Obsah (6)

§ 63§ 83§ 57§ 16§ 56§ 58

Väärteoasi nr 4-18-3787 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2018. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-18-3787 Kohtukoosseis Kohtunik Ra

§ 63lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

1. Rahatrahv tuleb 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606 (AS Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Luminor Bank AS). Viitenumber rahatrahvi tasumisel on 4100081886 . Selgitusse tuleb märkida „4-18-3787, rahatrahv, R.S“ .
2. Kui kohtuotsusele ei ole esitatud kassatsiooni ja rahatrahv on tähtajaks jäetud täitmata suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioonkaebuse võivad esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kohtumenetluse pooltele kätte toimetatud. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 05.06.
3. a koostati R.S-i suhtes väärteoprotokoll nr AB1507986 (tl 19). Väärteokirjelduse kohaselt juhtis R.S 05.06.
4. a kell 15.07 Tallinn-TartuVõru -Luhamaa mnt
5. kilomeetril, s.o Jõgeva maakonnas, mootorsõidukit Škoda Octavia, registreerimismärgiga xxxxxx, asulavälisel teel kiirusega 127 km/h (+/- 4 km/h). R.S ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 33 km/h. R.S -i juhitud mootorsõidukis oli liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet avastav või selle tööd häiriv seade Escort Readline S/N:
6. Kirjeldatud tegudega rikkus R.S liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1 ja § 73 lg 8 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg-s 2 ja § -s 228 sätestatud väärteod. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 02.07.
7. a otsusega (tl 5-6, 17-18) karistati R.S- i

§ 63

lg 1 alusel LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega üheks kuuks.

§ 83

lg 1, 4 ja LS § 263 lg 6 alusel konfiskeeriti R.S- ilt ära võetud kiirusemõõteseadet avastada võimaldav seade Escort Redline S/N:

1. K rMS § 126 lg 3 p 3 alusel anti seade riigi omandisse ja selgitati, et Vabariigi Valitsuse 15.08.
2. a määruse nr 263 „Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord“ toodud alustel kuulub seade hävitamisele. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud tunnistaja ütlustega ja kiirusmõõturi kasutamise protokolliga (videotõend). Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusaluse isiku süü suur. Karistuse määramisel arvestati ületatud sõidukiiruse suurust, rikkumise asukohta, aga samuti asjaolu, et sama teoga pandi toime kaks väga olulist liiklusseaduse nõude rikkumist. Lisaks arvestas kohtuväline menetleja karistuse määramisel, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad samalaadsed karistused ning karistust kergendava asjaoluna arvestati R.S- i puhtsüdamlikku kahetsust (

§ 57p 3).

2 Menetlusalune isik R.S esitas 19.07.

1. a kohtule kaebuse (tl 1-2), milles taotleb talle määratud karistuse, s.o sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega määrata talle karistuseks rahatrahv. Kaebuse kohaselt soovib R.S temal juhtimisõiguse säilitamist seoses töökohaga. R.S-i igapäevaseks oluliseks töövahendiks on auto. R.S läbib autoga tööülesannete tõttu aastas ligikaudu 60 000 kilomeetrit. Juhtimisõiguse äravõtmine mõjutaks otseselt R.S -i sissetulekut ja võimalust perekonda üleval pidada. Kaebuses leiab R.S, et tema üldine liiklusalane käitumine ja hoiak on pigem seadusekuulekas, mida tõendab asjaolu, et tal puuduvad kehtivad karistused. Menetlusalune isik on oma kaebuses viidanud Riigikohtu lahenditele kohtuasjades nr 3-1-1-26-10 ja nr 3-1-1-6-17 ning asunud seisukohale, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud tema puhul põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine. Lisaks nähtub menetlusaluse isiku kaebusest, et varasemalt ei ole ta kasutanud antiradarit. Antiradar oli jäänud R.S-i autosse hooletusest, mitte eesmärgiga tuvastada või häirida liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet. R.S viibis vahetult enne liiklusrikkumise toimepanemist Vene Föderatsioonis, kust R.S antiradari ka soetas ja ka kasutas. K aebuse kohaselt ei ole kohtuväline menetleja otsuses kaalunud, kas ja millisel määral oleks võimalik R.S-i puhul täita eripreventiivset eesmärki rahatrahvi määramisega. Lisaks on kohtuväline menetleja otsuses märkinud üksnes, et vastulauses esitatut arvestatakse osaliselt, kuid on jäetud põhjendamata, millises osas ja millistel põhjustel on jäetud arvesse võtmata. Menetlusaluse isiku hinnangul on kohtuväline menetleja sellega rikkunud VTMS § 74 lg 1 p
2. Lisaks eeltoodule osundab menetlusalune isik oma kaebuses asjaolule, et kohtuvälise menetleja otsuses on korduvaid viiteid rahatrahvile, kuna aga menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi ei määratud, siis on viited rahatrahvi kohta vastuolulised ja segadust tekitavad. Selliselt koostatud kohtuvälise menetleja otsus jätab mulje kiiruga ja läbimõtlematult (kaalutlemata) koostatud otsusest. Kaebuse lisadena on esitatud otsus väärteoasjas nr 2780,18,005735, vastulause ja tõend R.S-i tööandjalt. Tartu Maakohtu 07.08.
3. a määrusega saadeti R.S -i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 02.07.
4. a otsusele väärteoasjas nr 2780,18,005735 menetlemiseks alluvusjärgsele kohtule, s.o Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale (tl 11). Kohus nõudis VTMS § 116 alusel Politsei - ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurilt välja väärteotoimiku (tl 13). 13.08.
5. a määrusega võttis kohus R.S-i kaebuse menetlusse. Kohus määras, et kohtuvälisel menetlejal tuleb soovi korral edastada täiendavad tõendid ja kirjalik seisukoht kaebuse kohta (tl 24). Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha, milles palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohtuväline menetleja leiab, et ei ole tuvastatud väärteomenetlusega seotud rikkumisi, mis tooks kaasa otsuse tühistamise, samuti ei ole tuvastatud mõõtemetoodilisi ja protseduurilisi reeglite rikkumisi. Kohtuvälise menetleja hinnangul on käesoleval juhul olulised teo toimepanemise aeg ja koht. T egemist oli teisipäeva pärastlõ unaga ja sellisel ajal on kõne all oleval maanteel suhteliselt tihe liiklus. Seega seadis menetlusalune isik oma tegevusega ohtu nii enda, kui ka paljud kaasliiklejad. Kohtuvälise menelteja hinnangul tuleb arvestada ka mõõdetud kiiruse suurust, mis jääb LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo mõõtevahemiku keskmisest kõrgemasse määra. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus ja sellises määras ei saada jääda juhile ka märkamata. Menetlusalune isik on tihedalt seotud motospordiga ja osaleb tihti sõidukiga liikluses, mistõttu on ootused tema suhtes kõrgemad. R.S pani kohtuvälise menetleja hinnangul piirkiiruse ületamise toime tahtlikult. 3 Lisaks märgib kohtuväline menetleja, et R.S -i juhitud sõiduautost leiti kiirusmõõturi tööd avastav seade, mis omakorda viitab sellele, et menetlusalusele isikule on omane lubatud sõidukiiruse ületamine, kuid isik püüab karistuse saabumist vältida. Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusaluse isiku selgitus, et ta unustas antiradari autosse hooletusest ning seda ajast, mil käis Vene Föderatsioonis, on ennastõigustav. Kohtuväline menetleja osundab videosalvestisele, millest nähtuvalt vähenes R.S-i juhitud sõiduki kiirus järsult vaid loetud sekundid pärast sõidukiiruse ületamise fikseerimist politseiametnike poolt. Seega ei ole kohtuv älise menetleja hinnangul R.S -i selgitused antiradari autosse unustamise kohta usutavad. Lisaks osundab kohtuväline menetleja Riigikohtu lahendile asjas nr 3-1-1-22-14, mille kohaselt on karistatav ka mittetöötava antiradari sõidukis hoidmine. Kohtuvälise menetleja hinnangul oli R.S teadlik asjaolust, et antiradari sõidukis omamine on keelatud, kuid vaatamata sellele, liikles ta sõidukiga, kus paiknes antiradar. Seega on rikkumine toime pandud tahtlikult. Puutuvalt R.S -ile karistuse määramisse leiab kohtuväline menetleja, et see on olnud kooskõlas kehtivate õigusaktide ja kohtupraktikaga. Kohtuväline menetleja tugines otsust tehes kohtupraktikale, mille kohaselt ei ole esmakordse rikkumise puhul juhtimisõiguse äravõtmine välistatud, kui esinevad isiku süüd või tema isiku iseloomustavad asjaolud, mis muudavad sellise võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohtuväline menetleja osundab, et menetlusalune isik pani ühe teoga toime kaks olulist liiklusrikkumist ja kohas, mida tuleb pidada tavapärasemast ohtlikumaks. Selline suhtumine ilmestab juhi hoiakuid liiklusseaduse nõuetesse ja ka üldisesse liiklusohutusse. Kohtuvälise menetleja hinnangul ilmneb reaalne oht, et R.S võib panna jätkuvalt toime samalaadseid süütegusid. Raskemaliigilisema karistuse määramine võib aga mõjutada tema hoiakuid. Juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks on kohtuvälise menetleja hinnangul optimaalne ja tegemist on karistuse minimaalse määraga. Eeltoodule tuginedes leiab kohtuväline menetleja, et 1 kuu pikkune eemalolek liiklusest on piisav aeg, et R.S saaks ümber hinnata oma hoiakud. Kohtuväline menetleja esitas täiendavate tõenditena LaserCam4 taatlustunnistuse, karistusregistri väljavõtte ja kinnituse pädeva mõõtja koolituse läbimisest. KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta ja on olnud nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses , on võimalik väärteoasi lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel VTMS § -st
7. Kohus teavitas menetlusalust isikut ja kohtuvälist menetlejat väärteoasja arutamisest kirjalikus menetluses ja tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja.
8. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuses on R.S vaidlustanud talle määratud karistust, s.o sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, ja taotlenud kohtult uue karistuse, s.o rahatrahvi määramist. Ülejäänud osas kohtuvälise menetleja otsust R.S vaidlustanud ei ole. Sellele vaatamata tuleb kohtul lähtuda VTMS § 132 lg-st 2 ning kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Sellest tulenevalt hindab kohus R.S etteheidetava väärteo toimepanemist tervikuna, vaatamata kaebuses esitatud taotlustele. 4
9. Kohus ei tuvastanud olulisi väärteomenetlusõiguse normide rikkumisi VTMS § 150 mõttes, mis tooksid kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Kaebuse kohaselt on vastulause osaliselt mittearvestamise põhjuste märkimata jätmine kohtuvälise menetleja poolt menetlusõiguse oluline rikkumine. Kohus nõustub, et kohtuväline menetleja on otsust koostades rikkunud VTMS § 74 lg 1 p 8, jättes otsuses selgitamata, miks arvestati vastulausega üksnes osaliselt. Samas leiab kohus, et osaliselt vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendamata jätmine ei ole endaga kaasa toonud ebaseaduslikku või põhjendamatut lahendit. Seega ei ole kohtu hinnangul tegemist olulise väärteomenetlusõiguse rikkumisega VTMS § 150 lg 2 mõttes.
10. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tõendatud, et R.S juhtis 05.06.
11. a kell 15.07 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
12. kilomeetril mootorsõidukit Škoda Octavia, registreerimismärgiga xxxxxx, kiirusega 127 km/h (+/- 4 km/h). Seda kinnitab kiirusmõõturi videosalvestis (millega on asendatud kiirusmõõturi kasutamise protokoll). Lisaks nähtub kiirusmõõturi videosalvestiselt, et 05.06.
13. a kell 15.07.44 mõõdetakse sõiduauto Škoda Octavia liikumiskiiruseks 127 km/h, kuid juba kell 15.07.46 näitab kiirusmõõtur sõiduauto liikumiskiiruseks 0 km/h. Videosalvestise kohaselt on kiiruse mõõtmist on teostatud seadmega LaserCam4 nr LE
14. Taatlustunnistuse (tl 31) kohaselt vastab mõõtevahend Majandus - ja taristuministri 20.09.
15. a määruse nr 57 lisa p-le 8.
16. R.S- i juhitava sõiduki (Škoda Octavia, registreerimismärgiga xxxxxx) kiirust mõõdeti Tallinn -Tartu-Võru -Luhamaa mnt
17. kilomeetril. Kiiruse mõõtmisel tuvastati sõiduki kiiruseks 127 km/h, arvestades laiendmääramatust +/ - 4 km/h. Kiiruse mõõtmisel kasutati ka videotehnikat FineFU PRO II. Heli- ja videosalvestatud on ka politseisõidukis läbiviidud väärteomenetlus. Kohtule on esitatud CD-plaat videosalvestistega (tl 23). Vaidlust ei ole selles, et Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
18. kilomeetril on asulaväline tee. See tähendab, et tegemist on alaga, kus piirkiirus on vastavalt LS § 15 lg 1 p-le 1 90 km/h. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt (tl 20) oli ta 05.06.
19. a patrullteenistuses koos liikluspolitseinik xxxxxxxxxxxx ja nad teostasid Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel liiklusjärelevalvet. xxxxxxxxxx mõõtis sõidukite kiirust seadmega LaserCam4 nr LE0027 ja tegi seda paigal seistes. Kella 15.07 paiku mõõtis xxxxxxxxxxxeelpool nimetatud maantee
20. kilomeetril üksiku mööduva sõiduauto Škoda Octavia, registreerimismärgiga xxxxxxxxsõidukiiruseks 127 km/h. Patrullekipaaž sõitis koheselt kiirust ületanud sõidukile järele. Liikumise pealt mõõdeti kiirusmõõturiga Stalker DSR 2X nr DP009669, eesliikuva sõiduki, s.o Škoda Octavia, registreerimismärgiga xxxxxxx kiiruseks 119 km/h. Kiirust ületanud sõiduk pidurdas äkitselt. Sõidukile anti sinise -punase märgutulega peatumise märguanne. Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis R.S . R.S- ilt küsiti, kas tema juhitud sõidukis on kiirusemõõteseadet avastav või selle tööd takistavat seadet. R.S ärritus selle küsimuse peale ning hakkas politseiametnikega rääkima kõrgendatud hääletoonil. Peale mõningast vestlust andis R.S politseiametnikele vabatahtlikult välja seadme Escort Redline S/N: 230301431813 koos toitejuhtmega. Uurimiseksperimendi protokollist (asendatud heli- ja videosalvestisega (tl 23)) nähtub, et 05.06.
21. a Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa mnt
22. kilomeetril andis R.S vabatahtlikult sõiduautost Škoda Octavia, registreerimismärgiga xxxxxx politseiametnikele välja seadme Escort Redline S7N:
23. Kell 15.44 teostasid politseiametnikud uurimiseksperimendi, tuvastamaks, kas R.S-i poolt vabatahtlikult välja antud seade reageerib kiirusmõõturitele. Esimene eksperiment teostati kiirusmõõturiga Stalker DSR 2X nr DP
24. Seade Escort Redline lülitati töörežiimile ja seejärel vajutati kiirusmõõtur mõõterežiimile. Kiirusmõõteseadme mõõterežiimile lülitamisel reageeris seade Escort Redline pulseeriva valgus- ja helisignaaliga ning kiirusmõõteseadme välja lülitamisel seadel Escort Redline valgus- ja helisignaalid lakkasid. Eksperimenti teostati kolmel korral ja igal korral saadi 5 sama tulemus. Seejärel viidi eksperiment läbi kiirusmõõteseadmega LaserCam4 nr LE
25. Kiirusmõõteseadme mõõterežiimile lülitamisel ilmus seadme Escort Redline ekraanile kirje „Laser“. Mõõterežiimi välja lülitamisel aga nimetatud kirja kadus. Eksperimenti teostati samuti kolmel korral ning tulemus oli kõikidel katsetel sama. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis R.S mootorsõidukit Škoda Octavia, registreerimismärgiga xxxxxx, kiirusega 127 km/h (+/- 4 km/h), ületades sellega LS § 15 lg 1 p- s 1 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust asulavälisel teel, s.o 90 km/h. Kuna R.S on ületanud lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 33 km/h, on ta toime pannud LS § 227 lg -s 3 sätestatud väärteo. Lisaks on väärteoasjas tuvastatud, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas R.S -i poolt vabatahtlikult sõidukist Škoda Octavia, registreerimismärgiga xxxxxx, välja antud seadme Escort Redline S/N: 230301431813 näol on tegemist liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldava seadmega LS § 73 p 8 mõttes. Kohtu hinnangul ei ole oluline, kas R.S-i eesmärgiks käesoleval juhul oli kiirusmõõteseadmete avastamine või selliste seadmete töö häirimine (R.S-i kaebu sest nähtuvalt ta seadet Eesti Vabariigis ei ole kasutanud ning unustas seadme autosse hooletusest). Siinkohal nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, mille kohaselt ei pea LS § -s 228 toodud koosseisu täitmiseks kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade olema sõidu ajal sisse lülitatud, vaid piisab sellest, kui sõidukis oleva seadmega on põhimõtteliselt võimalik kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida. Seega R.S on toime pannud LS § -s 228 sätestatud väärteo.
26. Kohus leiab, et R.S on rikkunud LS § 15 lg 1 p- s 1 ja § 73 lg- s 8 sätestatud liiklusnõudeid kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Kohus leiab, et sõiduki juhtimisel lubatud suurima sõidukiiruse ületamine vähemalt 33 km/h oli R.S-i teadlik valik (menetlusaluse isiku selgitustest nähtuvalt oli ta vahetult lõpetanud möödasõidu). Kiiruse ületamine olukorras, kus juhitavas sõidukis on kiirusemõõteseadme avastamist ja selle tööd häirida võimaldav seade, saab eesmärgiks olla üksnes politseipoolsete kiiruse mõõtmiste kohta hoiatava teabe hankimine. 6. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on R.S-i poolt toimepandud väärteod LS § 228 ja § 227 lg 2 järgi toime pandud ühe teoga

§ 63lg 1 mõttes.

Sellest tulenevalt määrati R.S -ile

§ 63

lg 1 alusel LS § 227 lg -s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks. LS § 228 sätestab sanktsioonina rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. LS § 227 lg 2 sätestab sanktsioonina rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et süü suuruse hindamisel tuleb arvestada, et rikkumine on toime pandud tiheda liiklusega maanteel ja päevasel ajal (s.o ajal ja kohas, kus on palju liiklejaid). Seda, et tegemist on tiheda liiklusega maanteega, kinnitab ka heli- ja videosalvestis, millest nähtuvalt oli R.S-i juhitud sõiduki järel, aga ka vastassuunavööndis liiklemas veel teisi sõidukeid. Kohtu hinnangul on äärmise lt oluline arvestada ka seda, et R.S pani kiiruse ületamise toime kavatsetusega, st mootorsõidukijuhina oligi tema eesmärgiks kiirust ületada. R.S-i ei hoidnud rikkumise toimepanemisest ka teadmine, et ta vajab juhtimisõigust oma töö tõttu (tl 3). Samuti tuleb süü suuruse hindamisel arvestada, et R.S ületas 6 sõidukiirust vähemalt 33 km/h. Lisaks on oluline, et R.S on toime pannud ka teise väärteo, kasutades mootorsõiduki juhtimisel kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldavat seadet. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvesse võetud kergendava asjao luna R.S-i kahetsust (

§ 57p 3).

Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Väärteoprotokolli koostamisel ei ole R.S üldse ütlusi andnud, sh kahetsust avaldanud. Videosalvestiselt, kus on näha politseisõidukis läbi viidud väärteomenetl use käiku, nähtub, et R.S käitumine oli äärmiselt üleolev. See ei viita mitte kuidagi kahetsusele. Ka tunnistaja Tauno Sääliku ütlustest nähtub, et R.S oli ärritunud ja rääkis politseiametnikega kõrgendatud hääletoonil. Seega ei ole väärteoasja materjalidega tuvastatud, et R.S oleks kordagi väljendanud sõnaliselt, et ta kahetseb toimepandud rikkumisi. Samuti ei nähtu kahetsust R.S-i käitumisest väärteomenetluse läbiviimisel. Siinkohal väärib kohtu hinnangul märkimist, et tunnistaja ütluste kohaselt palus R.S, et politseinikud viskaksid kiirusemõõteseadet avastada võimaldava seadme üldse ära. Kahetsust ei saa järeldada ka kohtule esitatud kaebusest. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks arvestada karistust kergendava asjaoluna kahetsust, mis oleks puhtsüdamlik. Küll peab kohus oluliseks arvestada R.S-i äärmiselt negatiivset ja üleolevat suhtumist tema poolt toimepandud rikkumistesse, aga ka rikkumistele reageerinud ametnikesse. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Ka kohus ei tuvastanud raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes.

Karistusregistri väljatrükist (tl 30) nähtuvalt R.S kehtivad karistused puuduvad. Kohtu hinnangul on täiesti põhjendatud arvestada, et R.S -i poolt toimepandud rikkumised on olulised. Suurel kiirusel sõites on ohustatud kõik liiklejad, kuna piirkiiruse eesmärgiks on tagada turvaline liiklemine. Samas tuleb arvestada, et R.S kasutas mootorsõiduki juhtimise ajal seadet, mis võimaldas avastada või häirida kiirusemõõteseadet. Kohtu hinnangul ei ole kohtuvälise menetleja otsusest jälgitav ja arusaadav, millised eripreventiivsed eesmärgid on käesoleval juhul tinginud R.S-ile rang ema karistusliigi määramise. Kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas märgitust järeldub, et R.S- ile rangema karistusliigi määramise on tinginud ka karistuse üldpreventiivsed eesmärgid (mida otsuses selgitatud ei ole). Kohus, võttes arvesse kõiki kohtuvälise menetleja esitatud seisukohti, on arvamusel, et käesoleval juhul ei ole kohtuväline menetleja põhjendanud piisavalt R.S -ile määratud karistuse vajalikkust ja eesmärgipärasust. Üldiseid konstateeringuid kohtuvälise menetleja otsuses ei saa pidada põhistusteks. Lisaks peab kohus oluliseks, et ainuüksi kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldava seadme kasutamine (mille eest on karistusena ette nähtud üksnes rahatrahvi kohaldamine) ei võimalda järeldada, et R.S-i puhul on tegemist korduvrikkujaga. Veelgi enam, järeldada, et tegemist oleks korduvrikkujaga, kelle puhul on alust arvata, et ta jätkab samalaadsete rikkumiste toimepanemist ka tulevikus ja selle vältimiseks on vajalik tema vahetu liiklusest eemaldamine, s.o juhtimisõiguse äravõtmine. R.S puuduvad kehtivad karistused. Samuti puuduvad väärteoasjas viited selle kohta, et R.S võiks jätkata samalaadsete rikkumiste toimepanemist, s.o kiiruse ületamist. Sellest tulenevalt ei tingi käesoleval juhul karistuse eripreventiivsed eesmärgid R.S-ile rangemaliigilisema karistuse kohaldamist. 7 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus R.S-ile karistuse kohaldamises tuleb tühistada. Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata R.S -ile toimepandud rikkumiste eest karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. 7. R.S-i käest on ära võetud kiirusemõõteseadet avastada võimaldav seade Escort Redline S/N: 230301431813. Nimetatud asitõend on edastatud koos väärteotoimikuga kohtule. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja otsuses toodu konfiskeerimise ja hävitamise osas lõpptulemusena seaduslik ja õige. Küll ei ole korrektsed kõik kohtuvälise menetleja otsuses toodud viited konfiskeerimise alustele, s.o viide LS § 263 lg -le 6. Nimetatud sätet LS § -s 263 ei ole. Kohus leiab, et R.S-ilt ära võetud seade tuleb konfiskeerida

§ 83lg 1, 4 ja LS § 263 lg 5 alusel.

Kohtuvälisel menetlejal oli pädevus teha konfiskeerimise osas otsustust

§ 83lg 6 alusel.

Nimetatud seade kuulub pärast konfiskeerimist hävitamisele. Raina Pärn Kohtunik 8