← Eesti

1-13-25/3

Obsah (8)§ 424§ 215§ 199§ 69§ 68§ 74§ 50§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 2. jaanuaril 2013. a Tartus Kriminaalasja number 1-13-25 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistu

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses, menetletud kiirmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sirle Melk Süüdistatav R.T Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: XXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras kolmel korral karistatud: 1) 22.05.2008.a Tartu Maakohtu otsusega mõisteti

§ 215

lg 2 p 2 alusel tingimisi vangistus 4 kuud, katseaeg 18 kuud; 2) 30.04.2009.a Tartu Maakohtu otsusega mõisteti

§ 199

lg 2 p 7 - § 25 lg 1, 2 alusel vangistus 8 kuud ja 28 päeva, mis

§ 69

sätete kohaselt asendati üldkasuliku tööga 532 tundi tähtajaga 2 aastat; 3) 14.12.2011.a tartu Maakohtu otsusega mõisteti

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 alusel tingimisi vangistus 4 kuud ja 28 päeva, katseaeg 2 aastat (katseaja lõpp 14.12.2013.a). Väärteokorras karistatud 22-l korral rahatrahvide ja arestidega, s.h kolmel korral LS § 74´19 alusel arestidega. Tõkend: ei ole kohaldatud riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada R.T

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka R.T kahtlustatavana kinnipidamise aeg 01.01.2013 kuni 02.01.2013.a s.o 2 (kaks) päeva ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada R.T-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu

  1. detsembri
  2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-7464 mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 4 (nelja) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse võrra ning mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

§ 69

alusel asendada R.T-le käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümberarvestatuna on 532 (viissada kolmkümmend kaks) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb

§ 69lg 3 alusel ära teha 2 (kahe) aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata R.T üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena R.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus

  1. jaanuaril 2013.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 189 lg 2 ja 2565 lg 2 alusel mõista R.T-lt välja menetluskulu järgmiselt:  sundraha 217 (kakssada seitseteist) eurot 50 senti;  määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 57 (viiskümmend seitse) eurot 60 senti. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule juhul kui on tegemist kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates 2 päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu R.T´ile on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus selle, et tema 01.01.2013.a kuni kella 03.12 juhtis Tartus Põhja pst 32 asuva maja juures mootorsõidukit Volkswagen Passat r/m XXX olles alkoholijoobes. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati tal väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,05 mg/l, mis vastab Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 nimetatud tingimustele. Seega mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani R.T kvalifitseeritava kuriteo. toime

§ 424järgi Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi ei ole esitatud. Menetluskulud: Kr

MS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja advokaat Aivar Hint tasu 38,40 eurot. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud – puuduvad. Karistuse liik ja määr:

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus R.T́ile karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka R.T ´i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 01.01.2013 kuni 02.01.2013.a s.o 2 päeva, seega lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb vangistus 3 kuud ja 28 päeva.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada R.T-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14.12.2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 4 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra, seega ärakandmisele kuulub karistus 8 kuud ja 26 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 kohaselt asendada 8 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuspäevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seega 532 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrata, et üldkasulik töö tuleb sooritada 2 aasta jooksul.

§ 69

lg 4 alusel määrata, et üldkasuliku töö sooritamise ajal on R.T kohustatud järgima

§ 75sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Käitumiskontrolli ajal peab süüdimõistetu järgima

§ 75lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas;

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 50

lg 1 p 1 alusel mõista R.T-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 kuuks. 3 II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et R.T , tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et R.T on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse R.T süüdi tunnistada

§ 424

järgi, mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele ning asendada mõistetud karistus üldkasuliku töö tegemise kohustusega. III Kohtu seisukoht õigusabi kulude ja menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 435 eurot. Samas annab KrMS § 2565 lg 2 kohtule õiguse kiirmenetluses lahendatud kriminaalasjas vähendada sundraha suurust poole võrra ja kohus peab seda käesoleval ajal põhjendatuks kohaldada. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt välja mõista süüdimõistetult määratud kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu summas 57,60 eurot. Rutt Teeveer Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.