) § 201 lg 1 , § 207 ja § 227 lg 4 ning liikluskindlustuse seaduse (LKindlS)§ 81 järgi Asja läbivaatamise kuupäev
1 lg 1,
,
S § 81 järgi ning mõista KarS § 63 lg 1 kohaldamisega karistuseks arest 20 (kaks kümmend) päeva.
S § 3 lg 2 sätestatud keeldusid ja kohustusi ja pani toime
S § 81g ettenähtud väärteod.
lg 1,
,
S § 81 järgi. Menetlusalust isikut süüdistatakse
lg 4 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises.
lg 1 p 2 kohaselt on lubatud suurim sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Väärteoasjas uuritud tõendid (kiirusmõõturi kasutamise protokoll, tunnistaja M. V ütlused ja tunnistaja ülekuulamise protokollile lisatud väljatrükk videosalvestusest ja menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütlused) kogumis kinnitavad, et menetlusalune isik juhtis 22.05.2018 kell 14.16 xxxx sõidukit Kawasaki ZX- 10R Ninja registreerimismärgiga XXXX kiirusega 140 km/h +/- 5 km/h. Lubatud suurim kiirus sellele teelõigul on 50 km/h, seega ületas ta lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 85 km/h võrra. Kiiruse mõõtmiseks kasutati kehtiva taatlustunnistusega mõõteseadet, järgiti mõõtemetoodikat ja kiirust mõõtis pädev mõõtja. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad
3 Menetlusalust isikut süüdistatakse ka
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises .
lg 1 p 1 kohaselt ei tohi m ootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Väärteoasjas uur itud tõendid (tunnistaja M. V ütlused, väljavõte Maanteeameti andmebaasist) kogumis kinnitavad, et sõidukit juhtinud B.H puudub vastava kategooria mootorsõiduki (so mootorratta) juhtimisõigus. Seega on tuvastatud, et menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad
Menetlusalust isikut süüdistatakse ka
ettenähtud väärteo toimepanemises.
lg 2 kohaselt peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis ning nende varustus vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele. Mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema nõuetekohaselt varustatud. Väärteoasjas uuritud tõendid (tunnistaja M. V ütlused, sõiduki taustakontrolli andmed) kinnitavad, et mootorsõiduki Kawasaki ZX-10R Ninja viimane korraline tehnoülevaatus on teostatud 16.07.2008, tehnoülevaatus oli kehtiv kuni 31.07.2010. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad
S § 81 ettenähtud väärteo toimepanemises. LKindlS § 3 lg 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Väärteoas jas uuritud tõendid (tunnistaja M. V ütlused, liikluskindlustuse kontrolli andmed) kogumis kinnitavad, et m ootorsõiduki Kawasaki ZX-10R Ninja registreerimismärgiga XXXX registrikanne on peatatud, sõidukil ei ole liikluskindlustuse lepingut ja sõidukit ei tohi kasutada. Seega sisalduvad menetlusaluse isiku käitumises LKindlS § 81 ettenähtud väärteo tunnused. Kohus leiab, et B.H-le süüks pandud väärteod on õigesti kvalifitseeritud
lg 1,
,
S § 81 järgi. Kohtu hinnangul on tegemist otsese tahtlusega toime pandud süütegudega. Tegude õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KARISTUS
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
lg 4 ettenähtud väärteo toimepan emise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. LKindls § 81 ettenähtud väärteo eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärte oasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale
201 lg 1, § 207 ja § 227 lg 4 ning LKindlS § 81 järgi inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et need väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 4 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
S § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. 4
lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on seadusandja pidanud põhjendatuks karistada rikkujat väga karmilt, sh nii põhi- kui lisakaristusega ning põhikaristusena ka arestiga. See annab tunnistust, et seaduseandja peab lubatud suurima sõidukiiruse ületamist üle 60 kilomeetri tunnis ülimalt ohtlikuks liiklusnõuete rikkumiseks, mille toimepanijal tuleb arvestada ka väga karmi karistusega. Arvestades eeltoodut, samuti asjaolu, et B.H on varasemalt korduvalt karistatud liiklussüütegude eest rahatrahviga, siis ei ole käesolevas väärteoasjas, kus menetlusalust isikut süüdistatakse nelja väärteo toimepanemises, põhjendatud menetlusaluse isiku suhtes rahatrahvi kohaldamine. Kohus leiab, et B.H suhtes tuleb karistusena kohaldada aresti. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt ka Riigikohtu lahend 3-1-1-6-17). Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isik toime pannud neli väärtegu. Seega hindab kohus menetlusaluse isiku süüd väärtegude kogumis küllaltki suureks. Kohus on tuvastanud, et menetlusalune isik ületas tahtlikult lubatud suurimat sõidukiirust ja seda 85 km/h võrra, seega väga suures ulatuses. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamine, seda enam nii olulises määras, kujutab endast alati ohtu liikluses osalejate turvalisusele. Juhil on kohustus sõidukiiruse valikul veenduda, et see ei ületaks lubatud piirnorme ning arvestada lisaks isiklikele juhtimisvõimetele ka muude muutlike oludega (mh kaasliiklejate poolt tema sõiduki kiiruse ebaõige tajumine, sõiduki võimalikud rikked jms). Kohus märgib, et antud asjas tuleb arvestada, et menetlusalune isik pani väga olulises määras kiiruse ületamise toime keset päeva linnaliikluses tänaval, kus liiklustihedus on suur. Seejuures oli tegemist mootorsõidukiga, mille tehniline seisund oli teadmata, sest sõiduk ei olnud läbinud ettenähtud ajal tehnoülevaatust. Nimetatud asjaolud suurendavad rikkumise ohtlikkust ning menetlusaluse isiku süüd. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalusel isikul on kehtivad väärteokaristused samalaadsete rikkumiste eest. Viimati karistati teda 23.04.2018
Kohus märgib ka, et Harju Maakohtu 14.05.2018.a määrusega jäeti kaebuse esitaja ilmumata jäämise tõttu läbi vaatamata B.H kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve keskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja 08.03.2018.a otsusele B.H karistamise kohta
lg 2, § 227 lg 3 ja § 242 lg 1 järgi ettenähtud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga 900 eurot ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtumäärusest nähtub, et J. Karasevits pani eelpoolnimetatud väärteod toime 17.02.2018.a. B.H kinnitas kiiruse ületamist mitte vähem kui 47 km/h tunnis õuealal. Seega kinnitavad väärteoasja materjalid, et B.H on käesoleval aastal süstemaatiliselt toime pannud liiklusalaseid süütegusid ning on ilmne, et varasemad karistused ei ole suutnud menetlusalust isikut mingilgi määral mõjutada loobuma liiklussüütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et arvestades menetlusaluse isiku varasemaid liiklusseaduse rikkumisi ning väga suures ulatuses lubatud suurima sõidukiiruse ületamist, on põhjendatud tema karistamine sanktsiooni keskmisest määrast pikema arestiga. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.