Obsah (4)

§ 175§ 384§ 342§ 187

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. november 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-11427 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas V

§-st 390 ja 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras:

1. Jätta Tartu Maakohtu
2. septembri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu A.J-i kaitsja Anne Vissaku määruskaebus rahuldamata.
3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 48,00 eurot, sh käibemaks 8,00 eurot, advokaat Anne Vissakule tema poolt A.J-i määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3.

§ 175

lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista A.J-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Anne Vissaku poolt osutatud õigusabi eest 48,00 eurot riigituludesse.

1. A.J tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus „A.J 1-12-11427 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama Asjaolud

1. Tartu Maakohtu 30.09.2013 määrusega jäeti A.J tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. A.J on kriminaalkorras karistatud 10 korral. Käesolevat karistust kannab A.J Harju Maakohtu 11.03.2013 otsuse alusel KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises. A.J karistati 2 aasta pikkuse vangistusega, mille alguseks loeti KarS § 68 lg 1 alusel 14.06.
2. Esimese astme kohtu määruse sisu
3. Maakohus, tutvunud A.J-i isikliku toimikuga ja kuulanud ära kinnipeetava ja tema kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri arvamusega, põhjendades süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist järgmiselt. 2.1 Vabaduses viibides on olnud A.J-i kuritegeliku käitumise aktiivsus kõrge – käesolevaks ajaks on teda kriminaalkorras karistatud kokku 10 korral. Vaatamata erinevatele kriminaalõiguslikele mõjutusvahenditele (katseaegadega kriminaalhooldusega tingimisi vangistused, osaliselt ja täielikult ärakandmisele kuuluvad vangistused), on A.J vabaduses viibides jätkanud kuritegelikku käitumist ja toime pannud uusi kuritegusid. Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt on A.J olnud varasemalt kriminaalhooldusel ja igal katseajal toime pannud uued kuriteod. Ka eelviimase süüdimõistva karistuse kandmiselt vabanemise järgselt jätkas A.J juba kahe kuu möödudes varasemat elustiili – pannes toime uusi vargusi. A.J-i avaldas kohtus, et uued kuriteod pani ta toime narkosõltuvuse tõttu. Ka varasemad kuriteod on ta toime pannud narkosõltuvuse tõttu. Karistusregistri teatiselt nähtuvalt on A.J varasemalt korduvalt karistatud väärteokorras narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest. 2.2 Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on A.J avaldanud, et proovis heroiini esmakordselt 11-aastaselt. Enne vangistust tarvitas ta peamiselt sünteetilisi opiaate, vahetevahel ka heroiini. Kinnipeetava iseloomustuses märgitu kohaselt tarvitas A.J meditsiiniosakonna andmetel viimase narkodoosi 14.06.2012 – siis peeti ka kinni. Süüdimõistetu ei ole kunagi ametlikult töötanud, raha hankis ta valdavalt kriminaalsel teel ja see kulus narkootikumidele. A.J on kuritegelikust käitumisest välja kujunenud toimetulemise viis. Ta põeb narkomaanidele omaseid kroonilisi haigusi ning pikaajaline narkootikumide tarvitamine on põhjustanud ka psüühikahäire. Emotsionaalselt on A.J ebastabiilne ja ärritub kergesti. Kinnipeetava iseloomustuses on hinnatud A.J-ist lähtuvat uue kuriteo toimepanemise tõenäosust 2 järgneva aasta jooksul 78%lise tõenäosusega, mistõttu Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 2.3 Vangistuse ajal on A.J töötanud majandusabitöödel. Muudes taasühiskonnastavates tegevustes, sealhulgas hariduse omandamisel, riigikeele õppes, sotsiaalprogrammides-kursustel jmt ettevõtmistes A.J osalenud ei ole, kuna eelistas neile töötamist ja valis talle pakutu vahel töötamise. Vangistuse ajast on A.J 1 kehtiv distsiplinaarkaristus – 06.02.2013 noomitus nimesildi mittenähtavas kohas asumisega seoses. 2.4 Kohus märkis, et A.J-i senisest elukäigust nähtuvalt ei ole kriminaalhoolduslike meetmetega tema käitumine korrigeeritav. Katseajaga kriminaalhooldus ei ole osutunud A.J-i suhtes kohaseks meetmeks kuritegelikust eluviisist hoidumiseks – narkosõltuvusest tingituna on ta jätkanud katseajal olles uute kuritegude toimepanemist. Kohus leidis, et kuna kinnipeetul on ka praegusest vangistusest kehtiv distsiplinaarkaristus ning ta ei ole osalenud uute kuritegude toimepanemise riske maandavates sotsiaalprogrammides-kursustel, on uue kuriteo toimepanemise riskid jätkuvalt kõrged. Tõenäosus, et A.J-i vabadusse naastes kordub varasem kuritegelik käitumismuster, on jätkuvalt reaalne. -2- 2.5 Eeltoodud asjaoludel jõudis kohus seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega kaasnev kriminaalhooldus ei ole A.J-i puhul enam kohane ja sobilik meede ja süüdimõistetul tuleb karistus vangistuses lõpuni ära kanda. Kohtul puudusid küllaldaselt põhjendatud alused A.J-i veelkordseks usaldamiseks, kuna mitte millegagi ei saa välistada võimalust, et kordub tema varasem käitumismuster. Teiste vabaduses olevate isikute vara, elu ja tervise kaitseks on põhjendatud, et A.J jätkaks vangistuses karistuse kandmist. 2.6 Kohus leidis, et A.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise välistab ka asjaolu, et tal puudub vabaduses elukoht, mille järgi oleks võimalik tema suhtes kriminaalhooldust läbi viia. Kriminaalhooldaja on kontrollinud A.J-i avaldatud elukohta, s.o T. ja G. G elamispinda ja välja selgitanud, et G-d ei anna nõusolekut A.J-i sellele aadressile vanglast vabanemise järgselt elama asumiseks. Samas on oluline täheldada, et A.J rahalised vahendid endale vabaduses korteri üürimiseks puuduvad – kinnipeetava iseloomustuses märgitu kohaselt on tal vabanemisfondis ainult 34.57 eurot ja nõudeid tema vastu on 11 556 eurot. Karistusregistri teatisest nähtuvalt on väärtegude eest karistuseks mõistetud rahatrahvid kas tasumata või on nende täitmine juba aegunud. Teades, et A.J on ka narkosõltlane, puudub veendumus, et A.J oleksid olemas rahalised vahendid endale korteri üürimiseks. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
4. Kaitsja A. Vissak taotleb maakohtu 30.09.2013 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada A.J vangistusest enne tähtaega. 3.1 Määruskaebuse esitaja leiab, et A.J-i karistuse kandmise aeg on kulgenud suuremate probleemideta. Materjalidest nähtub, et A.J on karistatud distsiplinaarkorras tühise rikkumise eest. Vangistuse ajal on ta töötanud majandusabitöödel ning enda sõnul ei ole ta pikemat aega narkootikume tarvitanud ning sõltuvusprobleemid puuduvad. 3.2 Vabanemisel on A.J olemas T. ja G.G. toetus, kes on teda ka varem aidanud. A.J on kinnitanud sotsiaaleluruumi järjekorras olemist. Samuti on ta nõust täiendavate lisakohustuste määramisega. Kaitsja leiab, et arvestades V. Jevkimovi tausta, oleks talle kriminaalhooldus taasühiskonnastamisel oluline. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et A.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on A.J-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 4.1 Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning tulenevalt

§ 342

lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud õigustatud järeldusele, et A.J-i vabastamine ei ole põhjendatud, sest esineb suur tõenäosus uute kuritegude toimepanemiseks. 4.2 Nõustuda ei saa määruskaebuse esitaja etteheidetega maakohtu määrusele – kohus on välja toonud positiivse asjaoluna majandustöödel töötamise. Maakohus on analüüsinud ka A.J-iga seotud riskifaktoreid (10 korral kriminaalkorras karistatud, kehtiv distsiplinaarkaristus, narkosõltuvusest tingitud tervisehäired, uute kuritegude toimepanek -3- vahetult peale eelmist vabanemist, tööharjumuste ja –koha puudumine, varasemate kriminaalhoolduste nurjumine, kriminaalseid hoiakuid maandavates sotsiaalprogrammides mitteosalemine, suured võlgnevused, kõrge uue kuriteo toimepanemise risk). Maakohus on märkinud, et ehkki süüdimõistetu sõnul on tal olemas toetavad inimesed, kellele on viidatud ka määruskaebuses, nähtub kriminaalhooldaja ettekandest, et G ei anna nõusolekut A.J-i elamaasumiseks tema poolt avaldatud elukohta. Samuti puuduvad ringkonnakohtule esitatud materjalides viited sellele, et G oleksid nõus A.J-ile korteri üürima või teda muul moel aitama. 4.3 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäiguga, käitumisega vangistuses, elutingimustega ja tagajärgedega, mida potentsiaalselt toob kaasa A.J-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Sarnaselt maakohtuga leiab ka ringkonnakohus, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses eelnimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid puudub alus eeldada enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 5. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

§ 187

lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Paavo Randma Maarika Kuusk -4- Aarne Sarjas