Vaidlustatud lahend PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve keskuse liiklusmenetlustalituse 17.05.2018.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2302,18,002411 Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
400 eurot ja
Kaebuse sisu. Kaebaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse karistuse osas, väärteo asjaolusid ei vaidlusta.
järgi on ta avariis süüdi, ta tunnistab süüd ja kahetseb . Ta ei ületanud sõidukiirust, kuid antud juhul on oluline aspekt see, et tee oli hooldamata, Sõitu alustas Pärnust, kus teeolud olid hoopis teistsugused. On esitanud vastulause ,milles selgitas juhtunu asjaolusid ja avaldas kahetsust. Tööülesannete täitmisega seoses on juhtimisõigus väga oluline ning seetõttu leiab, et talle määratud karistus ei ole õiglane. Palub karistada rahatrahviga ,mitte ära võtta juhtimisõigust. Menetlus kohtus. 2 Kaebuse esitaja jäi kohtus esitatud kaebuse juurde. Selgitas, et ei vaidlusta rikkumist. Tegemist oli õnnetusega .Teeolud olid ootamatult halvad, tee oli hooldamata. Tegemist oli pimeda ajaga. Sõitu alustas Pärnust, kus teeolud olid hoopis teistsugused. Kohtuistungil antud ütlustes selgitas juhtunu asjaolusid , tunnistas oma süüd ja avaldas kahetsust. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Tegemist oli ohtliku
sätte rikkumisega. Menetlusaluse isiku kaitsja püüdis väita, et tegemist oli kerge liiklusõnnetusega. Igal aastal hukkuvad inimesed sarnastes liiklusõnnetustes. Liiklusõnnetus juhtub tavaliselt siis, kui juht jätab midagi tegemata. Antud juhul ei hoidnud menetlusalune isik piisavat pikivahet. Menetlusalusel isikul on kolm kehtivat
rikkumist. Z.O ei ületanud lubatud sõidukiirust, kui kohtuväline menetleja leiab, et antud teeoludes valis menetlusalune isik vale sõidukiiruse ja ei hoidnud eesliikujaga piisavat pikivahet. Ohtlikud liiklejad tuleb liiklusest kõrvaldada, et teised liiklejad tunneksid ennast liikluses turvaliselt. Kohus avaldas väärteotoimiku materjalidest: - LÕ akti nr. 446 koos skeemi ja fototabeliga /tl. 1-19/; - sõidukite vaatlusprotokollid (xxx ,reg. märk xxx, xxx , reg. märk xxx) /tl.20-21/; - tunnistaja R B ülekuulamise protokolli, millest nähtuvalt sõitis ta Pärnust Tallinna Poole,. tema ees pidurdas sõiduk ja lülitas sisse ohutuled, seejärel tõmbas aeglaselt paremale teepeenrale. Tema sooritas möödasõidu umbes 40 km tunnikiirusega, kui tundis auto tagaossa tugevat lööki. Tema autole sõitus tagant sisse xxx Mis marki oli tema ees peatuv sõiduk, ta ei mäleta, sest kui ta helistas politseisse, lahkus see sõiduk sündmuskohalt /tl.23/; - Regionaalhaigla teatise kannatanu K. K saabumise kohta /tl. 24/ -tunnistajate P.L, K. K, R.L, K. P, ,T.K ütlused, kes kõik olid xxx reisijad /tl. 25,27-30/; - vastulause /tl.37/ ning karistusregistri väljavõtte/tl.39/. Kohtuotsuse põhjendused Kohus,tutvunud esitatud kaebusega, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumentaalseid tõendeid, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku ütlused kohtuistungil ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasja kogutud tõendeid seisukohale, et Z.O kaebus tuleb rahuldada. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
sätestab liikleja kohustused : lg.1- Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.
. Piki- ja külgvahe - lg.1 - Juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning teeja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile L iiklusseaduse § 223 lg.1 säte järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 3 00 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 22 3 lg.2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja 3 kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 22 3 lg.1 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. Vaidlust ei ole selles, et Z.O 19.03.2018.a. kell 23.05 ajal mootorsõidukit xxx,reg. märk xxx Harjumaal xxxl kilomeetril liikudes Tallinna suunas ,ei hoidunud oma tegevusega kõigest, mis võib kahjustada teiste vara ja vastavalt oma sõiduki kiirusele, ei hoidnud sellist pikivahet, mis oleks võimaldanud vältida otsasõitu eespool pidurdanud sõidukile xxx ja sõitis sellele tagant otsa. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS SEB Liisingule ja MTÜ K K ning tervisekahjustused K K. Z.O rikkus LS § 16 lg.1,§ 46 lg.1 sätteid. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 17.05.2018.a. otsuse alusel väärteoasjas 2302,18,002411 määrati Z.O-le
400 eurot ja
lg.2 alusel lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 2(kaheks) kuuks.
sätestab liikleja kohustused ning selle § -i lg.1 sätestab l iikleja kohustuse olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Kaebaja poolt
lg 1 rikkumine on tõendamist leidnud ,samuti on täielikult tõendatud
lg.1 sätestab juhi kohustuse , kus juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile Menetlusalune isik selgitas oma vastulauses, et ületas sõidukiirust, kahetseb, kuid palub mitte ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigust. Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et süüksarvatud tegu,
lg 1 ja
lg.1 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
Kohtu hinnangul väärtegu toime pandud ettevaatamatusest. Menetlusaluse isiku Z.O teos puuduvad õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega miinimummäära lähedasena s.o. 2 kuuks. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusaluse isiku süü on suur LS § 227 sätestatud väärteokoosseisu silmas pidades ning see tingis ka põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise . Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul on tuvastatud kergendava asjaoluna kahetsuse , tuvastatud ei ole raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist ja kahetsust luges kohtuväline menetleja põhjendatult karistust kergendavaks asjaoluks, samas nähtub kaebuse esitaja karistusandmetest , et isikul on kolm kehtivat väärteokaristust
sätete rikkumise eest nin g rikkumised on seotud mootorsõiduki juhi poolt 4 lubatud sõidukiiruse ületamise eest , isikut on karistatud rahatrahvidega ja kaks rahatrahvi on tasutud..Kohtule esitatud kaebuses on Z.O märkinud, et vajab juhtimisõigust, kuna töökohustuste täitmiseks on hädavaja lik autoga liikumine , ilma juhtimisõiguseta on võimatu tööülesandeid täita. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille kasutamisel tuleb järgida liiklusreegleid. Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud vajalikuks ohtliku rikkumise toime pannud juhtide teatud ajaks liiklusest kõrvaldamise. Teatavasti on mootorsõiduki juhtimisõiguse saamise ja säilitamise eelduseks
sätete tundmine ning nende järgimine. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest, juhi kohustustest kui ka võimalikest karistustest nende nõuete ja kohustuste rikkumiste eest. Käesoleval juhul võib § 22 3 lg.1 järgi kvalifitseeritud õiguserikkumise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü on keskmisest väiksem. Kohus leiab, et iga isik peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks senini väljakujunenud elulaad. Juhtimisõiguse saanud isik peab olema teadlik
nõuetest ja
s sätestatud sanktsioonidest. Samas märgib kohus, et olukorras, kus seadusandja on kehtestanud LS § 223 lg.1 järgi toimepandud rikkumise eest põhikaristusena muuhulgas ka juhtimisõiguse äravõtmise kuni k uue kuuni , tuleb lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist eriti põhjalikult kaaluda. Kohus juhib jätkuvalt tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-122-13, mille kohaselt tuleb põhikaristust mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada selle iseloomuga: karistus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega juhtudel, mil põhikaristusena mõistetud rahatrahv ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik , ainult siis tuleb kaaluda lisaks põhi karistusena mõistetud rahatrahvile lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist. Lisakaristuse kohaldamisel olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Kuivõrd sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb karistuse määramisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohus leiab, et kuigi Z.O on küllaltki lühikese aja jooksul pannud toime kolm
järgi kvalifitseeritud õiguserikkumist ning selline käitumine liikluses näitab tema üldist suhtumist liiklusohutusse, tema enese ja kaasliiklejate tervisesse ja varasse, tema enda ja lähedaste heaolusse . Samas arvestab kohus antud konkreetsel juhul teo toimepanemise asjaolusid (halvad teeolud, liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest ) ning tulenevalt sellest, et juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb Z.O puhul seega tuvastada tema suuremale süüle viitavad asjaolud, mis annaks alust arvata, et teda on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest üksnes lisaks põhikaristuse le veel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist. Kohus leiab, et põhikaristusena rahatrahvi kohaldamine täidab karistuse üld- kui eripreventiivset eesmärki ja see on konkreetse isiku puhul piisav ning l iiklussüüteo toime pannud isiku suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse 5 äravõtmist kõiki süüteo tehiolusid arvestades vajalikuks ei pea. Kõigest eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Z.O-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus s.o. lisaks põhikaristusele veel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 -ks kuuks ei ole põhjendatud . Menetlusaluse isiku Z.O kaebus kuulub rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.