süütamist teadlik ei olnud. Vihmavari jäi põlema ja mõlemad lahkusid kuurist ja suundusid X kooli poole. X kooli juurest liikusid M- S. S ja X X tänava bussipeatusesse, kust nägid süüdatud X 51 kuuribokside põlengut. Seejärel läksid nad põlengu sündmuspaika ja vaatasid kuidas päästjad tulekahju kustutasid (tunnistaja X ütlused 25.04.2016 kohtuistungil; süüdistatava M- S. Sse ütlused 28.04.2016 kohtuistungil). Päästeameti häirekeskus sai põlengust teada 03.04.2015 kell 23.
  2. Tulekahju lokaliseeriti 04.04.2015 kell 00.
  3. Päästeameti asjatundja hinnangu kohaselt sai tulekahju alguse lahtise tule allikast (Päästeameti asjatundja arvamus tulekahju tekkepõhjuste kohta, 05.05.2015, kd I, tl 102116). Põlengu tagajärjel muutus puukuuride kompleks kasutuskõlbmatuks ja hävinesid selles olnud asjad (hävimist on 14.04.2016 kohtuistungil kinnitanud kannatanud R. L ja OÜ-le X esindaja). Põlenguga said kahjustada R. L ja OÜ-le X kuuluvate korterite hoovipoolsed aknad – vasakpoolse aknaklaasid on mõranenud, samuti on mõranenud keskmise trellitud akna ja parempoolse akna klaasid (sündmuskoha vaatlusprotokoll 04.04.2015, kd I tl 79-101; viidatud Päästeameti asjatundja arvamus tulekahju tekkepõhjuste kohta). Kannatanu OÜ X esindaja J. L 14.04.2016 kohtuistungil antud ütluste järgi said raamid kahjustatud ja akendes olid praod). Samuti hävinesid kuurides olnud E.Kile kuuluvad isiklikud esemed. Akende kahjustamisega põhjustati OÜ-le X kahju 3086,15 eurot (kannatanu OÜ X esindaja J. L ütlused; OÜ X hinnapakkumine nr RP 15/01379, kd I tl 145-149). Vastavalt OÜ X hinnapakkumisele on X 51 kuuride taastamisväärtuseks 10 407,60 eurot, mida tuleb lugeda otseselt kuuri põlenguga kannatanutele OÜ X, R. L ja X tekitatud kahjuks. Samuti on kannatanud maksnud prügi utiliseerimise eest 1800 eurot, mida tuleb samuti lugeda kuriteoga tekitatud kahjuks (OÜ X arve nr 310515-06, 31.05.2015, kd I, tl 136-137). 04.04.2015 kell 01.00 Pärnus X 17 kuuribokside põleng: Tunnistaja X ütluste järgi 25.04.2016 kohtuistungil, olles vaadanud X 51 kuuribokside põlengut 10 minutit, läksid M- S. S ja X põlengu kohast piki X tänavat Mirage ööklubi eest mööda ja keerasid paremale X tänavale. Vahepeal käis M- S. S ühes X tänava puukuuris. Sealt liikusid nad ühiselt edasi Port Artur 1 kaubamaja juures olevasse Statoli teenindusjaama (aadressil Pärnu, X 2, asitõendi vaatlusprotokoll (Statoili videosalvestis), 20.05.2015, kd I, tl 118-121). Statoilis käis X toaletis ning seejärel, kell 00.39 lahkusid mõlemad Statoli tanklast. Sealt liikusid mõlemad edasi X põhikooli kõrval X 13 hoovi, kus olid põlenud puukuurid. X 13 hoovist läksid M- S. S ja X üle X ja läbi heki kõrval asuvasse X 17 hoovi, kus asusid samuti puukuurid. Mõlemad sisenesid ühte kuuriboksi, 9
(38)1-16-718 loopisid mööda kuuri lXli plasttopse ja tapeedirulle. Seejärel süütas M- S. S ühe tapeedirulli põlema. M.-S.S mäletab kohtuistungil antud ütluste järgi enda poolt tapeedirulli süütamist, aga ei mäleta, kas samal ajal süütas tapeeti ka X. Pärast süütamist lahkusid noormehed kesklinna suunas Jussin’i viinakaupluse juurde, sealt edasi X tänavale, sealt edasi X trahteri juurde X tänaval ja jõudes lõpuks ümber nurga uisuväljaku juurde, mis asub vahetult X 17 kõrval. Seejärel nägid M- S. S ja X, et süüdatud X 17 puukuurid põlevad lahtise leegiga ja tuletõrje tegeles kustutamisega. Noormehed läksid põlengule lähemale ja M- S. S filmis põlengut oma mobiiltelefoniga HTC. Kirjeldatud liikumistrajektoori kohta on andnud ütluseid nii tunnistaja X 25.04.2016 kohtuistungil kui süüdistatav M- S. S istungil 28.04.
  1. Nimetatud telefon võeti kinnipidamisel M- S. Slt ära (kahtlustatava kinnipidamise protokoll, 07.04.2015, kd II, tl 67-73 ja selles tuvastati 04.04.2016 filmitud kuuride põlengu video (asitõendi vaatlusprotokoll (mobiiltelefon HTC), 07.04.2015, kd II, tl 77-76). 13.04.2016 istungil on kannatanu I.T rääkinud, et naabri maja kuuride põlengul nägi kahte noormeest telefoniga filmimas põlengut. Puukuuride olukorda ja selles olnud esemete kahjustusi on vaadeldud ja fotografeeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis. Samuti on vaadeldud põlengu kahjustusi saanud OÜ X kirjadega kaubikut Ford Transit [743AUP] ning sõiduautot Pontiac Trans Sport [X] (protokoll, 04.04.2015, kd I, tl 159-182). Päästeameti häirekeskus sai põlengust teada 04.04.2015 kell 01.
  2. Tulekahju likvideeriti kell 02.
  3. Kahjustada sai tulekahju ajal kuuri ette pargitud kaubik Ford Transiti [X] vasakpoolne külg. Päästeameti asjatundja hinnangu kohaselt on tulekahju tekkepiirkond kuuribokside keskosas ning tulekahju sai tõenäoliselt alguse lahtise tule allikast (Päästeameti asjatundja arvamus tulekahju tekkepõhjuste kohta, 05.05.2015, kd I, tl 183-196). Põlengu tagajärjel muutus puukuuride kompleks osaliselt kasutuskõlbmatuks ja osaliselt hävinesid selles olnud asjad. Põlengu tagajärjel hävinesid J. Mle kuuluvad vallasasjad, kahjustada sai J. M sõiduauto Pontiac Trans Sport tagatuli väärusega 150 eurot (kinnitab nii sündmuskoha vaatlusprotokoll kui J. M ütlused 14.04.2016 kohtuistungil), S. Nele kuuluvad vallasasjad, H. Kile kuuluvad vallasasjad, U. Gile kuuluvad vallasasjad, A. Lile kuuluvad esemed. Kuuride hävitamisega tekitas M- S. S kannatanule M. Kile varalist kahju (kannatanu M. Ki ütlused 25.04.2016 kohtuistungil; OÜ Estnordia arve nr 11, 06.05.2015; X AB arve nr 1008069, 21.05.2015; OÜ X hinnapakkumine, kirjalikud tõendid kd II, tl 7-10). Samuti sai põlengu käigus kahjustada kuuride läheduses pargitud OÜ X kaubiku Ford Transit (registrinumbriga X) vasak külg ja katus, millega tekitati varaline kahju summas 3900 eurot (kannatanu J. M ütlused 14.04.2016 kohtuistungil, tunnistaja J.J ütlused 25.04.2016 kohtuistungil; AS Info-Auto hinnang, OÜ X arve nr 557779-5LV2TL ja AS X kalkulatsioon ja müügileping, kirjalikud tõendid kd II, tl 3-6). 07.04.2015 kell 00.44 Pärnus X tn 11 toimunud kõrvalhoone põleng: Tunnistaja X ütluste järgi 25.04.2016 kohtuistungil said 06.04.2015 õhtul kella 21.40 paiku M- S. S ja X kokku ning läksid koos Port Artur 1 alkoholipoodi Reglia, kust ostsid 3 liitrit veini. Seejärel suundusid nad Munamäele veini jooma. Enne südaööd oli vein joodud. Munamäelt liikusid noormehed Vee tn ja pöörasid Rüüti tn, sealt otse Pärnu Hotelli taha asuvasse parki. Pargis M- S. S ja X istusid, rääkisid juttu ja tegid suitsu. Siis otsustati, et M- S. S saadab X koju. Teel olles sisenesid mõlemad X tn 11 hoovi, et urineerida. Pärast urineerimist käisid mõlemad vaatamas hoovis olnud varjualust ja läksid hoovist välja. Seejärel läks M- S. S tagasi hoovija süütas põlema X tn 11 hoovi nurgas varjualuse all diivanil olnud prügikotid. X ei teadnud hoovist väljas olles, et M- S. S käis hoonet süütamas ning kuulis sellest alles hiljem politseis. Süüdistatav M- S. S on 28.04.2016 10
(38)1-16-718 kohtuistungil süütamist kinnitanud, kuid ei mäleta taas, kas tegi seda X või üksinda. Seejärel suundusid noormehed edasi kuni Kooli tänava alguseni, sealt läks X üksi edasi. Päästeameti häirekeskus sai põlengust teada 07.04.2015 kell 00.
  1. Tulekahju lokaliseeriti kell 01.
  2. Päästeameti asjatundja hinnangu kohaselt on tulekahju tekkepiirkond lehtla keskosas ning tulekahju sai tõenäoliselt alguse lahtise tule allikast (Päästeameti asjatundja arvamus tulekahju tekkepõhjuste kohta, 16.04.2015, kd II, tl 56-62). Tules hävines P. Ri isiklikke esemeid väärtuses 5802 eurot (6 jalgratast, muruniiduk, survepesur, küttepuud 8 rm, erinevad X tööriistad, riiulid, saag ja elektriline pesurull, oli 2 nahkdiivanit, 2 komplekti erinevaid puitmööblit koos toolidega, ümmargune laud pinkidega, antiikkapp). Esemete hävimist tõendavad P. Ri ütlused. Vallasasjade hävitamisega tekitatud kahju hüvitas kannatanule kindlustus. Abihoonete ning katusealuse hävitamisega tekitas M- S. S kannatanu P. Rile varalise kahju 23 812,20 eurot (tõendavad kannatanu P. Ri ütlused 25.04.2016 kohtuistungil; OÜ X Ehitus hinnapakkumine nr 36-130415; P. Ri poolt esitatud foto X 11 kõrvalhoonest enne põlengut, kd II, tl 63-66). M- S. Sse poolt toime pandud süütamise fakti kohta on kriminaalasjas kaks otsest tõendit - M- S. Sse ja X ütlused. M- S. S on kohtuistungil kõikidel aadressidel peale tn 12a tema toime pandud süütamisi tunnistanud. Tunnistaja X avaldatu järgi on tuvastatavad M-S.S poolt toime pandud süütamised aadressidel X 51, X 17 ja X
  3. M- S. S mäletab, et X 51 aadressil asunud puukuurid süütasid noormehed koos. X 17 ja X 11 puhul süüdistatav ei ole kindel, kas süütajaks oli ainult tema või tegi ta seda koos X, kuid on möönnud, et võib olla oli süütajaks tõesti üksnes tema. X 17 M- S. S ei tea, kas X ka süütamisega tegeles. X oli M- S. Sse kõrval kuuris, kuid süüdistatav ei vaadanud, kas X samal ajal süüdistatavaga oma välgumihkliga tapeeti süütas. X ühtegi süütamist ei kinnita, vaid ütleb, et kõik süütamised pandi toime M- S. Sse poolt ning temaga eelnevalt kooskõlastamata. Süüdistatava enda ütlustest nähtub, et ta on vägagi kahtleval seisukohal, kas X süütamistes osales. Süüdistatav pigem möönab, et tegi seda üksinda või ei tea, kas ka X süütas. Erand on üksnes X 51 süütamine, kus süüdistatav mäletab, et vihmavarju süütasid mõlemad koos. Süüdistatava ja tunnistaja ütlusi kõrvutades tundub kohtule usutavam tunnistaja X versioon süütamistest, so et MS. S pani süütamised toime üksi. Kuna süüdistatav on X osalemise suhtes süütamistes ebalev ja pigem ei mäleta seda, usub kohus X 51 süütamisegi osas X versiooni, et tema süütamises ei osalenud. M- S. S pigem ei mäleta sündmust ning tema ütlused toimunu kohta on pealiskaudsemad. X on andnud konkreetsemaid selgitusi, oskab seletada noormeste tegutsemist enne ja pärast süütamise toimepanemist. Kuna M- S. S oli ka eelnevalt, 2015 märtsi kuus süütamisi korda saatnud, on usutav, et X 51 tulekahju on põhjustatud tema poolt. Puuduvad tõendid, et ka X oleks hooneteid süüdata soovinud. M- S. S ei ole selgitanud, kuidas noormehed jõudsid X 51 puhul ühise süütamiseni, küll on X selgitanud, kuidas ta ei teadnud M- S. Sse plaanist kuur süüdata, mida aga viimane omaalgatuslikult siiski tegi. Aadressil tn 12a toime pandud süütamist ei ole M-S.S otseselt omaks võtnud, öeldes, et ei mäleta alkoholijoobe tõttu süütamise asjaolusid, kuid möönab, et see on tema kätetöö, mille ta on purjus peaga korda saatnud. Prokurör on osundanud, et lisaks kogutud tõenditele on M- S. Sse süüdistavaks asjaoluks kõigi kuriteoepisoodide puhul ka kuritegude toimepanemise sarnane viis, ehk Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-8-10 p 11-13 märkinud, et kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn ) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Riigikohus on varasemaski praktikas on asutud 11
(38)1-16-718 seisukohale, et erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt. Kuritegude toimepanemise viisist sellises kvaliteedis on eeskätt põhjust rääkida siis, kui kuriteo toimepanemise vahend, selle vahendi kasutamise eripära või tekitatud tagajärgede iseloom on spetsiifilised. Kuid 'st kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat ajalist tausta kajastavates erinevates tunnustes. usaldusväärsust tõendamise moodusena kinnitab sarnaste juhtumite arv ning seegi, et tuvastatud on kõigi episoodide vahetu toimepanemise sarnasus. tn 12a süütamine pandi toime samal päeval X 13 süütamisega. Kõik süütamised peale tn 12a pani M- S. S toime lühikese ajavahemiku vältel, 25.03.2015 - 07.04.
  1. Süüdistatava kinnipidamise järgselt järjepidevad kuuride põlengud Pärnu kesklinna piirkonnas lakkasid. Päästeameti asjatundja poolt tulekahjude tekkepõhjustele antud arvamuste kohaselt on põlengute tekkepõhjused samad, tulekahjud said tõenäoliselt alguse lahtise tule allikast tuli on levinud hoonete seest väljapoole. Kirjeldatu osutab otseselt ka tn 12a osas M- S. Sse käekirjale hoonete süütamisel. Samuti saab ajaliselt tegemist olla M- S. Sse poolt toime pandud tegevusega. X tn 13 aadressi kandis nägi X M- S. S25.03.2015 kella 00.05 paiku. Päästeamet on väljakutse põlengule saanud kell 00.
  2. Tulekahju likvideeriti kell 02.
  3. tn 12a kuuriboks süüdati põlema kella 03.45 ajal. Kaks 25.03.2015 põlengukohta asuvad distantsiliselt lähestikku. Päästeameti asjatundja arvamuse kohta tulekahju tekkepõhjuste kohta saadi väljakutse 12a tulekahjule kell 03.
  4. Päästeameti kutsus sündmuspaigale kell 03.45 kannatanu G.S, kes ärkas 12a elamus põlenguhäälte (praksumine) peale. Tulekahjude aja võrdlus ei välista kahte süütamist ühe öö jooksul, vaid näitab, et süütaja süütas järgmise kuuriboksi peale esimese tulekahju likvideerimist Päästeameti poolt. Esimese süütamise asjaolude põhjal on tuvastatud, et M- S. S oli 25.03.2015 ööl kuritegelikult aktiivne, samuti oli ta tn 12a põlengu kohta ütlusi andes 25.03.2015 öösel purjus, milline olek kohtu hinnangul soodustab süüdistatava poolt süütegude toimepanemist. Ka hilisemad, 03.04, 04.04 ja 07.04.2015 süütamised on M- S. S pannud toime alkohoolsete jookide mõju all. Kohus leiab, et kõigi süüdistuses esitatud episoodide osas on tuvastatud piisavalt sarnasusi, et omistada ka tn 12a süütamise episood M- S. Sse ning lugeda M- S. Sse kirjeldatud kuriteo toimepanijaks. Lisaks M- S. S ja X ütlustele tõendavad süüdistatava poolt kuuride ja katuselause süütamisi ka sündmuste episoodide juures nimetatud kaudsed tõendid. Päästeameti arvamused tulekahjude tekkepõhjuste kohta kinnitavad M- S. S ütlusi seoses tulekahjude süütamisega. Arvamuste järgi said tulekahjud alguse lahtise tule leegist ning tuli on levinud hoonetes seest poolt väljapoole. Süüdistatav on öelnud, et süütas hooned tulemasinaga. Süütamine toimus hoonetes sees viibides Tulemasin leiti süüdistatava juurest ka tema kinnipidamiselgi (vt kinnipidamise protokolli kd II, tl 68.) KarS § 203 lg 1 objektiivne koosseis seisneb võõra asja rikkumises või hävitamises, kui sellega on tekitaud oluline kahju. Koosseis hõlmab nii vallas- kui kinnisasju. Kõik eelpool loetletud põlengu tagajärjel hävinud ja põlengus kahjustada saanud asjad olid M- S. Sse jaoks võõrad. Ükski neist asjadest ei kuulunud temale ning samuti ei olnud tegemist peremeheta varaga. Kahjustamiseks loetakse asja füüsilist mõjutamist, mis muudab asja ainelist koosseisu ning välistab või raskendab selle sihipärast kasutamist või vähendab oluliselt selle majanduslikku väärtust. Asja kahjustamine võib seisneda selle rikkumises või hävitamises. Asja rikkumine on asja selline mõjutamine, mis muudab tema substantsi, kuid ei muuda asja lõplikult kasutamiskõlbmatuks. Asja 12
(38)1-16-718 hävitamine on selle omaduste selline muutmine, mille tagajärjel asi muutub senisel eesmärgil tarvitamiskõlbmatuks. Kokku pani M- S. S toime viis süütamist, millest iga süütamise tagajärjel tekkis ulatuslik tulekahju ja iga süütamise tagajärjel hävinesid või said kahjustada kinnisasjadel paiknenud hooned ja neis hoitud esemeid. Iga kuriteo puhul on täidetud KarS § 203 lg 1 objektiivne koosseis. Võõra vara tahtlik rikkumine või hävitamine muutub kuriteoks üksnes siis, kui sellega on tekitatud olulist kahju. Oluliseks peetakse kahju, mille ulatus ületab 4000 eurot. Süüdistuse kohaselt tekitati kannatanutele kuriteoga varalist kahju kokku summas 108 082,69 eurot. Süüdistatav ja kaitsja ei ole toodud kahjusummadega nõustunud ning on esitanud tsiviilhagidest erinevaid vastuväiteid. Samuti on kannatanud esitanud menetluse kestel tõendeid ja seisukohti, milliste järgi on tulekahjus hävinud vara taastamine osutunud mõnevõrra odavamaks. Allpool väljatoodult on kohus jätnud osa süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagisid läbi vaatamata. Tegemist on olnud olukordadega, kui kahju on nõudnud selleks õigustamata isik või süüdistatav on kahju kannatanutele peale hagi esitamist hüvitanud. Vastavate hagide osas M- S. Sse poolt tekitatud kahju aga väiksemaks arvata ei saa, sest hagide läbi vaatamata jätmine kahju olemasolu ei välista. Kahju üldsummast saab lahutada üksnes arvud, millises ulatuses jättis kohus kannatanute nõuded rahuldamata. Rahuldamata jäid nõuded järgmistes määrades: P.R puhul 8512,20 eurot, M. K puhul 1585,70 eurot, T. A. K. H puhul 565,84 eurot, S. Tangi puhul 1414,65 eurot, L. V puhul 565,84 eurot, K. Kuuse puhul 565,84 eurot, I. T puhul 565,84 eurot, A. L puhul 2600 eurot, J. M puhul 306,40 eurot, E. K puhul 258,90 eurot, U. V vallasasjade osas 894 eurot. Lisaks on kohus esitatud tõendite põhjal arvestanud välja ka U. V korteri omanikule kinnisasja kahjustamisega tekitatud kulu, milleks kujunes 2156,65 eurot esialgselt nõutud 3571,30 euro asemel. Kahe summa vahe on 1414,65 eurot. Rahuldamata nõuete ja U. V nõude summa vahe kogukahjust 108 082,69 eurost maha arvamisel, jääb kahjusummaks 88 832,83 eurot (108 082,69 – 19 249,86). Vastav summa tuleb kahjusummade korrigeerimise tulemusena lugeda süüdistuses esitatu asemel süütamisega M- S. Sse poolt kannatanutele tekitatud kahjude kogusummaks. Seega on kuriteoga vahetult tekitatud kahju, mida tuleb käsitleda olulise kahjuna KarS § 12¹ mõttes. Hinnates kõiki kriminaalasjas kohtule esitatud ja kohtulikul uurimisel uuritud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et M- S. Sse süü võõra vara hävitamises ja rikkumises on täielikult tõendamist leidnud. Kohus leiab, et M- S. S on teo toime pannud kavatsetult - hoonete süütamine oli tema eesmärk. Tema tegutsemise iseloom – võõrastesse kuuridesse sisenemine, sealhulgas ka kuuriuste lahti murdmise teel ning kuurides olnud kergesti süttivate esemete süütamine – annab alust arvata, et tegemist oli läbimõeldud kavatsusega hävitada ja rikkuda võõrast vara. Samas ei olnud süüdistataval selleks mingit mõistetavat motiivi, mis näitab täielikku hoolimatust teiste isikute omandi suhtes. MS. Sse teos ei esine ühtegi õigusvastasust välistavat asjaolu. M- S. S oli tegude toimepanemise ajal süüdiv – ta oli kriminaalvastutusealine ja tal ei esinenud ühtegi süüd välistavat haigust. Seda kinnitab ka ekspert (ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 26
(1492)– 2015, kd II, tl 80-84). Eeltoodu alusel leiab kohus, et M- S. Sse tegevusele on antud süüdistuses õige juriidiline hinnang KarS § 203 lg 1 järgi ning tema süüd välistatavad asjaolud puuduvad. Tsiviilhagid Käesoleva alajaotuse esimeses osas lahendab kohus tsiviilhagidega seotud üldisemad taotlused ja vastuväited, seejärel annab ülevaate esitatud tsiviilhagide koosseisudest, mida kohus asub lahendama ning tsiviilhagide õiguslikust raamistikust ja otsustab kui suures ulatuses haginõuded rahuldamisele kuuluvad. 13
(38)1-16-718 Kaitsja hinnangul ei ole süüdistatava vastu esitatud hagisid võimalik rahuldada, kuna süüdistatav on alaealisena osalenud tsiviilhagide arutamise juures ilma seadusliku esindajata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 202 lg 2 kohaselt. Selgitada tuleb, et kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt kohustuslik igast uurimistoimingust, milles osaleb alaealine kahtlustatav või süüdistatav (

§ 45lg 2 p 1).

Seadusliku esindaja või tsiviilkostja osavõttu alaealise suhtes toimuvas kriminaalasjas kohustuslikuks tehtud ei ole. Nimetatust saab järeldada, et seadusandja on pidanud piisavaks kriminaalmenetluses juba kaitsja igakülgse osalemise menetluses alaealise esindajana ning seda nii kriminaalmenetlust kui tsiviilvaidlusi puudutavas osas. Kuna tsiviilkohtumenetluses sarnast reeglit ei ole, täidab sama asemikku TsMS § 202 lg 2, et alaealine ei osaleks menetluses üksinda. Konkreetses asjas on süüdistatav valinud endale kokkuleppel vandeadvokaadist kaitsja, tagades seeläbi omale ise parima kaitsevõimaluse. Sellele vaatamata kohus asja arutamise juurest süüdistatava vanemaid kõrvale hoidnud ei ole. Vanemad on kaasanud kohtueelne menetleja menetlusse tsiviilkostjatena (kd II, tl 116-121), kohtu alla andmise määruses on kohus süüdistuses märgitud isikute kohtusse kutsumise teinud ülesandeks prokuratuurile (määrus kd I, tl 68-71). Veelgi enam, süüdistatava vanemad on esitanud kohtule pikad, kokku 37 leheküljelised (kd II, tl 108-183), ning põhjalikud seisukohad tsiviilhagide suhtes. Seega on süüdistatava vanemad ka vaatamata kohtuistungitele ilmumata jätmisele väljendanud enda seisukohta tsiviilhagide osas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1053 lg 2 seonduvat ei ole istungitel arutatud, sest kohus ei võtnud menetluses hilinemisega esitatud tsiviilhagide täiendusi, millega sooviti nõudeid esitada ka süüdistatava vanemate vastu. VÕS § 1053 lg 2 alusel on võimalik 14-18 aastase alaealise poolt tekitatud kahju eest vastutama panna (solidaarselt alaealisega) ka tema vanemad, mitte vabastada alaealine vastutusest tema poolt tekitatud kahju eest. Tsiviilkostja M. S, K. S ja süüdistatava kaitsja on kirjalikes seisukohtades (vastavalt kd III tl 116117, tl 132, tl 153-145, tl 169 ja kd IV tl 97, tl 109) E.Ki ja U. V nõuete osas märkinud, et kannatanud on esitanud kaks hagiavaldust ning selge ei ole, kas hilisema hagiga on loobutud esimesest vms. Kohtuni on mõlema kannatanu poolt jõudnud ainult üks hagi ning topelt hagiavaldusi kohtu toimikus ei ole. Kohus on võtnud menetlusse kannatanute avaldused, millised olid lisatud süüdistusaktile. Kuna kohtule ei ole kahte hagiavaldust ühegi kannatanu poolt esitatud, ei ole esialgsete või topelt esitatud haginõuete osas ka kohtulik loobumine vajalik. Tegemist saab olla kannatanute nõuete täpsustamisega kohtueelse uurimise käigus, mille tulemusena jõudsid kohtuni haginõuded, mida kannatanud süüdistatava suhtes kahjunõuetena hageda soovisid. X OÜ hagiavalduse osas toonud välja puudus, et volikirjal ei ole allkirja (volikiri kd II, tl 2). Tegemist on volikirjaga, millega ettevõtte juhatuse liige R. L on volitanud J.J t äriühingut esindama seoses tulekahjus hävinud sõidukiga (vt ka volikirja kaaskirja kd II, tl 1). Prokurör on kohtuistungil täpsustanud, et tegu on digitaalselt allkirjastatud volikirjaga. Digitaalse allkirja kinnituslehte on 14.05.2016 istungil uuritud ning sellekohast vastuväidet ei ole kaitsja 10.05.2016 kirjalikes ja istungil ette kantud seisukohtades enam ka esitanud. R. Li ettevõtte juhatuse liikmeks olemist tõendab äriregistri väljatrükk kd I, tl 197-198. Kaitsja poolt viidatud

§ 37lg 2 ei kehti käesoleva aasta 16.

jaanuarist enam sellisel kujul. Hetkel kehtiva

§ 37

lg 2 esimese lause alusel osaleb juriidilisest isikust kannatanu kriminaalmenetluses oma seadusliku esindaja, seadusliku esindaja poolt volitatud töötaja, pankrotihalduri või lepingulise esindaja kaudu, kellel on kõik kannatanu õigused ja kohustused. Hagi kohtu menetlusse võtmise ajal 01.03.2016 võis tsiviilhagi esitajaks olla seadusliku esindaja poolt volitatud töötaja. Kui hagi uurimisorganile esitati, siis viidatud

säte sellisel kujul küll veel ei kehtinud. Samas asjatu oleks kohtu poolt hagi menetlusse võtmise otsustamisel olnud seda käiguta jätta hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks, kui normi muutumise tõttu hagis vastavat puudust enam ei esinenud. Kohtu alla andmise määruses on J.J kutsutud kohtuistungile kui 14

(38)1-16-718 tunnistaja, kellena on ta 25.04.2016 istungil ka üle kuulatud. Kannatanu esindajana ei ole J.J ütlusi andnud (

§ 37

lg 2 teise lause järgi saab seda teha vaid juriidilise isiku seaduslik esindaja). Õige on kaitsja viide

§ 37lg 2-le seoses Xa esindaja ütluste andmisega kohtuistungil.

Ütlusi andis X avalitsuse töötaja jurist J.T, kes ei ole aga linna seaduslikuks esindajaks. Kuna tsiviilhagide kohta antud ütlused loetakse

§ 37

lg 2 ja § 60 alusel tekitatud kahju osas tõendiks, on

§ 37

lg 2 teise lause alusel ütlusi õigus anda juriidilise isiku eest vaid tema seaduslikul esindajal. Seetõttu tuleb Xa volitatud esindaja kohtuistungil antud ütlused tõendikogumist kõrvale jätta (vt ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 lg 4 p 6 vs

§ 37lg 2).

Kannatanu L.Vi tsiviilhagi osas, mille on esitanud volikirja alusel S. L, ei nõustu kohus enamikus ulatuses kaitsja ja tsiviilkostjate poolt tõstatatud probleemidega. Kuigi tsiviilhagi on esitatud ja võetud menetlusse ekslikult S. L nimel, et ei lahenda kohus tsiviilhagi S. L huvides ega mõista ühtegi kahjusummat ka S. L kasuks välja. Kohtueelses menetluses ja hagiavaldust koostades tegutses S. L L.Vilt saadud volikirja alusel ning esitas muuhulgas tsiviilhagi. Kui hagiavalduse päises on S. La nimetatud kui hagejat (sellest tingitult ka kohtu eksimus asja menetlusse võtmisel), siis hagiavalduse p 3, on selgesõnaliselt välja toodud, et S. L on L.Vi esindaja ning palub nõude rahuldamist L.Vi kasuks (vt hagi, kd I tl 20, volitus kd II tl 31). Kohtusse esitas tsiviilhagi prokuratuur koos süüdistusaktiga. Menetluse kestel ei ole kohus S. L kannatanuna käsitletud, vaid S. L kuulati üle tunnistajana. Samas on õige kaitsja seisukoht, et menetlussubjektid ei saa menetluse keskel muutuda ühest teiseks. Seega kohus otsuses S. L poolt antud ütlusi ei käsitle. Kuna L.V suri 30.08.2015.a, kaasas kohus kolmanda isikuna 25.04.2016 määrusega menetlusse L.Vi pärija K-L. L. Arvestades, et kolmanda isikuna menetlusse kaasatud pärijal tekkivad kõik tsiviilhagist johtuvad menetluslikud õigused ja kohustused, puudub alus tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-50-15). Süüdistatava kaitsja on esitanud 10.05.2016 kohtule kannatanu A.K i avalduse (kd IV, tl 58), mille kohaselt kannatanu kinnitab, et süüdistatav M- S. S on hüvitanud temale esitatud tsiviilhagi nõude täies ulatuses summas 125 eurot. Sellest tulenevalt ei oma A.K nõudeid süüdistatava vastu. Samasisulised avaldused on kohtule 10.05.2016 esitatud ka H. Ki ja G.S poolt allkirjastatuna, vastavalt kahjunõuete 334 euro ja 1500 euro hüvitamise kohta (kd IV, tl 59 ja 60). Tegemist on olukorraga, kus süüdistatav on võlgnevuse tasunud pärast tema vastu nõude esitamist (13.05.2016 kohtuistungil ei olnud G. S veel kahju hüvitatud, samuti nagu 14.05.2016 kohtuistungil A. K ja H. K). Kohus leiab, et kannatanute avaldused on seaduslikud, avaldusi tuleb käsitleda kui hagi tagasivõtmisi ning hagid tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel. Esitatud avaldustest nähtub üheselt, et kannatanud tsiviilhagide menetlemist süüdistatava suhtes enam ei soovi. Süüdistatava kaitsja, kes avaldused 10.05.2016 kohtuistungil kohtule esitas, vastuväiteid kannatanute avaldusele välja ei toonud. Tsiviilkostja M. S on 25.04.2016 kirjalikus avalduses vaielnud vastu K. K hagiavalduse menetlemisele, põhjendusega, et Kinnistusraamatust ei nähtu nimetatud isiku omandiõigust X tn 13 ühegi korteri suhtes. Kinnistusraamatusse (väljatrükk kd IV, tl 7 ja 12), on X tn 13 korter 5 ühe kaasomanikuna sisse kantud R. N isikukoodiga X. Hagiavalduse on esitanud K. K isikukoodiga X(vt hagiavaldust kd 1, tl 35). Hagis nimetatud isikukood koosneb ainult 10 numbrist, isikukoodis on viga. Üks koodis sisalduv nr 8 on kirjutades vahele jäänud. Muus osas kattuvad isikukoodid täielikult, mistõttu sellest saab järeldada, et R. N on vahetanud oma nime K. Kks (K), milline toiming ei välista isiku hagemisõigust tema omandi suhtes. P. Ri hagiavalduse osas on esitatud tsiviilkostjate ja kaitsja vastuväide, et tules kahjustusi saanud kinnisasja puhul on tegemist kaasomandiga (Kinnistusraamatu järgi kuulub 1/3 X 11 kinnistust P. Rile ning 2/3 A. T). P. R nõuab kogu kinnisasjale tekitatud kahju hüvitamist, kuid ei ole esitanud volikirja, millest nähtuks, et kinnistu teine kaasomanik on teda volitanud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-116-01 selgitanud, et kolleegium ei soostu kassatsioonkaebuse seisukohaga, et AÕS § 71 lõike 4 kohaselt võib kaasomanik nõuda ühisele asjale tekitatud kahju hüvitamist vaid osas, mis 15

(38)1-16-718 vastab tema osale ühises asjas. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lõikele 4 on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Kolleegium on seisukohal, et nendest sätetest tulenevalt võib kaasomanik kolmandalt isikult nõuda ühisele asjale tekitatud kogu kahju hüvitamist. Volituse vajalikkusele Riigikohus viidanud ei ole. Lisaks on P. R 25.04.2016 kohtuistungil ka selgitanud kaasomanike vahelist suusõnalist kinnisasja kasutamise kokkulepet (vt AÕS § 72, säte ei kohusta kokkulepet sõlmima kirjalikus vormis), mille järgi põlengukahjustusi saanud hooneid kasutab kinnisasjal vaid tema ning kinnisasja kaasomanikust venna kasutuses on tules kahjustamata jäänud hoone. Kõik menetlusosalised esitatud hagiavalduste kohta kohtusse ütlusi andma ei ilmunud. Nii jäi kohtusse saabumata kannatanu K. K ja kolmas isik K-L. L, Xa esindaja ütlused on kohus tõendikogumist kõrvale jätnud.

§ 271

lg 2 annab kohtule võimaluse tsiviilhagi läbi vaadata ilma kannatanuta, kui see on kohtu arvates võimalik. Kohus leiab, et tsiviilhagide läbivaatamine on võimalik. Esitatud hagisid toetavad süüdistuse tekst kui muud põlengu asjaolusid tõendavad tõendid (sh kinnistusraamatu väljatrükid korteri omandiõiguse kohta, U. V arvestus X tn 11 kuuride taastamise kuluarvestusega, Xa puhul kahju tekkimist kinnitav hinnapakkumine ja arve ning teiste sama kinnistu kannatanute R. L ja X esindaja ütlused ning vallasasjade osas K-L. L puhul surnud vanaema volikiri, kus samuti on kuuris hävinud asjad üles loetud). Kohtumenetluse osalised ei soovinud menetlusosaliste ilmumata jätmise tõttu asja arutamist edasi lükata. Ka ringkonnakohus on lahendis nr 1-11-12858 leidnud, et kannatanu istungile ilmumata jätmine ei ole obligatoorseks aluseks jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. Kaitsja on arvamusel, et

§ 285

lg 4 tekstist tulenevalt peab tsiviilhagist ülevaate andma kas kannatanu või kohtunik ning et seda ei ole nõuetekohaselt tehtud. Tsiviilhagide ette kandmisega on tegelenud ka prokurör. Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 770 SE seletuskirjas on

§ 285

lg 4 kohta märgitud, et juhul kui prokurör ei puuduta oma avakõnes tsiviilhagi esitatud nõudega seonduvat, teeb kohtunik kannatanule või tema esindajale ettepaneku sellest ülevaate andmiseks või teeb seda ise. Samas antakse ka süüdistatavale, kaitsjale, tsiviilkostjale või tsiviilkostja esindajale võimalus avaldada arvamust, kas nad peavad nende vastu esitatud nõuet või nõudeid põhjendatuks. 12.04.2016 kohtuistungi protokolli järgi on peale prokuröri avakõne ja kaitsja seisukohta kohus nimetanud ära esitatud tsiviilhagid. Tsiviilhagide kohta on küsitud süüdistatava ja kaitsja seisukohta. Kuna antud juhul on kohus esimesel istungil andnud ülevaate esitatud tsiviilhagidest ja süüdistatavale ning kaitsjale on antud võimalus esitada vastuväiteid, ei ole

§ 285lg 4 kontekstis süüdistatava õigusi kohtumenetluses rikutud.

Prokuröri poolt hagi tutvustada

§ 285

lg 4 säte ei keela, seletuskirja järgi saab mõista, et pigem eeldataksegi ka tsiviilhagide tutvustamist prokuröri poolt ning kui viimane seda teinud ei ole, teeb kohus vastava ettepaneku kannatanutele. Kannatanu E.Ki osas ei tõusetu kohtu hinnangul kaitsja tõstatatud probleemi, et ta ei ole haginõudes nimetatud vara omanikuks. Tõepoolest, kuur, mis X tn 51 kinnistul põles, ei asunud E.Kile kuuluval maa-alal. Samas on kannatanu hagenud vaid kahju tulekahjus hävinud isiklike asjade osas, mitte kinnisasjale tekitatud kahju. Isiklike asjade hoidmise kohta X tn 51 kinnistul paiknevas kuuris on E. K andnud 14.04.2016 kohtuistungil veenvaid ütlusi Kannatanu selgitas, et kahel kinnistule - X 1 ja X 51a - kuulusid ühised kuuriboksid, millised kinnistamisel jäid X 51a maa alale. Kannatanu on ise X 1 elumaja elanik. Samas kannatanu kasutas X 51a territooriumil olevat kuuriboksi esialgse kokkuleppe kohaselt ikkagi edasi ning hoidis seal temale kuuluvaid asju. Asjad hävisid põlengus. 16

(38)1-16-718 Tunnistaja R. L on 14.04.2016 kohtuistungil öelnud, et tema kinnistu ühe kaasomanikuna X 51a kuure ei kasutanud, kuure kasutasid vastavalt kokkulepetele X 51 ja X tn maja elanikud. Kuure ei kasutanud ka OÜ X tema esindaja kinnitusel. X 51a korteriomanike ütlused kinnitavad E. K selgitusi kuuride kasutamise osas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav on tekitanud kannatanutele kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest ta on kuuride süütamisel tegutsenud tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes. Tulekahjude kahjustused ning tulekahjude tagajärjel tekkinud muu kahju on otseses põhjuslikus seoses süüdistatava tegevusega hoonete süütamisel. Esitatud tsiviilhagidest ei lähe viidatud kaitsenormi VÕS § 1045 lg 1 p 5 alla X OÜ poolt esitatud tsiviilhagi. X OÜ on esitanud nõude kindlustusandja poolt hüvitamata jäänud kahju osas, mille tekitas süütamine hoonele ja terrassile (hagi kd I, tl 21). Menetluse käigus on selgunud, et X OÜ ei ole vastavate kahjusummade nõudmiseks õige isik, sest Kinnistusraamatu väljavõtte järgi ei kuulu põlengus kahjustada saanud Vee tn 12 asuv kinnistu X OÜ-le, vaid X OÜ-le (asjaolule on viidanud kaitsja ja tsiviilkostjad oma kirjalikes seisukohtades ning kaitsja 13.04.2016 kohtuistungil, vt protokoll kd III, tl 21). X OÜ poolt esitatud X AS kahju hüvitamise otsuses on märgitud kindlustuskoha aadressiks Vee tn 12 (kd II, tl 48-49). X OÜ esindaja on kohtuistungil küll selgitanud, et Vee tn 12 maa kuulub X OÜ-le ja kinnistul asuv trahter X OÜ-le kahe ettevõtte omavahelise lepingu alusel, sellist lepingut aga kohtule esitatud ei ole. Ka ei osanud X OÜ esindaja 13.04.2016 kohtuistungil selgitada, millist liiki lepinguga tegemist võiks olla. Kohus ei saa vastavat õigussuhet ise oletuste põhjal sisustada. Omandi vastu suunatud nõudeid kahju tekitaja vastu saab AÕS § 89 alusel esitada üksnes omanik. X OÜ-l kui ilmselt kinnistu valdajal on AÕS § 44 järgi õigus esitada kahju tekitaja vastu valduse rikkumisega seotud nõudeid (paigutuvad VÕS § 1045 lg 1 p 5 teise alternatiivi – omandiga sarnased õigused - alla), mitte aga omandi rikkumisega seotud nõudeid. Valduse rikkumisega seotud kahju ei ole X OÜ hagiavalduses nõutud. Nimetatud põhjal jätab kohus X OÜ kinnisasja kahjustamisega seotud nõude tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitseks. Samadel põhjendustel tuleb osaliselt läbi vaatamata jätta ka U. V tsiviilhagi, sest U. V ei ole Kinnistusraamatu järgi (väljavõte kd IV, tl 7 ja 9) X tn 13 majas korteri omanikuks. 12.04.2016 kohtuistungil on kindlaks tehtud, et U. V elab kinnistul tema pojale kuuluvas korteris, kes oleks olnud õige isik nõudma kuurile (ja sellest tulenevalt kinnistule) süütamisega tekitatud kahju. 10.05.2016 istungil ette kantud ning kohtu toimikusse esitatud kirjalike selgituste järgi teostab U. V pojale kuuluva korteri kasutusõigust suulise kokkuleppe alusel. Juriidiliselt saab tegemist olla isikliku kasutusõigusega AÕS § 225 – 228 järgi. AÕS § 228 sätestatult kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele seoses valdamisega kasutusvalduse vastavaid sätteid. AÕS § 219 alusel on kasutusvaldaja kohustatud kasutusvalduses olevat asja omal kulul korras hoidma ja asja tavaliseks korrashoiuks vajalikke parandusi ning uuendusi tegema. Kohtupraktikas on leitud, et kinnisasja korras hoidmine ja vajalike paranduste tegemine ei Tnda kinnisasja renoveerimist. Veelgi vähem saab see Tndada seega põlenud kinnisasja taastamise kulude kandmist. Konkreetne kohustus lasub siiski kinnisasja omanikul. Võimalikuks on peetud kinnisasja renoveerimise kulude kandmist üksnes kasutusõiguse kasutaja ja omaniku eraldiseisva võlaõigusliku lepingu alusel (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-46-08). Käesoleva kohtasja arutamise raames sellise lepingu olemasolu tuvastatud ei ole. U. V on üksnes märkinud, et kandis kuuri taastamisega seotud kulud ise. 17
(38)1-16-718 Kohus saab kriminaalasja raames menetleda U. V tsiviilhagi kuuris hävinud ja temale kuulunud isiklike asjade osas. U. V on esitanud tsiviilhagi summale 8136,30 eurot. Kuuride parandamise ja koristustööde maksumus moodustab vastavast summast 3571,30 euro suurune osa. Kuna majaelanikud asusid kuure ise taastama ning jätsid esialgselt võetud hinnapakkumised (kd II,tl 28, tl 30) kõrvale, kujunes kuuride taastamise maksumus reaalselt odavamaks. U. V on vastavad arvestused esitanud kohtule 10.05.2016 kohtuistungil (arvestus koos kuludokumentidega kd IV, tl 61-75). Kuuride taastamise kogusumma ilma koristustöid arvestamata on 7115,14 eurot (7471,80 – 356,66) kõigi kinnistu kaasomanike peale. Toodud arvestuse juures ei ole kuurid aga veel päris valmis. Arvestuses on loetletud kulude tekkimine seoses kuuride taastamistöödega 2015.a teises pooles. 12.04.2016 kohtuistungil on U. V märkinud (vt protokolli kd II tl 177), et kohtuistungi toimumise aja seisuga ei ole kuurid veel värvitud, samuti on löömata katusekastid. Katusekastide ehitamiseks läheb vaja laudu tihumeeter või paar. Et kuurid ei ole veel päris valmis ehitatud, on öelnud 13.04.2016 kohtuistungil ka kannatanu T.A.K Hi, kes samuti on X 13 põlengu kannatanu ning maja ühe korteri omanik. Allpool toodud VÕS § 132 ulatust analüüsides on leitud, et asja kahjustamise korral tuleb hüvitada asja taastamiseks kogu vajalik kulu, mistõttu ei saa kohus U. V esitatut TLnuta jätta. Kuna kannatanu kahju nõude suurust kohtuistungil välja ei osanud tuua, sest toodud parandustöödega ei olnud veel algust tehtud, otsustab VÕS § 127 lg 6 õigust kasutades hüvitise suuruse kohus ise, lugedes värvi ja värvitarvetele (pintslid, rullid vms) kuluvaks summaks 50 eurot ning katusekastide ehitamise kuluks, mis on kahtlemata suurem töö, kui kuuride värvimine, 390 eurot. Katusekastide hinna määramisel on kohus materjali kulu arvestanud keskmises ulatuses, so 1,5 tihumeetrit (U. V märkis, et üks kuni kaks tihu), Tihumeetri hinna aitab määrata U. V esitatud arve-saateleht, mis asub kd IV, tl 66. Vastavas hinnas on X 13 elanikud ostnud kuuri taastamiseks senini vaja läinud lauad. Materjali hind tuleb 130 x 1,5 = 195 eurot. Samas suures ulatuses võib kasti ehitamiseks kuluda ka tööraha. Kannatanud ise kuuride ehituslike taastamistöödega ei tegelenud, mistõttu ei ole põhjust arvata, et nad kuuride katusekastidki ise kokku lööksid. Värvimise juurde kohus tööraha ei arvesta, sest sellega saavad kannatanud vajadusel isegi hakkama. Kokku tuleb lugeda X 13 kuuride taastamise hinnaks ilma koristuskuluta 7115,14 + 440 (so 50 + 195 + 195) = 7555,14 eurot. VÕS § 127 lg 6 kohaldamine on põhjendatud, kuna hoone taastamiseks ei kasutada nö täisteenusena ehitusettevõtjat (ehitaja hangib materjalid ja ehitab hoone valmis), kellelt oleks pakkumise alusel konkreetsete materjalide ja töö hind võimalik ette küsida. U. V kohtuistungil selgitatu järgi on majaelanikud jaganud ehituse maksumuse summa omavahel ära, arvestades korteri juurde kuulunud kuuri ruutmeetrite suurust. Kokku on kuuriboksidel ruutmeetreid 54 (kaks 15m2 suurust kuuri ja neli 6 m2 suurust kuuri, korterid 1, 4 ,5 ja 6 kasutavad väiksemaid kuure, 3 ja 2 suuremaid. U. V kasutab korterit 2 (vt kd II, tl 178)). U. V kasutab 15m2 suurust kuuriboksi, millest tulenevalt on tema kahjunõude suuruseks kuuri taastamise eest 7555,14 / 54 = 139,91 eurot x 15 = 2098,65 eurot, millele lisandub U. V hagis märgitud 58 euro suurune koristustasu nõue. Nimetatud ulatuses (2098,65 + 58 = 2156,65 eurot) tuleb U. V tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Kohus menetleb U. V hagiavaldust kuuris hoitud isiklike asjade hävimise nõudes summas 4565 eurot. Märkima peab, et esitatud X AS-i arve järgi (kd IV, tl 70), tuleks X 13 koristustööde maksumuse hüvitise summa X tn 13 korteriomanike kohta põlengujäätmete koristamise eest küll veidi suurem kui 58 eurot, sest summa 356,66 / 6 = 59,44 eurot. K una kõik korteriomanikud on toonud hagis ja kohtuistungil vastava kahju hüvitamise nõude suuruseks 58 eurot korteri kohta, ei suurenda kohus konkreetset kahju nõuet ka omal algatusel. Hagide läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagisid ei ole olnud kohtu menetluses ja nõude esitamiseks õigustatud isik võib vastavasisulise nõudega pöörduda kahju tekitaja vastu kohtusse tsiviilkohtumenetluse korras. 18
(38)1-16-718 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 1 kohaselt on kuuriboksid, X 11 katusealune (tegemist on kõrvalhoone ühe osaga, foto kd II, tl 65) ja kahjustatud elamud kinnisasja olulised osad. Seetõttu on põlengutega kahjustatud kinnisasju. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-121-08 p 14 ja jj andnud juhise, et kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige VÕS § 132 ning vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. VÕS § 132 lg 3 kohaselt oli hagejatel õigus nõuda kahjuhüvitisena eelkõige asja, s.o kinnisasja parandamise mõistlikke kulusid (kinnistu oluliseks osaks oleva ehitise endise olukorra taastamise kulud) ja selle kõrval kinnisasja võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamist. Seetõttu ei tule üldjuhul hüvitada mitte isiku vara väärtuse vähenemine, vaid kahju, mis seisneb endise olukorra taastamiseks vajalikes kuludes. Kinnistuväärtuse vähenemist kannatanud antud juhul nõudnud ei ole. Kinnisasju puudutavas osas on esitatud nõuded üksnes endise olukorra taastamiseks. Nimetatust nähtub, et kinnisasjadel paiknenud ehitiste taastamisele kuluvate summade suuruste osas ei ole õige VÕS § 127 tulenevast ja ka kaitsja poolt viidatud varalisest diferentsist lähtumine, vaid hüvitamisele kuuluvad kulud, millised on vajalikud endise olukorra taastamiseks. Kahjustamise korral ei ole kahjuhüvitise kindlaksmääramisel ka oluline, kas kinnisasja endist koosseisu tegelikult taastada soovitakse või juba taastama on asutud. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 5 tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. VÕS § 127 lg 5 kohaselt on antud näidete ning kinnisasjade taastamise puhul kasuliku tagajärje mahaarvamine aga keelatud, sest uue hoone püstitamiseks vajaliku hüvitise vähendamine viiks olukorrani, kus hoone rajamine ostuks võimatuks (vt ka Kull, I., Kõve,V., Käerdi, M. Võlaõiguse üldosa. Tallinn: Juura, 2004, lk 273). Sellisel juhul poleks võimalik täita VÕS § 132 järgse kahju hüvitamise peamist eesmärki – tagada kahju hüvitamise kaudu isiku vara endise koosseisu säilimine vara väärtusest sõltumata. Sellest tulenevalt kehtib ka VÕS § 132 lg 1 toodud põhimõte, mille kohaselt tuleks kasutatud asjade väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada pigem vallasasjadele kui kinnisasjadele. Kinnisasjade kahjustamisega seoses on menetluses järgmised haginõuded: 1) kannatanu I.T – hagiavalduses esitatud nõue 25.03.2015 X 13 põlengus hävinud kuuri taastamistööde maksumuse summas 1405,33 eurot ning koristamiskulude eest 58 eurot. Kannatanu U. V 10.05.2016 kohtuistungil esitatud arvestuse ja kuludokumentide järgi on kuuride taastamine osutunud odavamaks. Seega ei saa kannatanu nõuet hagis näidatud summas rahuldada, sest lähtuda ei saa enam esialgsest hinnapakkumisest (asub toimiku kd II, 30). 10.05.2016 esitatud tõendite järgi ja ülapool kirjeldatult summale kohtu poolt 440 euro lisamise tulemusel on kuuribokside taastamise kulu 7555,14 eurot (kd IV, tl 61-75). U. V selgituste järgi jaguneb kulu vastavalt kuuriboksi ruutmeetritele, milleks I. T puhul on 6 m2. Kokku on kuuriboksidel ruutmeetreid 54 (kaks 15m2 suurust kuuri ja neli 6 m2 suurust kuuri). Kannatanu kahjunõude suuruseks kuuri taastamise eest on 7555,14 / 54 = 139,91 eurot x 6 = 839.46 eurot, millele lisandub hagis esitatud 58 euro suurune koristustasu nõue. 13.04.2016 kohtuistungil on kannatanu selgitanud, et kuurid põlesid täiesti ära. Jäätmete koristamise (konteineri tellimine) ja kuuride taastamise organiseeris U. V. Maja elanikud koguvad raha remondifondi ning sealt hüvitati esmased kulud. 2015.a sügisel tegi kannatanu remondifondi eraldi sissemakse 600 euro ulatuses ning varasematest tema tehtud remondifondi maksetest oli kasutatud 200 eurot. Seega on kannatanu raha kulunud kuuride taastamisele ca 800 eurot. Kannatanu omandiõigust korterile 1 tõendab registri väljatrükk kd IV, tl 7 ja 8. 19
(38)1-16-718 2) kannatanu K. K - hagiavalduses esitatud 25.03.2015 põlengus X 13 hävinud kuuri taastamiseks nõude summas 1463,30 eurot. Kõrvutades toodud summat sama kinnistu teiste kannatanutega, saab järeldada, et summa koosneb koristustasust ja 6 m2 kuuri taastamise maksumusest. Kannatanu U. V 10.05.2016 kohtuistungil esitatud arvestuse ja kuludokumentide järgi on kuuride taastamine osutunud odavamaks. Seega ei saa kannatanu nõuet hagis näidatud summas rahuldada, sest lähtuda ei saa enam esialgsest hinnapakkumisest (asub toimiku kd II, 30). 10.05.2016 esitatud tõendite järgi ja ülapool kirjeldatult summale kohtu poolt 440 euro lisamise tulemusel on kuuribokside taastamise kulu 7555,14 eurot (kd IV, tl 61-75). U. V selgituste järgi jaguneb kulu vastavalt kuuriboksi ruutmeetritele, milleks K. K puhul on 6 m2 . Kannatanu kahjunõude suuruseks kuuri taastamise eest on 7555,14 / 54 = 139,91 eurot x 6 = 839.46 eurot, millele lisandub hagis esitatud 58 euro suurune koristustasu nõue. Kannatanu omandiõigust korterile 5 tõendab registri väljatrükk kd IV, tl 7 ja
  1. 3) kannatanu S. T – hagiavalduses esitatud nõude järgi on tules 25.03.2015 hävinud kuuride taastamistööde maksumuseks on 12 648 eurot, millest kannatanul tuleb tasuda 3513,30 eurot (1m2 – 234,22 eurot, kannatanu kuuri suurus on 15m2), millele lisandub koristustasu 58 eurot. Kannatanu U. V 10.05.2016 kohtuistungil esitatud arvestuse ja kuludokumentide järgi on kuuride taastamine osutunud odavamaks. Seega ei saa kannatanu nõuet hagis näidatud summas rahuldada, sest lähtuda ei saa enam esialgsest hinnapakkumisest (asub toimiku kd II, 30). 10.05.2016 esitatud tõendite järgi ja ülapool kirjeldatult summale kohtu poolt 440 euro lisamise tulemusel on kuuribokside taastamise kulu 7555,14 eurot (kd IV, tl 61-75). U. V selgituste järgi jaguneb kulu vastavalt kuuriboksi ruutmeetritele, milleks S. Ti puhul on 15 m
  2. Kannatanu kahjunõude suuruseks kuuri taastamise eest on 7555,14 / 54 = 139,91 eurot x 15 = 2098,65 eurot, millele lisandub hagis esitatud 58 euro suurune koristustasu nõue. 13.04.2016 kohtuistungil on kannatanu kinnitanud, et on X 13 krt 3 omanik. Kinnistul asunud kuurid põlesid ära. Jäätmete koristamise (tellis konteineri) ja kuuride taastamise organiseeris U. V. Kuuride taastamiseks on kannatanu maksnud 2-3 korda U. V kätte 400500 euro suuruseid summasid. Kannatanud omandiõigust korterile 3 tõendab registri väljatrükk kd IV, tl 7 ja 10; 4) kolmas isik K-L. L – hagiavalduses nõutakse tules 25.03.2015 hävinud kuuri taastamistööde maksumust (vastavalt L.Vile kuulunud kuuri suurusele) summas 1405,33 eurot. Sellele lisanduvad koristamiskulud summas 58 eurot. Kannatanu U. V 10.05.2016 kohtuistungil esitatud arvestuse ja kuludokumentide järgi on kuuride taastamine osutunud odavamaks. Seega ei saa kannatanu nõuet hagis näidatud summas rahuldada, sest lähtuda ei saa enam esialgsest hinnapakkumisest (asub toimiku kd II, 30). 10.05.2016 esitatud tõendite järgi ja ülapool kirjeldatult summale kohtu poolt 440 euro lisamise tulemusel on kuuribokside taastamise kulu 7555,14 eurot (kd IV, tl 61-75). U. V selgituste järgi jaguneb kulu vastavalt kuuriboksi ruutmeetritele, milleks L.Vi puhul oli 6 m
  3. Kannatanu kahjunõude suuruseks kuuri taastamise eest on 7555,14 / 54 = 139,91 eurot x 6 = 839.46 eurot, millele lisandub hagis esitatud 58 euro suurune koristustasu nõue. Registri väljatrükijärgi on kolmas isik X 13 korteri 6 omanikuna kinnistusraamatusse kantud 03.02.2016, väljatrükk, kd IV, tl 13; 5) kannatanu T.A.K H i – hagiavalduses nõutakse tules 25.03.2015 aadressil X 13 hävinud kuuri taastamise maksumust, milles kannatanul tuleb tasuda vastavalt kuuri suurusele kokku 1405,33 eurot. Sellele lisanduvad koristamiskulud summas 58 eurot. Sellele lisanduvad koristamiskulud summas 58 eurot. Kannatanu U. V 10.05.2016 kohtuistungil esitatud arvestuse ja kuludokumentide järgi on kuuride taastamine osutunud odavamaks. Seega ei saa kannatanu nõuet hagis näidatud summas rahuldada, sest lähtuda ei saa enam esialgsest hinnapakkumisest (asub toimiku kd II, 30). 10.05.2016 esitatud tõendite järgi ja ülapool 20
(38)1-16-718 kirjeldatult summale kohtu poolt 440 euro lisamise tulemusel on kuuribokside taastamise kulu 7555,14 eurot (kd IV, tl 61-75). U. V selgituste järgi jaguneb kulu vastavalt kuuriboksi ruutmeetritele, milleks T.A.K Hi puhul oli 15 m
  1. Kannatanu kahjunõude suuruseks kuuri taastamise eest on 7555,14 / 54 = 139,91 eurot x 6 = 839.46 eurot, millele lisandub hagis esitatud 58 euro suurune koristustasu nõue. 13.04.2016 kohtuistungil on kannatanu selgitanud, et kinnistul põlesid kuurid ära. Jäätmete koristamise ja kuuride taastamise organiseeris U. V. Kuuride taastamiseks on kannatanu maksnud U. V kätte 400-500 euro suuruse summa. Ülejäänud raha on võetud kannatanu rahast, mida ta varem oli maksnud maja ühisesse kassasse. Praegu on kuur taastatud, päris valmis veel ei ole, aga kasutada juba saab. Kannatanud omandiõigust korterile 4 tõendab registri väljatrükk kd IV, tl 7 ja 11; 6) kannatanu A. L – hävinesid tn 12a põlengus 3 kuuriboksi, milliste taastamine läheb kannatanule maksma 1500 eurot; 13.04.2016 kohtuistungil on kannatanu kinnitanud, et omab 12a/1 majas kahte korterit, krt 2 ja 4 (registri väljatrükk kd IV, tl 14-16). Korterite juurde kuulus 3 kuuriboksi. Kuurid hävisid tules. Korterite omanikud pidi tellima konteineri ja põlengujäätmed ära koristama. Uute kuuride ehituse korraldas G.S. Kolm korterite omanikku jagasid vana kuuri aluse territooriumi kolmeks ning ehitasid sinna uue ühise kuurihoone. Kokku läks ehitus maksma 4500 eurot, iga omaniku kulu 1500 eurot. 13.04.2016 kohtuistungil on kannatanu G.S kinnitanud, et kuurid sisuliselt hävisid. Osaliselt ei olnud mõtet kuure taastada. Uute kuuride ehitus läks maksma 4500 eurot, milline summa jagati kuuriomanikega kolmepeale. G.S ise ehitas kuurid uuesti üles ja küsis A. Llt ja R. Õalt nende osa rahast kuuride taastamiseks. 7) kannatanu R. Õ - hagiavalduse kohaselt hävinesid 25.03.2015 tulekahjus tn 12A hoovil asuvad puukuurid, samuti sai kahjustada tn 12A/2 eramu 2 akent. Kuuride taastamisega seotud kulu on hagi kohaselt 1500 eurot ja eramu akende vahetuse kulu on 623,60 eurot. Akende vahetuse tõendamiseks on esitatud X OÜ arve samale summale (kd II, tl 52-55). 13.04.2016 kohtuistungil on kannatanu kinnitanud, et omab 12a/1 majas korterit nr 6, uue aadressiga 12a/2 (registri väljatrükk kd IV, tl 14 ja 18). Korteri juurde kuulus kokku 2 kuuriboksi. Puukuurid hävisid põlengus, korterite omanikud pidi tellima konteineri ja põlengujäätmed ära koristama. Uute kuuride ehituse korraldas G.S. Kolm korterite omanikku jagasid territooriumi kolmeks ning ehitasid sinna uue ühise kuurihoone. Kokku läks ehitus maksma 4500 eurot, iga omaniku kulu 1500 eurot. Samaaegselt said tules kahjustada ka kannatanule kuuluva korteri 2 akent. Akende klaasid olid paisunud ja mõranenud, akna ääred olid paisunud. Akna eksperdid ütlesid, et parandada ei saa ning aknad tuli välja vahetada. Fotod akendest asuvad sündmuskoha vaatlusprotokollis, kd II, tl 35-
  2. Mõlema kahe akna puhul on näha, et raamid on paisunud, klaasid purunenud. Akende vahetamise kohta on esitatud X OÜ ja R. Õa vaheline ostumüügileping summale 623,60 eurot ning maksekorraldused summa tasumise kohta R. Õa poolt (kd II, tl 52-55). Vt nõude põhjenduste osas lisaks ka eelmise punkti juures toodud kannatanu G. S istungil antud selgitusi; 8) kannatanu R. L – hagi esitatud 4703,75 euro suuruses summas. Nõue tugineb X OÜ hinnapakkumisele (35,91% pakkumusest), summas 3737,37 eurot, X OÜ arvele (35,91% arvest), summas 646,38 eurot ja kindlustuspoliisis määratud omavastutuse osast, summas 320 eurot (akende kahjustamisega seotud kulu). 14.04.2016 kohtuistungil on kannatanu selgitanud, et on ühe korteri omanik X 51 majas, krt, M3 (registri väljatrükk kd IV, tl 19 ja 22). Kokku on majas 4 korterit. Maja juurde kuulus kuur, milles oli kokku 9 boksi + 1 garaaž, mis kuulub Xale. Kannatanu ühtegi kuuridest ei kasutanud. Kuure kasutasid X 51a inimesed ja kasutas ka X tn väike maja Xaga tehtud 21
(38)1-16-718 kokkulepe alusel. Kuurid hävinesid tules täielikult. Kannatanu korteriomandi puhul said kahjustada
  1. korruse korteriaknad, mille klaasid läksid kuuma tagajärjel puruks. Kannatanule tekitati kahju kuuride põlenguga vraki koristamise näol, kuuride hävimise endaga kinnisasjale tekkinud kahju ja kuna korteriomand oli kindlustud, siis akende hinnapakkumise puhul jäi kindlustuse poolt hüvitamata omavastutuse summa 320 eurot. Aknaid ei vahetatud välja, vaid parandati. Kuuride taastamiseks võetud hinnapakkumine asub kohtutoimikus, kd I, tl
  2. Kuurivrakkide koristuse eest maksis R. L oma osa X OÜle, kes omakorda maksis terviksumma koristusfirmale (arve kd I, tl 136). R. L kindlustuse dokumentatsioon asub toimikus, kd II, tl 154-
  3. Välja on toodud, et kindlustusriskiks on muuhulgas tulekahju ja iga kindlustusjuhtumi puhul kuulub tasumisele omavastutus 320 eurot. 9) kannatanu OÜ X – hagi 6798,48 euro suuruses summas. Sellest hävinud kuuri lammutus- ja koristustööd summas 547,48 eurot (30,41% kogukulust), kuuri taastamine summas 3164,95 eurot (30,41 %) ja akende vahetus summas 3086,15 eurot. 14.04.2016 kohtuistungil on kannatanu seaduslik esindaja J. L selgitanud (äriühingu registri väljatrükk kd I, tl 143-144), et ettevõte omab kinnistul ühte korteriomandit (registri väljatrükk kd IV, tl 19-20). Kinnistul paiknenud kuure X OÜ ei kasutanud. Kuuridest olid järel varemed, need hävisid põlengus. Kuurivrakid lammutati ja pind koristati. Kahjustada said ka X 51 kortermaja tagumise korruse aknad nii esimesel kui teisel korrusel. Kahju seisnes kõigepealt selles, et tuli lasta kuurid lammutada ja objekt puhastada, kogu maja peale oli maksumus 1800 eurot, mis jagunes protsentuaalselt. Ca 1/3 pidi maksma OÜ X. Akende kahju oli summas 3086,15 eurot ja see tuleneb X OÜ hinnapakkumisest (pakkumine kd I, tl 145-149). See on konkreetselt Xle OÜ kuuluv osa akende kulust. Ettevõttel said kahjustada esimese korruse aknad. Lisaks kuuride taastamise ülesehitamise maksumus, millest X OÜ peaks maksma 3164,95 eurot tulenevalt Xe OÜ hinnapakkumisest. Kuuride taastamiseks võetud hinnapakkumine asub kohtutoimikus (kd I, tl 134). Kuurivrakkide koristuse eest on X OÜ poolt koristusfirmale tasutud arve (kd I, tl 136). 10) kannatanu X on esitanud tsiviilhagi 3130,03 euro suuruses summas. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kuulub Xale X tn 51 asuvast kinnisomandist 25,64%. Aprillis 2015 toimus nimetatud kinnistul asuvate kuuride põleng, mille käigus said kuurid tõsiseid põlengukahjustusi ning kannatanu vara hävis pea täielikult. X 51 kinnistu kaasomanikud tellisid kuuride põlengus säilinud osade lammutamise ning koristamise, mis maksis kokku 1800 eurot. Xa osa selles 461,52 eurot (25,64 %). Uute kuuride rajamine läheb kokku maksma 10 407,60 eurot, millest kannatanu osa on 2668,51 eurot (25,64 %). Kuuride taastamiseks võetud hinnapakkumine asub kohtutoimikus (kd I, tl 134). Kuurivrakkide koristuse eest X OÜ poolt koristusfirmale tasutud arve (kd I, tl 136). 11) kannatanu M. K – hagiavalduse kohaselt tekitatud varaline kahju X 17 kortermaja hoovis kuuride hävitamisega 12 700,60 euro suuruses summas. Hävisid 10 kuuriboksi, mille taastamine läheb maksma 12 700,60 eurot. Kulu tõendamiseks on esitatud kuuride lammutamise arve hinnas 3200 eurot (tõend kd II, tl 7), ehitusprojekt koostamise eest 900 eurot (arve kd II, tl 8), kuuride taldmiku ehitamise kulu 1173,60 eurot ja kuuride ehituse kalkulatsioon summale 7427 eurot (tõendid kd II, tl 8-10). 25.04.2016 kohtuistungil on kannatanu M. K kinnitanud, et omab aadressil X 17 8 korteriga kortermaja (registri väljatrükk kd IV, tl 27). Maja juurde kuuluvad kuurid, kokku 15 kuuriboksi, millest tules hävis 10, 5 kuuri sai kahjustada. Kohtuistungi toimumise aja seisuga on kuurid taastatud ning tegelik taastamise kulu osutus väiksemaks haginõudes toodust. Kannatanu jääb nõude juurde summas 11 343 eurot. Samas välja on toodud nõude kujunemine järgmiselt: 900 ehitusprojekt, 3200 eurot lammutustööd, 6927 eurot kuuride ehitamine, maa-ala plaani tellimine 27,90 eurot ja kortermaja alumise korruse akende vahetus 60 eurot, kokku 11 114,90 eurot (erinevus kannatanu nõudesummaga on 11 343 – 22
(38)1-16-718 11 114,90 = 228,10 eurot). Kannatanu selgitab istungil, et 10 kuuriboksi hävis tules ja 5 kuuriboksi said küll kahjustada kuid jäid alles. Kannatanu soovib hävinud kuuribokside taastamise raha. Kaitsja küsimustele vastates on M. K öelnud esmalt, et 5 kuuri jäid alles, kuid hiljem, et pidanud õiglaseks nõuda süüdistatavalt siiski kõigi kuuride taastamise/ehitamise raha. 12) kannatanu P. R - hagiavalduse järgi nõue abihoonete ning katusealuse hävitamisega tekitatud varalises kahjus 19 402,20 eurot. Nõutakse 07.04.2015 põlengus hävinud X 11 kinnistu õuel asuvate abihoonete ja katusealuse taastamiseks tehtud hinnapakkumise (summas 23812,20) ja kindlustusandja poolt hüvitatud kahju (4110 eurot) vahe hüvitamist. 25.04.2016 kohtuistungil on kannatanu andnud põlengu ja tekitatud kahju kohta ütlusi. Kinnistu kuulub temale ja tema vennale kahepeale (registri väljavõte kd IV, tl 28) Omavahelisel suulisel kokkuleppel on jagatud ära kasutamise kord. Põlengu tagajärjel sai kahjustada katusealune ja kuur, mida kasutab kannatanu. Kannatanu on esitanud toimikusse pildi abihoonest enne põlengut (kd II, tl 65). Kogu kinnistu oli riskikindlustusega kindlustatud ning kahju hindamisega tegeles riskihaldur. Vallasasjade osas hüvitas kindlustus kahju täielikult. Ehitiste taastamisväärtust käis kindlustuse poolt hindamas kolm ehitusfirmat (K, X Ehitus OÜ ning üks veel). Parimaks hinnapakkumiseks osutus X Ehitus OÜ pakkumine summale 26 500 eurot. Kuna ehitis ei olnud täpselt selline, nagu kindlustuslepingus on kirjas, ei olnud kindlustusandja nõus ehitise taastamist täies ulatuses hüvitama. Seetõttu otsustas kannatanu ehitise taastada osaliselt ning küsis X Ehitus OÜ-lt uue hinnapakkumise. Pakkumise summaks osutus 23 812,20 eurot (pakkumine nr 36130415, kd II tl 63-64). Ehitise taastamise maksumusest hüvitas kindlustus 4410 eurot (kindlustuseandja kiri kannatanule kd II, tl 66). X Ehituse hinnapakkumist kannatanu vastu ei võta ning on alustanud ehitiste taastamist teise ehitusfirma X OÜ abiga. 6000 euro eest on kannatanu ostnud materjale ning X OÜ loodab töö valmis teha alla 10 000 euroga. Samas on kohtuistungi toimumise ajaks välja tulnud lisakahju, mis tekkis Päästeametikustutustööde käigus tule kustutamisel, ära lõhuti 1914 aastast pärit katusekivid ning saunakuse alune soojustus oli määrdunud. See tuli samuti uus panna. Salva Kindlustuse AS on kannatanu poolt küsitud pakkumises hinnanud kõrvalhoone väärtuseks 28 000 eurot, mistõttu ei pea kannatanu X Ehitus OÜ pakkumist ehitise taastamiseks ülemääraseks. Kui kohtutoimikusse esitatud varasemate Kinnistusraamatu väljavõtete järgi kuulus X 51 majas Xale kaks korterit - M1 ja M2 (väljatrükid kd I, tl 128-131), nähtub prokuröri 28.04.2016 tehtud Kinnistusraamatu väljavõtete järgi, et X on ühe korteri (M2) võõrandanud. Kinnistusraamatusse on omaniku vahetuse kanne tehtud 21.04.2016 (väljatrükid kd IV, tl 19 ja 23). TsMS § 210 lg 2 alusel võib jätta kinnistu omaniku vahetumise tsiviilasja lahendamise käigus TLnuta. See Tndab ühtlasi, et varasem kinnistu omanik jääb menetlusse edasi ning tema suhtes tehtav otsus kehtib TsMS § 460 lg 1 üldreegli kohaselt ka selle isiku kohta, kes on pärast hagi esitamist saanud uueks kinnistu omanikuks. X on ka korteriomandit M2 puudutava nõude osas jätkuvalt menetlusosaline. Kaitsja ja tsiviilkostjad on esitanud vastuväiteid selle kohta, kui suur osa X 13, tn 12a, X 51 või X 17 kinnistutel asuvatest kuuridest tules kahjustada sai ning milline on kahjustamata osade protsentuaalne osakaal. Vastuväidete esitajad on tuginenud kriminaalasja materjalide hulgas olevatele asjatundjate arvamustele tulekahjude tekkepõhjuste kohta. Kohus leiab, et asjas kogutud tõendite põhjal on vara hävimine suuremas ulatuses, kui seda on märgitud asjatundja arvamustes, ilmselge. X 13 kuuride osas on kaitsja ja tsiviilkostjad viidanud, et asjatundja arvamuse järgi oli elumaja poolt vaadatuna viimane kuuriboks tulekahjustusteta. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on fotodel nr 4, 5 ja 6 (kd II, tl 13, 14) näha viimast kuuriboksi, mille lahtine uks on seestpoolt enamikus ulatuses 23
(38)1-16-718 tahmunud, katus on deformeerunud ja praguline, tagasein põlenud ja ülevalt osast poolikute laudadega, ukse kõrvalt esiküljel on laud puudu, kuuri kõrvalkuurist eraldanud vahesein on põlenud. Loetletud kahjude osas ei saa väita, et kuuriboks oleks olnud vigastusteta. Kõik X 13 kohtuistungitel ära kuulatud kannatanud on kinnitanud, et kuurid hävisid ja ei olnud peale põlengut kasutuskõlblikud. tn 12a kuuride osas on kaitsja esitanud vastuväite, et asjatundja arvamuse järgi olid kolm viimast kuuriboksi ilma tulekahjustusteta. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on fotodel nr 5 ja 6 (kd II, tl 34) näha, et väidetavalt säilinud boksidest kõige tulekahju poolsemal (boks, mille uks seisab fotodel labida abil avatuna) puudub eterniitkatus ning katusetahvlid, mis on alles, on tahmunud ja lahtised, samuti on tahmunud boksi katuselauad. Söestunud on boksi sisemine vahesein, mis eraldas kuuri hävinud boksist, mille uks seisab pildil lahti reha abil. TLnuta ei saa aga jätta ka G. S kohtuistungil öeldut, et kuna kuuridel oli ühine tagasein ning seetõttu polnud kuure poolikult mõtet taastada. See oleks võinud tekitada olukorra, kus kokkuvõttes ei jää ükski kuur püsti püsima. R. Õ on 13.04.2016 istungil selgitanud, et täielikult oli hävinenud kuuest kuurist neli ja kaks olid saanud kahjustusi veeja tulekahjustusi. Loetletud asjaolude osas ei saa väita, et kolm kuuriboksi oleks olnud vigastusteta. X 51 kuuride osas on kaitsja viidanud asjatundja arvamuses kirjeldatule, et kuur hävis 60% ulatuses (arvamus kd I, tl 103-104). Sündmuskoha vaatlusprotokolli fotodel (kd I tl 79-101) on nähtav hävinud kuuride rida, millistele on terve välisseina ulatuses tulekahju poolt sisse põlenud augud. Lahtised uksed on sisemisest küljest söestunud. Visuaalne vaatlus tõendab kannatanute ütlusi, et hoone hävis sisuliselt täielikult ning taastamiskõlbulik ei olnud. Hävinud X 51 kahest kuuriboksist on foto esitanud ka kuuride kasutaja E.K, kd I, tl
  1. X 17 põlenud ja taastatud kuuride osas on kaitsja vastuväide, et asjatundja arvamuses kirjeldatule olid kuurid põlengu järgselt 50 % osas säilinud. Kaitsjale jääb mõistmatuks, miks süüdistatavalt nõutakse kogu kuuride taastamise raha ning et U. G on 14.04.2016 kohtuistungil rääkinud kuuride lammutusest, aga ei ole teada, kui suures osas kuurid lammutati. U. G mainib 14.04.2016 istungil tõepoolest lammutuse sõna. U. G kasutuses olid tn poolt vaadatuna kuurid 3 ja
  2. tn poolne kuuride ots jäi tules kahjustamata (vt sündmuskoha vaatlusprotokoll kd I, tl 161, foto 1). Kuuride omanik M. K on 25.04.2016 istungil selgitanud, et 5 kuuri jäid alles ja 10 põlesid ära. U. G sõnul olid tema kuuril põlenud seinad ning seina taastamiseks kandis ta ise kulu 130 eurot, mida aga kuurile omandiõiguse puudumise tõttu süüdistatavalt nõuda ei saa. M. K ja U. G ütlusi kõrvutades on aru saadav, et U. G kuurid jäid lammutustööde käigus alles, ühel kuuril põles aga ära osa seina, mille U. G ise taastas. Seda, et tn poolt loendades alates peale viiendat ust on kuuridel suured tulekahjustused, on näha vaatlusprotokolli fotodelt (kd I, tl 159-182). Viienda kuuri uks foto nr 1 järgi asetseb üldisest kuripokside välisseinast väljaulatuvas osas. Kuuride tn poolse otsa alles jäämist on 14.04.2016 istungil maininud ka kannatanu A. L. A. L kasutuses olnud üks kuuriboks oli viimane, mis ära põles, tn poolne ots kuuridest jäi alles. Kannatanu A. K on 14.05.2016 kohtuistungil kinnitanud, et tema kasutas X 17 kinnistul 2 kuuriboksi, millest ühte sai ta tulekahju järgseltki kasutada, sest kuuriboks jäi tules kahjustamata ning alles. Sama on 14.05.2016 istungil rääkinud ka H. K, kellel samuti põles üks kuuriboks ära, kuid teine jäi alles, saades üksnes suitsukahjustusi. Tänavapoolsed osa bokse jäid alles, kui hoovi sissepoole jäävad boksid põlesid kõik ära. Kannatanute ütluste põhjal saab kindlaks teha nelja kuuriboksi kasutajad, kelle kuur jäi tulekahju järgselt alles (U. G 2 boksi osas ning A. K ja H. K 1 boksi osas). Tõendite analüüsimise põhjal on kohus veendumusel, et reaalselt ehitati uuesti üles siiski 10 kuuri ning viis kuuri jäid alles. Seoses viie kuuriga ei ole kahjunõuet ka tekkinud, va U. G paranduskulude maksumus, mida ta süüdistatavalt aga ei nõua. Asjatundjate arvamuste koostamise esmaseks eesmärgiks käesoleval juhul on olnud tulekahju põhjuste võimalikult objektiivne väljaselgitamine, mitte kannatanute kahju suuruste fikseerimine. Nimetatud materjalid ei ole kahju suuruse kindlaksmääramise osas asjatundja arvamuseks. Toodud 24
(38)1-16-718 arvestused ja protsendid on kohtu arvates pigem põlengu mahtu puudutavad, et tulest jäi füüsilisel kujul alles teatud protsendi ulatuses kuuri konstruktsioone. See ei Tnda aga, et alles jäi viidatud protsendis tulekahju kahjustustest puutumata osi. Olemasolevatest tõenditest nähtub, et arvesse ei saa võtta mitte üksnes vahetuid tulekahjustusi, vaid ka tulekustutustööde käigus paratamatult tekkinud veekahjustusi (näiteks sündmuste kokkuvõtete järgi kulus X 17 kuuri põlengu kustutamiseks vett 12 000 liitrit (kd I, tl 191), X 51 põlengu kustutamiseks 10 000 liitrit (kd I, tl 114). Kustutusvee tekitatud kahjude tagajärjel võivad ka hiljem ilmneda ettearvamatud kahjustused puitkonstruktsioonides, tekkida hallitus vms. Kaitsja on X 17 kuuride taastamise maksumuse juures vaielnud vastu ka ehitusprojekti kulule (900 eurot). M. K on märkinud istungil, et projekti nõudis linnavalitsus. Kaitsja hinnangul ei pea projekti kuni 20 m2 suuruse ehitise ehitamiseks olema. Samas kui terve hoone mõõtmeteks on asjatundja arvamuses (kd I, tl 185 -186) toodud 30x5 meetrit, siis 2/3 kuuri taastamiseks oli vaja ehitada kindlasti suurem hoone kui 20 m2 pindalaga. Tegemist on kuluga, mida tõendab toimikus asuv arveleping nr 1008069, kd II, tl 8. Kulu kandmine on põhjendatud. Kinnisasjade endise olukorra taastamiseks esitatud tsiviilhagisid kokku võttes nähtub, et taastada soovitakse nelja kuuribokside hoonet ning P. Ri poolt abihoonet ja katusealust. Samuti on vastavate nõuete alla paigutuvad tulekahjudes kahjustada saanud tn 12A/2 eramu kaks akent (R. Õa nõue) ning M. K, OÜ X ja R. L nõuded kahjustatud akende osas. Kulude jaotamise metoodikad on kinnistute puhul erinevad, kuid see, mil moel kahju kaasomanike vahel jaguneb, ongi kaasomanike endi otsustada. Nii on X 13 otsustanud kuuride taastamise kulu jagada vastavalt iga korteri kasutada oleva kuuri suurusele, 12a kinnistu omanikud omavahel võrdselt ning X 51 omanikud vastavalt korterite reaalosa osa suurusele. Kõikide kinnistute taastamistööde kohta on esitatud hinnapakkumised/kalkulatsioonid. Küll ei ole kõik kinnistu omanikud võetud pakkumisi käiku lasknud, vaid on püüdnud viia taastamistööd läbi täielikult või osaliselt oma jõududega. X 13 kuuride taastamise osas on esialgse kallima hinnapakkumise asemele esitatud kalkulatsioon, X 51 osas on toimikus hinnapakkumine, X 17 osas hinnapakkumised ja kalkulatsioon, tn 51 kuuride taastamise kohta hinnapakkumine, millest ei lähtutud, X 11 kinnistu osas hinnapakkumine ja selgitused, mil moel püütakse kinnistut taastada odavamalt. VÕS § 132 kohaldamisel kinnistute taastamise juures ei ole tähtsust, kas taastamistöödega on alustatud, samuti ei kohusta seadus kedagi tegema töid ehitusettevõtte asemel oma jõududega. Sellele vaatamata ei andnud näiteks tn 51 kinnistu omanikud käiku 8600 eurole tehtud ehituspakkumist (kd II, tl 51), vaid taastamistööd otsustas teha üks kinnistu omanikest. Küll saab kordades suurema pakkumise põhjal siiski järeldada, et küsitav 4500 (6 kuuriboksi) eurot kuuride taastamise eest on objektiivne ning igati põhjendatud summa. X tn 13 kinnistu kuuriboksi taastamishinnaks on 7665,14 eurot (8 kuuriboksi), X tn 51 kuuribokside taastamise hinnaks 10 407,60 eurot (9 kuuriboksi), X 17 (10 hävinud kuuriboksi) kuuride taastamishinnaks on 7889 eurot. Hindade kõrvutamisel selgub, et hinnad on sama tasemega. Oluliselt odavamaks on kujunenud üksnes tn kuuriboksi taastamine, sest hoone ehitati üles täielikult oma jõududega. Suuremate ja rohkema arvu boksidega kuuride taastamine on olnud kallim, väiksemate hoonete taastamine odavam. Kohtu arvates on hinnad ka nende omavahelise kõrvutamise tulemusena kinnisasjade taastamiseks mõistlikus suuruses. Sisulisi vastuväiteid ei ole kaitsja ega ka tsiviilkostjad kalkulatsioonidele/hinnapakkumistele toonud. Leitud on üksnes, et kannatanud saavad kasutatud kuuride asemele uued, mis ei ole õiglane. Vastavate vastuväidetega seonduvat on kohus selgitanud juba VÕS § 132 rakendamist kommenteerides. Süüdistatava poolt ei ole esitatud ühtegi tõendit, et põlenud kinnisasjade taastamine võiks maksta vähem. Kahju hüvitamise regulatsioon ei näe ka ette, et asja parandamisel tuleb hinnapakkumised võtta mitmelt ettevõtjalt (X 51 kinnistuomanikud võtsid vaid ühe pakkumise) ning et kannatanu ei võiks kahjunõude suurust tõendada ühe pakkumisega. 25
(38)1-16-718 Kaitsja on 10.05.2016 esitatud kirjalikus seisukohas R. Õ tsiviilhagi osas märkinud, et X OÜ arvel ei ole kirjas, mitu akent vahetati. Kohtu hinnangul ei ole kannatanu 13.04.2016 istungil räägitust võimalik aga järeldada, et vahetati välja enam kui kaks akent. Kannatanu on kirjeldanud kahe akna kahjustusi, millised tuli ka välja vahetada. Samuti on X OÜ arvel toodud summa kahe akna väljavahetamise kohta mõistlikus määras (akende hind + paigaldus). R. Õa akende tehingu hind on kohtu arvates vastav kahe akna vahetamisele kulunud summale ning millegagi ei ole põhjendatud kaitsja vastuväide, et äkki R. Õ vahetas kahe akna asemel välja rohkem aknaid. Selleks, et kannatanu ütlusi kahtluse alla seada, peavad esinema mingid objektiivsed asjaolud, mis annaks aluse kahelda kannatanu poolt esitatud andmete õigsuses. Antud juhul neid ei esine. R. Õa poolt on esitatud kohtule 13.05.2016 ka täiendavad selgitused ja tõend, kuid peale asja sisulist arutamist esitatud selgitustele ja tõendile ei saa kohus otsuses tugineda (vt TsMS § 436 lg 3). Kahtlemata on kannatanu R. L puhul omavastutuse summa kuluks, mis on põhjuslikus seoses süüdistatava poolt kannatanu kinnisasjale tekitatud kahjuga. R. L kindlustuse dokumentatsioonis (kd II, tl 154-158) on välja on toodud, et kindlustamise kindlustusriskiks on muuhulgas tulekahju ja iga kindlustusjuhtumi puhul kuulub tasumisele omavastutus 320 eurot. Kui süüdistatav ei oleks X 51 maja kuure süüdanud, et oleks X 51 majal tulekahju kahjustusi tekkinud. Kuuride süütamisega tekkis aga kahju, mille hüvitas vastavalt kindlustuslepingule kindlustusandja. Kannatanu R. L kanda jäi omavastutus, mida kannatanu ei oleks pidanud kandma, kui süüdistatav ei oleks vara hävitavat süütegu toime pannud. Kohtupraktikas ei ole omavastutuse väljamõistmise näol kahju tekitajalt ka midagi tavapäratut. Põhjendatud on koristustöödegi kulude hüvitamine, sest põlengujääkide peale uusi hooneid ehitada ei saa. Nii X 13, X 51 kui X 17 kinnistute omanikud on esitanud koristuskulude näitamiseks arved. X tn 13 elanik U. V on selgitanud 10.05.2016 istungil ja kirjalikes seisukohtades (kd IV, tl 87-88), et konteiner telliti vaid korra ning veendudes, et koristuskulud võivad osutuda sellisel kujul üsna kalliks, korraldasid edaspidi majaelanikud põlengu jääkide äraveo oma vahendite ja kuludega. Nimetatu aitab mõista põhjust, miks X 13 omanike poolt nõutavad koristuskulud on kõige väiksemad. Välja toodud tõendite alusel rahuldab kohus loetletud 5 esimest tsiviilhagi (kannatanud I.T, K. K, S. T, K-L. L ja T.A.K Hi) kinnisasjade taastamise kulude osas osaliselt, arvestades U. V esitatud ja kuuride taastamiseks reaalselt kulunud või veel kuluva töö hinda (so summat, mille kohus on kannatanute esitatud asjaolude põhjal VÕS § 127 lg 6 alusel otsustanud arvestustele lisada). Järgneva 5 tsiviilhagi (A. L, R. Õ, R. L, X OÜ, X) osas loeb kohus hagid kinnisasjade taastamise kulude suhtes põhjendatuks ning rahuldab need ulatuses, millises kannatanud on soovinud. M. K haginõue (nõuete kirjeldustes p 10) kuulub rahuldamisele summas 11 114,90 eurot. Arvutuskäigu on kohus kannatanu haginõuet kirjeldades välja toonud. Kannatanu enda poolt nõutud 11 343 euro suurust summat kohus üksikuid nõudeid liites kokku ei saanud. Kannatanu on välja toonud summaliselt, millest tema nõue koosneb, mistõttu ei saa kohus täitmata jäänud tühimiku osas nõuet rahuldada. Keerukam olukord on p 12 toodud P.R hagiga. Iseenesest põhjendatud oleks P.R kasuks rahuldada nõue kogu haginõudes toodud ulatuses, so 19 402,20 euro suuruses summas (X Ehitus OÜ pakkumine, millest on lahutatud kindlustushüvitise summa). Kohtuistungil on P. Rossar aga selgitanud, et loodab kinnisasja taastada 6000 euro suuruse materjalikulu ja alla 10 000 euro suuruse ehitusrahaga. Nimetatud on ka tulekahju kahjusid, millised kannatanu poolt välja toodud summades ei sisaldu. Uute asjaolude valguses saab kohus kinnisasja taastamise maksumuseks 6000 eurot materjalikulu, VÕS § 127 lg 6 alusel hinnanguliselt alla 10 000 euro suuruseks ehitisrahaks määratuna 9000 eurot (vähemaks ei saa summat alandada, sest kui on öeldud, et summa jääb alla 10 000, siis ei saa eeldada, et mõeldakse 7000 või 8000, rääkimata veel minimaalsemast, vaid 10 000 euro lähedast summat) ning kannatanu nimetatud vanade katusekivide ja sauna ukse aluse 26
(38)1-16-718 taastamiseks VÕS § 127 lg 6 alusel kohtu poolt määratuna hinnanguliselt 300 eurot. VÕS § 127 lg 6 kohaldamine on põhjendatud, sest nõude rahuldamise seisuga ei ole kulud veel kantud ning kannatanu nende täpset suurust välja tuua ei oska samuti ei kasutata hoone taastamiseks nö täisteenusena (ehitaja hangib materjalid ja ehitab hoone valmis) ehitusettevõtjat, kellelt oleks pakkumise alusel konkreetsete materjalide hind võimalik ette küsida. Sauna ukse aluse taastamise kulu 300-st eurost on kohtu hinnangul mitte enam kui 100 eurot, katusekivide soetamise hinnaks määrab kohus 200 eurot (katusekivid on teadaolevalt kallid, kannatanu on aga märkinud ka, et tegemist oli ajalooliste ning 20. sajandi algusest pärinevate kividega, Kohtu poolt määratud hind kivide osas on seega pigem minimaalne). Kokku moodustab tulekahju kahjude taastamise kulu 15 300 eurot (6000 + 9000 + 300). Summast tuleb maha arvata kindlustuse poolt makstu hoone taastamiseks (15 300 - 4410 eurot) = 10 890 eurot. Kuna kannatanu enda ütluste alusel on tuvastatav, et selle suurusjärgu summadega saab kahju taastada, ehitusfirma pakkumist vastu ei võeta ning näidatud odavamate kalkulatsioonide põhjal on reaalsete taastamistöödega juba algust tehtud, ei saa kohus kannatanu kahjuks suuremat hüvitist välja mõista. P.R kasuks kuulub välja mõistmisele kahju summas 10 890 eurot. Kinnisasjadele põlengutega tekitatud kahjude osas võtab kohus kokkuvõtvalt järgmise seisukoha: 1) Jätta X OÜ tsiviilhagi M- S. Sse vastu kinnisasja taastamise kulu 1637,10 euro nõudes täies ulatuses läbi vaatamata. 2) Jätta U. V tsiviilhagi M- S. Sse vastu kinnisasja taastamise kulu osas summas 2156,65 eurot läbi vaatamata. 3) Jätta G.S tsiviilhagi M- S. Sse vastu 1500 euro nõudes täies ulatuses läbi vaatamata. 4) Rahuldada I T tsiviilhagi M- S. Sse vastu kinnisasja taastamise kulude nõudes osaliselt. 1463,30 euro suurusest nõudest kuulub välja mõistmisele 897,46 eurot. 5) Rahuldada K. K tsiviilhagi M- S. Sse vastu kinnisasja taastamise kulu nõudes osaliselt. 1463,30 euro suurusest nõudest kuulub välja mõistmisele 897,46 eurot. 6) Rahuldada L.Vi tsiviilhagi M- S. Sse vastu kinnisasja taastamise kulu nõudes osaliselt. 1463,30 euro suurusest nõudest kuulub kolmanda isiku K-LL kasuks välja mõistmisele 897,46 eurot. 7) Rahuldada S. Ti tsiviilhagi M- S. Sse vastu kinnisasja taastamise kulu nõudes osaliselt. 3571,30 euro suurusest nõudest kuulub välja mõistmisele 2156,65 eurot. 8) Rahuldada T.A.K Hi tsiviilhagi M- S. Sse vastu kinnisasja taastamise kulu nõudes osaliselt. 1463,30 euro suurusest nõudest kuulub välja mõistmisele 897,46 eurot. 9) Rahuldada A. L tsiviilhagi M- S. Sse vastu kinnisasja taastamise kulu nõudes täies ulatuses summas 1500 eurot. 10) Rahuldada R. Õa tsiviilhagi M- S. Sse vastu kinnisasja taastamise kulu nõudes täies ulatuses summas 2123,60 eurot. 11) Rahuldada R. L tsiviilhagi M- S. Sse vastu kinnisasja taastamise kulu nõudes täies ulatuses summas 4703,75 eurot. 12) Rahuldada X OÜ tsiviilhagi M- S. Sse vastu kinnisasja taastamise kulu nõudes täies ulatuses summas 6798,48 eurot. 13) Rahuldada Xa tsiviilhagi M- S. Sse vastu kinnisasja taastamise kulu nõudes täies ulatuses summas 3130,03 eurot. 14) Rahuldada M. Ki tsiviilhagi M- S. Sse vastu kinnisasja taastamise kulu nõudes osaliselt. 12 700,60 euro suurusest nõudest kuulub välja mõistmisele 11 114,90 eurot. 15) Rahuldada P. Ri tsiviilhagi M- S. Sse vastu kinnisasja taastamise kulu nõudes osaliselt. 19 402,20 euro suurusest nõudest kuulub välja mõistmisele 10 890 eurot. 27
(38)1-16-718 Kahjustada saanud või hävinud vallasasjade puhul on tsiviilhagide lahendamisel olukord teistsugune, sest kui kinnisasja kahjustamisel hüvitatakse kannatanule kinnisasja taastamise kulu, siis vallasasjade puhul tules hävinud asjad reeglina taastatavad ei ole. Erand on siinkohal tsiviilhagi üksnes J. Mle kuuluva auto Pontiac Trans Sport osas. Autol sai kahjustada tulekahjus tagumine vasak tuli (vt sündmuskoha vaatlusprotokolli kd I, tl 178, tuli on pragunenud ning ülevalt äärest deformeerunud), sõiduk on vaatamata tulekahjukahjustustele taastatav. Seega tuleb sõidukigi puhul lähtuda VÕS § 132 regulatsioonist. Arvestades, et parandamist vajab üksnes tuli, ei ole parandamine asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas. Tagatule asendamise kulu ei saa kõrvutada kogu auto väärtusega. 14.04.2015 kohtuistungil on kannatanu J. M rääkinud, et Pontiacil sulas põlengus ära vasakpoolne tagumine tuli. Tule asendamine läks maksma 150 eurot. Tule hinna sai kannatanu internetist. Kasutatud tuli asendati kasutatud tulega. Kohus peab kahjunõude summat mõistlikuks ning rahuldab nõude. Edasiselt käsitleb kohus hüvitusnõude osa, mis puudutab kuurides ja kinnistute õuealadel asuvate muid esemeid. Hävinud asjade loetelud sisalduvad nii hagiavaldustes, süüdistuses ning on enamikus ulatuses läbi räägitud toimunud kohtuistungitel. 1) Kannatanu U. Vl hävisid 25.03.2015 põlengus temale kuulunud küttepuud 6m3 väärtusega 270 eurot, 1 tonn turbabriketti väärtusega 125 eurot, erinevad käsitööriistad kogu väärtusega 400 eurot, mootorsaag Družba väärtusega 100 eurot, X toolid 4 tk väärtusega 60 eurot, vanaaegne vokk väärtusega 150 eurot, soome kelk väärtusega 100 eurot, kalastusvahendid väärtusega 250 eurot (5 õngelanti, rullid, tamiilid, kahvad), tööriided ja jalanõud väärtusega 300 eurot, X grill väärtusega 60 eurot, elektriline veepump 150 eurot, veevoolikud väärtusega 35 eurot, elektripikendusjuhtmed väärtusega 150 eurot, uisud ja hokivarustus 2 komplekti väärtusega 350 eurot, X tööriistad väärtusega 250 eurot, poolplastikust suusad kolm paari väärtusega 150 eurot, suur lehepuhur bensiinimootoriga STIHL väärtusega 550 eurot, vedavate ratastega muruniiduk 450 eurot, X prits 2 tk väärtusega 150 eurot, erinevad värvid, osa neist avamata summas 200 eurot, õlid ja bensiin kanistrites 150 eurot, mootorsaag Partner väärtusega 350 eurot. Kokku on nõude suurus 4565 eurot. Kannatanu on 12.04.2016 kohtuistungil selgitanud, et asjade hinnad on saadud internetis esemete väärtuseid uurides, poodides hinnavaatlusi tehes ning poja ja sõpradega konsulteerides. Kogu tehnika, sh saed, olid töökorras. Enamik asju olid kasutatud, mõni asi oli uus. 2) Kannatanu L.Vil hävisid 25.03.2015 põlengus temale kuulunud küttepuud 4m3 väärtusega 160 eurot, pakendatud brikett 1 tonn väärtusega 120 eurot; X tööriistad, oksakäärid 2 tk, rehad, kirves, labidad ja tavalised tööriistad, haamrid, käsisaed, plaadilõikur – koguväärtusega 200 eurot ja seina glasuurplaadid 4 pakki väärtusega kokku 35 eurot. Nõude kogusumma on 515 eurot. L.V on kuuris asunud asjad lugenud üles ka tema poolt S. L nimele antud volikirjas (kd II, tl 31). 3) Kannatanu I.T hävisid 25.03.2015 põlengus temale kuuluvad küttepuud 1,5m3 väärtusega 60 eurot, jalgratas väärtusega 140 eurot, Singeri õmblusmasin väärtusega 160 eurot ja X tööriistad väärtusega kokku 20 eurot; 13.04.2016 kohtuistungil on kannatanu rääkinud, et esemetele hinna määramises on ta arvestanud, et tegemist oli kasutatud asjadega. Hindu on kontrollitud turuväärtuse järgi, internetist. Ka internetist on vaadatud just kasutatud asjade hindu, nii nagu kannatanul tules hävisid; 4) Kannatanu K. Kl hävisid 25.03.2015 põlengus temale kuuluvad 5m3 küttepuid väärtusega 250 eurot. 28
(38)1-16-718 5) Kannatanu S. Til hävisid 25.03.2015 põlengus temale kuuluvad 10 mootorsae ketti väärtusega kokku 120 eurot, 20 mootorsaeketi lehte väärtusega kokku 200 eurot, seif väärtusega 200 eurot, erinevad kalastustarbed väärtusega kokku 425 eurot (saapad, konksud, tamiilid summas 325 eurot ja õnged 100 eurot), 6 autorehvi väärtusega kokku 180 eurot, dušisegisti väärtusega 130 eurot, 10 rm küttepuid väärtusega 350 eurot, suusad, kepid saapad 200 eurot. 13.04.2016 kohtuistungil on kannatanu selgitanud, et üürib korterit X. Kannatanule kuuluvad maja juures olevad kaks kuuri. Üürnik kasutas neist ühte kuuri puude hoidmiseks. Kuure hoiti kogu aeg lukus. Hävinud asjade hinnad on saanud kannatanu tuttavate käest küsides ja osta.ee internetileheküljelt vaadates. Asjad olid enamjaolt kasutatud, dušisegisti oli karbi sees täiesti uus ja üks õng ka. Muude asjade hinnad ongi esitatud kui kasutatud asjade omad. 6) Kannatanu T.A.K Hil hävisid 25.03.2015 põlengus temale kuuluvad 3 jalgratast, 2 puidust X tooli (nimetatud süüdistuses) ja tööriistad koguväärtuses 500 eurot. 13.04.2016 kohtuistungil on kannatanu kinnitanud, et on X 13 krt 4 omanik. Korteri juurde kuulus ka üks tules hävinud kuuriboksidest. Kuur oli lukustatud. Kuuris olid 3 ratast, üks oli väga uus, kaks vanemad, aga heas töökorras, 2 puidust tooli ja tööriistad, kirves, saag ning voolikukäru. Uue jalgratta hinnaks oli 300 eurot. Ülejäänud ning kasutatud asjadele on kannatanu arvanud väiksemad hinnad. Kolm söestunud jalgrattaraami on nähtavad X 13 sündmuskohal tehtud fotodel (vaatlusprotokoll kd II, tl 15, foto nr 10). Ükski teine X 13 kuuripõlengu kannatanu ei ole väitnud, et tal põlesid tules ära 3 jalgratast, mistõttu saab tegemist olla vaid T.A.K Hile kuulunud ratastega. 7) Kannatanu A. Ll hävisid 25.03.2015 põlengus temale kuuluvad 4 rm küttepuid väärtusega 148 eurot, 10 puitprussi väärtusega 120 eurot, 2 alumiiniumredelit väärtusega 150 eurot, 60 tk erinevaid entsüklopeedia raamatuid väärtusega kokku 100 eurot, meeste linnajalgratas väärtusega 160 eurot, elektritrell väärtusega 20 eurot, 2 kirvest väärtusega 20 eurot, Xkäru väärtusega 20 eurot. Kahju kogusumma on 738 eurot; 13.04.2016 kohtuistungil on kannatanu kinnitanud, et omab 12a/1 majas kahte korterit, krt 2 ja 4. Korterite juurde kuulub kokku 3 kuuriboksi. Kuurid hävisid tules, samuti kuuris olnud asjad. Asjade hindu vaatas kannatanu internetist ning püüdis panna pigem väiksemad kahjunõude summad, sest asjad olid kasutatud. Tules hävisid lisaks hagis toodule entsüklopeediaraamatutele ka juturaamatuid, kokku oli raamatuid 100-150 tk; 12a sündmuskoha vaatlusprotokolli (kd II, tl 34) fotol nr 7 asetseb kuuri varemete ees põlenud meeste ratta raam. Teised sündmuskoha kannatanud ei ole põlenud ratast enda kahjude hulka märkinud, mistõttu saab järeldada, et ratas kuulus A. Lehistele. 8) Kannatanu E.Kil hävisid 03.05.2015 põlengus temale kuuluvad Kulla sulatusahi, see oli suur, kannatanu tegi sellega tööd, maksis 876 eurot; relvakapp metallist 280 eurot; 2 bensiinikanistrit täis olid 40l kokku, 56 eurot; puituks u 79 eurot; nuuskpiiritus seda oli 35 liitrit maksis 147 eurot; 2 labidat kokku 8,20 eurot; puidusaag 8,80 eurot; reha 6 eurot; lumelabida Fiskars 21 eurot; ventilaator 29 eurot; kaks lumekirkat 19,90 eurot; seinakell 24 eurot; kühvel 2,35 eurot; autoratta teleskoopvõti 9,60 eurot; silikoonpüstol ja ehitustarbed 8,24 eurot; gaasipriimus 28 eurot; metallämber 4,60 eurot; klaaslaud metallalusega 29 eurot; autotungraud õliga so 26,90 eurot; küttepuude korv 9,50 eurot; reklaamivälialus 67 eurot; Xsirm 49 eurot; 2 tooli kunstnahaga metallist 33,90 eurot; auto käivitusjuhtmed 24 eurot; asfaldihari 6,70 eurot; plastikluud 11,80 eurot; spordikott 39 eurot; pliidiahjuroop 6,90 eurot; 2 kg auto pulberkustuti 27 eurot; ohukolmnurk 7,50 eurot puksiiri tross 6,60 eurot; majapööningu redel 45 eurot. E.Kile tekitatud kahju kokku on 1997,49 eurot. Kindlustus hüvitas sellest 500 euro suuruse osa. 29
(38)1-16-718 14.04.2016 kohtuistungil on kannatanu selgitanud, et kahel kinnistule, X 1 ja X 51a, kuulusid ühised kuuriboksid, mis kinnistamisel jäid X 51a maa alale. Samas kannatanu kasutas X 51a territooriumil olevat kuuriboksi esialgse kokkuleppe kohaselt ikkagi edasi ning hoidis seal temale kuuluvaid asju. Asjad hävisid põlengus. Kuur oli lukustatud. Põlengus kuur hävis. Asjade hinnad on kannatanu vaadanud poodidest ja internetist, kõik hinnad on toodud kui uute asjade omad, kuigi ükski ese uus ei olnud, kõik olid kasutatud. E.Ki koostatud asjade nimekiri asub toimikus (kd I, tl 122), nimekirja juures on fotod põlenud kuuriboksidest ja asjadest (tl 123-125). Fotodel on tuvastatavad põlenud kulla sulatusahi, labidate ja rehade otsad, toolide raamid, reklaamvälialuse raam, tungraud, saag, puidust uks, ventilaator, silikoonpüstol, metallämber, küttepuude korv, kütuse kanistrid ja hulgaliselt muid põlenud asjade detaile. 9) Kannatanu J. Ml hävisid 04.04.2015 põlengus temale kuuluvad kaks jalgratast Trek väärtusega 500 eurot, sõiduauto 4 rehvi väärtusega 200 eurot, küttepuud väärtusega 40 eurot, tuhaimur väärtusega 32 eurot. Varalise kahju kogunõue on summas 772 eurot, millele lisandub Pontiac Trans Sport tagatule kahjustamise kulu 150 eurot. 14.04.2016 kohtuistungil on kannatanu selgitanud, et oli X 17-1 majas üürnik. Korteri juurde kuulus ka kaks kuuriboksi, mida kannatanu sai kasutada. Kõik esemed olid kasutatud 4 aastat, peale suverehvide, mida kannatanu oli kasutanud 2 aastat. Esemete väärtused võttis kannatanu sama hinna järgi, millega oli need ostnud. Samas on kannatanu rõhutanud, et hinnad on toodud pigem väiksemad ja selle aja omad, kui tema asjad ostis, mitte käesoleval hetkel kehtivate turuhindade järgi. Kaks põlenud jalgratast on nähtavad X 17 põlengu sündmuskoha vaatlusprotokollis kd I, tl 168 ja 173. Ükski teine selle maja põlengu kannatanu jalgrattaid kahjuna ei nimeta. 10) Kannatanu S. Nel hävisid 04.04.2015 põlengus temale kuuluvad 3 rm küttepuid väärtusega 90 eurot, 4 sõidukirehvi väärtusega 128 eurot, Fiskars tungraud väärtusega 45 eurot, elektrikeevitusaparaat väärtusega 300 eurot, akulaadija väärtusega 20 eurot ja puidu ning metalli käsitööriistad (istungil öeldu järgi puurid, haamrid, saed) väärtusega kokku 250 eurot; 14.04.2016 kohtuistungil on kannatanu selgitanud, et oli X 17 majas üürnik. Korterit üüritakse läbi L. Ki. Tema kasutuses on 3 korterit, 9, 10 ja 11 ning 2 kuuriboksi. Kuurid olid lukustatud enne põlengut. Kuuriboksid hävisid, samuti kuurides hoitud asjad. Põlenud rehvid olid koos velgedega, kaks olid uued ja kaks kasutatud. Asjad kuulusid kannatanu tööõpetusõpetajast abikaasale, kes on nüüdseks surnud. Tema nimetas ka asjade hinnad. 11) Kannatanu U. Gil hävisid 04.04.2015 põlengus temale kuuluvad naastrehvid 4 tükki (125 eurot tükk) kokku väärtusega 500 eurot, 70 meetrit elektrikaablit 3x2,5 väärtusega 77 eurot, 3 lumelabidat, lumesahk ja 2 reha väärtusega kokku 73 eurot, televiisori antenn väärtusega 35 eurot. 14.04.2016 kohtuistungil on kannatanu selgitanud, et oli X 17 majas üürnik. Korterit üüritakse läbi L. Ki. Kannatanu kasutuses oli kaks kuuriboksi, kus ta hoidis oma isiklikke asju. Kannatanu üritas põlevast kuurist ka oma asju kätte saada ning osad esemed sai päästetud. Ära põlesid Michelin Ice rehvid, mis ei olnud aastatki vanad (4 tk), 3 Fiskars lumelabidat, üks lumesahk, 2 lehereha Fiskars ja antenn. Lumesahk ise maksis 50 eurot. Televiisori antenni hinnaks on 35 eurot. Rehvide originaalhind on 140 eurot, kannatanu on arvestanud eseme kulumist. Ühegi asja puhul peale kaabli ei ole esitatud ostuhinda, vaid on arvestatud, et esemed olid kasutatud. Kokku on nõue summas 685 eurot. 12) Kannatanu A. Lil hävisid 04.04.2015 põlengus temale kuuluvad 7 linnuvõrku - väärtus kokku 140 eurot, Linnuvõrk maasikatele väärtusega 40 eurot, katteloor väärtusega 7 eurot, kasvuhoone kile väärtusega 25 eurot, kastekann väärtusega 5,50 eurot, laste kastekann väärtusega 4,50 eurot, X käärid väärtusega 24 eurot, reha väärtusega 5 eurot, käpaga kõblas väärtusega 5 eurot, X hark väärtusega 17 eurot, laste vihmakeep väärtusega 2 eurot, 30
(38)1-16-718 täiskasvanu vihmaülikond väärtusega 59 eurot, sääsekaitsejakk väärtusega 11 eurot, 4 paari säärikud väärtusega kokku 68 eurot, tõukeratas väärtusega 139 eurot, jalgrattapump väärtusega 31 eurot, 3 jalgratta kiivrit (30 eurot tk) kokku väärtusega 90 eurot, 3 villast tekki väärtusega 207 eurot, narivoodi koos õppimislauaga väärtusega 100, 1000 raamatut (5 eurot tükk) väärtusega kokku 5000 eurot, maniküüri ja pediküüri tooted (salongi sisustus) väärtusega kokku 200 eurot, kasutatud jalatsid ja riided kokku väärtusega 200 eurot. 14.04.2016 kohtuistungil on kannatanu selgitanud, et oli X 17 majas üürnik, üürib kahte korterit, nr 5 ja
  1. Maja kuulub M. Kile. Kannatanu kasutuses oli kaks kuuriboksi, kus ta hoidis oma isiklikke asju. Kannatanu oli enne tulekahju kolinud kõik oma asjad Koonga ametikorterist ära ja paigutanud X 17 kuuridesse. Raamatud olid Cambridge ja Oxfordi sõnastikud, tööks vajalikud õppevahendid, väliskirjastuste raamatud. Osa raamatuid on kindlasti kallimad, hinnad on pandud hinnanguliselt. Kannatanu on töötanud nii eesti kui inglise keele õpetajana. Inglise keelsed raamatud moodustasid põlenutest 10 %. 10-15 % olid õpikud. Kannatanu hoidis raamatuid kümnekonnas banaanikastis. Raamatute kogus on saadud umbkaudselt, arvestades, kui palju raamatuid enne kolimist kannatanul riiulites oli. Üldiselt põlenud asju oli nii uusi kui ka vanu. A. Li põlenud raamatud on näha toimikus asuval vaatlusprotokolli fotol, kd I, tl
  2. Fotol on tuvastatavad ka kannatanu poolt hagetava laste narivoodi raamdetailid. 13) Kannatanu OÜ-l X sai kahjustada 04.04.2015 põlengus temale kuulunud kaubik Ford Transiti (registrinumbriga X) vasak külg ja katus, millega tekitati kannatanule varaline kahju summas 3900 eurot. 25.04.2016 kohtuistungil on tunnistajana kannatanu müügiesindaja J. J selgitanud, et X 17 majas elas ettevõtte autojuht J. M, kellel oli luba sõidukit kodus hoida. Põlesid elanike kuurid ja buss seisis kuuri ääres ning sai kannatada. Bussil hävines kaubaruum nii sisemiselt kui väliselt. Bussi väärtus oli põlengukahjustusteta 4500 eurot (X hinnang kd II, tl 3). Hinnatud on töökorras ja kahjustusteta bussi hinda, vaatamata sellele, et hinnapakkumine on antud pärast põlengut. Hinnapakkumise järgi oleks taastamine läinud maksma 6125 eurot (kd II, tl 4). Ettevõte otsustas bussi müüa maha jääkväärtusega summas 600 eurot (müügileping ja arve-saateleht kd II, tl 5-6). Haginõude summaks on põlemata bussi väärtuse ning kahjustatud bussi eest saadu hinnavahe. 14.04.2016 kohtuistungil on kannatanu J. M rääkinud, et Ford Transit seisis tulekahju lähedal, sest oli tema tööbuss. Kannatanu üüris korterit aadressil X 17-
  3. Kannatanu kustutas bussi pulberkustutiga. Ford Transit oli pargitud meetri kaugusele põlevatest kuuridest. Auto kuulus X OÜ-le. Fotod põlengukahjustusega bussist on nähtavad sündmuskoha vaatlusprotokollis, kd I, tl 174-
  4. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kannatanuid hoiatatud vastutusest ütluse andmisest alusetu keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest vastavalt KarS §-dele 318 ja 320 alusel. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul vähemalt olemasolevate tõendite kontekstis põhj

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.