4-17-3518/14

Väärteoasi nr 4-17-3518 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-3518 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur Taotlus Asenduskaristuse kohaldamiseks Süüdlane L.I Isikukood: XXX ; registrijärgne elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxgelik elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON KarS § 72 lg 1, 2 alusel asendada L.I -le Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri poolt 23.09.
3. a otsusega väärteoasjas nr 2780,15,005665 määratud tasumata rahatrahv kokku 800 eurot, s.o 200 t rahviühikut, 20 ( kakskümmend) päeva arestiga. VTMS § 199 lg 3 ja § 205 lg 1 alusel kuulub arest täitmisele viivitamata. KarS § 68 lg 2 alusel arvesta da karistuse algust kohtumääruse teatavaks tegemisest (kuulutamisest) arvates. Kohtumäärus tuleb kätte toimetada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, kohtutäitur Ivi Kalmetile ja L.I-le ning teadmiseks Tartu arestimajale. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK 23.09.2015 . a otsusega määras Politsei- ja Piirivalveamet L õuna prefektuur väärteoasjas nr 2780,15,005665 L.I-le LS § 201 lg 1, LS § 205 ja LS § 223 lg 1 rikkumiste eest KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 150 trahviühiku t, s.o 600 eurot. Lisaks määrati L.I-le LS § 236 lg 1 rikkumise eest karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta on jõustunud. Polits ei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 25.09.
4. a määrusega lükati L.I-le määratud rahatrahvi täitmisele pööramine edasi alates 16.10.
5. a kuni 16.10.
6. a. 26.06.
7. a edastati kohtule Politsei- ja Piirivalveameti L õuna prefektuuri avaldus L.I-le asenduskaristuse kohaldamiseks. Avalduse kohaselt ei tasunud süüdlane rahatrahvi vabatahtlikult ning tema suhtes alustati täitemenetlus t. 22.05.
8. a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest (tl 4). Sellest ja juhindudes KarS § -st 72 ja TMS § 201 palub kohtuväline menetleja kohtul otsustada tasumata rahatrahvi summas 800 eurot asendamine arestiga. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 19.07.
9. a. Kohtuistungile ei ilmunud L.I . Kutse kättesaamise kohta kohtul andmed puudusid. Kohus määras kohtuistungi 26.09.
10. a. Kohtuistungile ei ilmunud L.I . Kohtul puudusid andmed kutse kättesaamise kohta. Kohtule tagastatud väljastusteate kohaselt ei ela L.I aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. L.I kontaktandmeid ei olnud võimalik välja selgitada tema lapse Svetlana Mäekuuse kaudu. Samuti puudusid andmed Politsei- ja Piirivalveametil ning kohalikul omavalitsusel andmed L.I võimaliku elukoha kohta. Tartu Maakohtu 13.11.
11. a määrusega kuulutati L.I tagaotsitavaks ja määrati, et L.I tabamisel tuleb ta toimetada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja kohtuistungile. 31.08.
12. a saabus kohtule teade, et L.I on kinni peetud 30.08.
13. a kell 17.59 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe maja juures ja on toimetatud Tartu arestimajja. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 31.08.
14. a kell 10.
15. L.I selgitas, et rahatrahv on tasumata, kuna trahvide tasumiseks ei ole olnud raha. Ametlikult ei ole ta tööl olnud. Sissetulekut teenib marjade ja seente korjamisega. L.I on nõus kandma asenduskaristusena aresti. L.I on valmis tegema üldkasulikku tööd. Probleeme võib tekkida, kui ta peab kuskile kaugele sõitma hakkama. Sõiduraha puudub. L.I soovib osa arstist kohe kanda ja siis vahepeal välja saada, et seeni korjata. Seejärel läheb ta ise arestimajja karistust kandma tagasi. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et L.I-le karistuseks mõistetud, kuid tasumata rahatrahv tuleb asendada arestiga. 2 KarS § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestig a või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. L.I-le määrati Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 23.09.
16. a otsusega rahatrahv kokku summas 800 eurot, mis on L.I senini tervikuna tasumata. L.I selgitustest lähtuvalt ei ole ta rahaliste vahendite puudumise tõttu rahatrahvi suutnud tasud a ja k äesoleval ajal puuduvad tal samuti piisavad vahendid selleks, et rahatrahvi tasuda. Arvestades L.I võimalikke elatumisvahendeid, on ilmne, et käesoleval ajal puuduvad igasugused väljavaated rahatrahvi tasumiseks. Lisaks nähtub kohtule esitatud materjalidest, et L.I puudub vara, millele sissenõuet pöörata (tl 4). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et L.I ei ole võimeline talle karistuseks määratud rahatrahvi nõuetekohaselt tasuma ja see tuleb asendada teiseliigilise karistusega, s.o arestiga. L.I-le määrati karistuseks rahatrahv kokku 200 trahviühikut, s.o 800 eurot. KarS § 72 lg 2 alusel vas tab tasumata rahatrahvi suurusele 20 päeva aresti. L.I on kohtuistungil avaldanud, et ta on nõus rahatrahvi asendamisel tegema üldkasulikku tööd. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga. Seda ennekõike põhjusel, et asenduskaristusena mõistetav üldkasulik töö ei täidaks kohtu arvates karistuse eesmärki. L.I on olnud peaaegu aasta aega kohtu poolt tagaotsitav. L.I eluviisi arvestades ei ole põhjust uskuda, et L. I on suuteline nõuetekohaselt ära tegema kõik üldkasuliku töö tunnid. Lisaks on L.I puhul tõsiseks probleemiks igasuguse sissetuleku puudumine, mille tõttu puuduvad tal ka vajalikud vahendid, et kanda sõidukulusid, mis kaasnevad üldkasuliku töö tegemise kohta minemisega. Eelkirjeldatud põhjuseid arvestades ei pea kohus põhjendatuks määrata L. I-le asenduskaristusena mõistetavat karistust kandmisele ka osade kaupa KarS § 66 mõttes . Kohus ei pea piisavalt mõjuvaks põhjuseks seente korjamist, et aresti kandmine määrata osade kaupa. Sellest tulenevalt tuleb L.I kanda koheselt ära talle asenduskaristusena määratav arest. Raina Pärn Kohtunik 3