lõike 1 kohaselt LS § 227 lg 3 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 4 (neljaks) kuuks. KAEBUSE SISU 21.08.2018.a esitas J.H kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 01.08.2018.a otsuse väärteoasjas nr 2302,18,006425 tühistamis eks ning kergema karistuse määramiseks. Kaebuse kohaselt palub J.H karistuse määramisel jätta alles juhtimisõigus. Samuti soovib kaebaja kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 25.09.2018.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata, kuna isikult juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks on 2 4-18-4297 põhjendatud ja proportsionaalne isiku süü suurusega, on vajalik eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide täitmiseks ning alused karistuse kergendamiseks puuduvad. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et J.H kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 01.08.2018.a otsusele väärteoasjas nr 23 02,18,006425 tühistamiseks, tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).
Seega on LS § 227 lg 3 ja LS § 207 lg 1 sätestatud süüteokoosseisud täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Kohus leiab, et J.H rikkus seadust teadlikult ja otsese tahtlusega LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud teo puhul. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Otsese tahtluse puhul on oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane pole tema teo eesmärk. Otsene tahtlus on määratletud isiku kindla, teatud koosseisule vastava asjaolu vääramatu teadmise kaudu. J.H poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur (59 km/h), et see pidi olema kaebaja poolt selgelt tajutav ja ei saanud jääda talle märkamatuks. Samuti ei ole kaebaja märkinud, et oli antud teelõigul kehtestatud lubatud sõidukiiruse osas eksimuses. Kaebaja oli teadlik, et ta paneb toime õigusvastase teo ning ei astunud sammu ähvardava tagajärje ärahoidmiseks. Seega pani kaebaja õigusrikkumise toime otsese tahtluse vormis. Mis puudutab aga rikkumist, mis on kvalifitseeritud LS § 207 lg 1 järgi leiab kohus, et J.H rikkus seadust ettevaatamatusest. Ettevaatamatus delikti iseloomustab tähelepanematu ja kohusetundetu käitumine (hoolsuskohustuse rikkumine ehk hoolsusetus), mis viib süüteokoosseisu realiseerumiseni. Hoolsuskohustus tähendab igaühelt nõutava ühiskonnas suhtlemiseks vajaliku hoolsuse, s.o sellise tähelepanelikkuse ja kohusetundlikkuse ülesnäitamist, mida eeldatakse üldises suhtluses või konkreetses tegevusvaldkonnas. Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist . Lisaks on juht LS § 33 lg 2 p 2 kohaselt kohustatud enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda teel olles. LS § 33 lg 2 p 5 juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tal on kaasas sõiduki juhtimiseks nõutavad dokumendid. Kohusetundlik ja ettenägelik isik oleks pidanud enne sõidu alustamist veenduma, et mootorsõiduk vastab nõuetele ning on ohutu nii endale kui kaasliiklejatele. J.H , juhtides 4 4-18-4297 mootorsõidukit millel puudus kehtiv tehnoü levaatus, rikkus juhi üldkohustusi. Seega pani kaebaja õigusrikkumise toime vähemalt ettevaatamatusest. 3. Õigusvastasus ja süü LS § 73 lg 74 kohaselt võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, Maanteeameti teenindusbüroosse või parkimiskohta. Väärteoasjas kogutud tõenditest ega kaebusest ei nähtu, et J.H oleks 09.07.2018 kell 18.11 juhtinud mootorsõidukit sooviga viia sõiduk lühemat teed pidi tehnoülevaatuspunkti või lähimasse remondikohta. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. J.H on süüvõimeline ning
§ -s 56, kuid mõistetavalt tuleb karistuse kohaldamisel järgida karistusseadustiku IV peatüki esimese jao kõigis paragrahvides sätestatut. Karistusseadustiku § -st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks (RK otsus nr. 3-1-1-20-16 p. 16, RK otsus nr. 3-1-1-99-06 p. 14). Riigikohus on otsuses nr. 3-1-1-59-15 p.-s 8 märkinud, et süü suuruse kindlakstegemisel tuleb lähtuda eeskätt kuriteo asjaoludest, ent tähelepanuta ei saa jätta ka teo toimepanija isikut.
Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega, s.h võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 7). Seega tuleb karistuse mõistmisel lähtuda eelkõige isiku süüst, kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, võimalusega mõjutada J.H edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitse huvidega. J.H on üks kehtiv väärteokaristus. 5 4-18-4297 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.2017.a otsuses nr 3-1-1-617 on sedastatud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Süü suurust mõjutavad asjaolud võivad olla objektiivsed (tegu ja tagajärge iseloomustavad) või subjektiivsed (motiiv ja eesmärk).
lg 1 kohaselt, kui isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Võttes arvesse, et J.H pani ühe teoga toime nii LS § 227 lg 3 kui ka LS § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritavad süüteod, määratakse nende eest
LS § 227 lg 3 kohaselt on võimalik isikut karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. J.H ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 59 km/h, seega maksimaalsest ületusest jäi puudu kõigest 1 km/h. J.H ületas lubatud suurimat sõidukiirust LS § 227 lg 3 sätestatud kiiruste vahemiku keskmist oluliselt ületavas määras ( 59 km/h võimalikust 60 km/h). Süü suurust mõjutava objektiivse asjaoluna saab arvesse võtta ka teo toimepanemise kohta ning laadi. J.H ületas lubatud suurimat sõidukiirust asulasisesel teel, ülekäiguraja läheduses ning tiheda liiklusega teelõigul. Ka vähesel määral piirkiiruse ületamine suurendab liiklemise ohtlikkust. Süü suuruse kindlaks tegemisel tuleb arvesse võtta ka antud juhul teo toimepanemise vahendit. J.H ületas lubatud sõidukiirust mootorsõidukiga, millel puudus kehtiv tehnoülevaatus. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitte läbinud sõiduk on oma ala spetsialistide poolt tehniliselt kontrollimata ning sellise sõiduki osalemine liikluses ohustab nii juhti ennast kui ka teisi liiklejaid, sest sellise kontrollimata sõiduki käitumine liikluses võib olla ettearvamatu. Seega tuleb isiku süüd hinnata suureks. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Lisaks isiku süüle tuleb
Eripreventsiooni eesmärk tähendab võimalust suunata süüdimõistetu edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt peab karistus tagama, et isik hoiduks tulevikus süütegude toimepanemisest. Seega peab juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamisel olema piisav mõju inimeste hoiakute muutmiseks. Kohtuväline menetleja on s eisukohal, et eripreventiivselt aitab juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks kaebajal vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning mõista, et lubatud liikumiskiiruse nii suures ulatuses ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Arvestades süü suurust (ületas lubatud sõidukiirust LS § 227 lg 3 sätestatud kiiruste vahemiku keskmist oluliselt ületavas määras, tiheda liiklusega al a asulasisesel teel, mootorsõidukil puuduvat kehtivat tehnoülevaatust LS § 207 lg 1 alusel) ning eripreventiivseid kaalutlusi on määratud karistus kookõlas isiku süü suurusega. Kohus arvestades rikkumise suurust, leiab et kohtuväline menetleja on määranud isikule õiglase karistuse. Kohus on seisukohal, et J.H -le mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse 6 4-18-4297 lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120,
. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.