lg.1 ja §280 lg.1 järgi
lg.1 kohaldamisega Liiklusseaduse §2171 lg.1 alusel rahatrahviga 130 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 520 (viissada kakskümmend) 1 eurot – tühistada osaliselt, s.o. M.U süüdistuses Liiklusseaduse §217 lg.1,
1 Lõpetada väärteomenetlus M. U väärteoasjas Liiklusseaduse §217 lg.1,
1 Ülejäänud osas jätta Ida Prefektuuri 06.07.2018 otsus väärteoasjas nr.2440,18,003057 muutmata. M.U kaitsja kaebus rahuldada osaliselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kirjalikult teatama maakohtule 7 kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Maakohtu kantseleis v õimalik tutvuda vahetult peale selle teatavakstegemist. otsuse Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna liikluspolitseinik Andres Hints koostas 09.06.2018 väärteoprotokolli nr. AB 1463171 M.U kohta selles, et viimane juhtis 09.06.2018 kell 14.55 Ida-Virumaal Tallinn – Narva mnt. xxxndal kilomeetril mootorsõidukit Scania R 380 (registreerimismärk XXXXXX) ning ei kasutanud nõuetekohaselt sõidumeeriku lüliteid ja jättis salvestuslehtedele eraldi ja eristavalt loetaval kujul registreerimata muu töö kestvuse perioodil 12.05.2018 – 09.06.
lg.1 järgi, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 04.02.2014 määrus e (EL) nr.165/2014 artikkel 32 lg.3 nõudeid ja pani toime väärteo
lg.1 järgi, Liiklusseadus e §131 lg.3 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 04.02.2014 määruse (EL) nr.165/2014 artikkel 34 lg.5 nõudeid ja pani toime väärteo Liiklusseaduse §217 lg.1 järgi, Liiklusseadus e §131 lg.3 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 04.02.2014 määruse (EL) nr.165/2014 artikkel 32 lg.3 nõudeid ja pani toime väärteo Liiklusseaduse §2171 lg.1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi välijuht Annika Elmi 06.07.2018 otsusega väärteoasjas nr.2440,18,003057 määrati M.U-le
lg.1, §63 lg.1, §63 lg.3 kohaldamisega Liiklusseaduse §217 lg.1 järgi karistuseks rahatrahv 20 trahvi ühiku ulatuses, s.o. summas 80 eurot ja Liiklusseaduse §2171 lg.1 järgi karistuseks rahatrahv 130 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 520 eurot. Kohtuväline menetleja märkis, et k una Liiklusseaduse §217 lg.1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime 2 pandud ühe teoga, määratakse nende eest
Kuna
lg.1,
lg.1 ja Liiklusseaduse §2171 lg.1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest
Otsuse kohaselt on süütegu tõendatud tunnistaja ütluste, menetlusaluse isiku ütluste ja karistusregistri väljavõttega. Kohtuväline menetleja võttis arvesse, et menetlusalune isik pani väärteod toime tahtlikult. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. M.U kaitsja Sergei Wolf esitas 24.07.2018 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus t ühistada kohtuvälise menetleja otsuse menetlusaluse isiku karistamises Liiklusseaduse §2171 lg.1,
lg.1, §280 lg.1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel. Samuti palus kaitsja tühistada kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamises Liiklusseaduse §217 lg.1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus Väärteomenetluse seadustiku §30 lg.1 p.1 alusel. Alternatiivselt palus kaitsja tühistada kohtuvälise menetleja otsus ning vähendada määratud rahatrahvi. Ühtlasi palus kaitsja jätta kõik menetluskulud kohtuvälise menetleja kanda. Menetlusalune isik märkis protokolli koostamisel, et protokollis kirjeldatud rikkumine jääb talle arusaamatuks. Ka itsjale jääb endiselt osaliselt arusaamatuks, milles etteheidetavad rikkumised seisnevad ja millega on menetlusalune isik otsuses viidatud sätteid rikkunud. Kaitsja on seisukohal, et kohtuväline menetleja on jõudnud karistuse määramisel valedele järeldustele, kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ning asjas puuduvad väärtegude tunnused. Kaitsjale jäävad arusaamatuks menetleja viited Liiklusseaduse §2171 ning
Menetlusalune isik ei ole mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõudeid rikkunud, salvestuslehele kantud andmeid võltsinud, neid varjanud, takistanud nende esitamist ega neid hävitanud. Seega ei ole täidetud eelnimetatud sätetes märgitud süüteokoosseisud, mistõttu kaitsja palus väärteomenetlus nende sätete osas lõpetada Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel. Kaitsja leidis, et kohtuväline menetleja oleks pidanud arvesse võtma menetlusaluse isiku süüd kergendava asjaoluna süüteo avastamisele igakülgselt kaasaaitamist. Kaitsja märkis, et Liiklusseaduse §217 kirjeldatud koosseisuga väärteo pani menetlusalune isik toime inimlikust hooletusest. Kaitsja märkis, et kuna muu töö märkimine ei toimu automaatselt, siis on menetlusalune isik kontrollitud perioodil teatud olukordades tõepoolest jätnud ekslikult registreerimata muu töö kestvuse, millega ta on eksinud kehtestatud reeglite vastu ning kahetseb tehtut. Eelkirjeldatud väärteo pani menetlusalune isik toime ettevaatamatusest ja varem teda sarnase rikkumise eest karistatud ei ole. Kaitsja leidis, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning avalik menetlushuvi ei tingi menetlusaluse isiku karistamist selle süüteo eest. Nendel põhjustel palus kaitsja lõpetada väärteomenetlus Liiklusseaduse §217 järgi Väärteomenetluse seadustiku §30 lg.1 p.1 alusel. Kaitsja märkis kaebuses, et kui kohus ei pea võimalikuks väärteomenetluse lõpetamise Väärteomenetluse seadustiku §29 või §30 alusel, siis palub ta tühistada väärteootsus määratud rahatrahvi suuruse osas ja vähendada määratud rahatrahvi. Karistuse mõistmisel tuleb prognoosida konkreetsele isikule määratava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Seetõttu peab arvestama ka süüdlase isikut. Praktikas 3 toimub see liiklusalaste süütegude puhul isiku varasemate samalaadsete rikkumiste kaudu. Menetlusalusel isikul analoogsed rikkumised puuduvad. Kaitsja leidis, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus on ebaproportsionaalselt suur. Kaitsja nõustus kirjaliku menetlusega, kuivõrd töö iseloomu tõttu ei pruugi menetlusalune isik saada osaleda kohtuistungil. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskond oma 10.08.2018 kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/ 18271-5 on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja palub kaebus jätta osaliselt rahuldamata. Oma vastuses märgib kohtuvälis e menetleja esindaja, et 07.06.2018 Liiklusseaduse §2171 lg.1,
lg.1, §280 lg.1 alusel alustatud väärteomenetlus nr.2440,18,003057 tuleb lõpetada V äärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel. Muus osas palub kohtuvälise menetleja esindaja jätta otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu kaebajaga selles osas, et sõidumeeriku lülitite mittenõuetekohase kasutamise eest tuleb menetlus lõpetada V äärteomenetluse seadustiku §30 lg.1 p.1 aluse l. Juht ei kasutanud nõuetekohaselt sõidumeeriku lüliteid, et kontrolli teostaval ametnikul oleks selgelt ja üheselt mõistetavalt aru saada, millal juht on puhanud ning millal tegelenud muu tööga. Selliste andmete puudumisega salvestuslehel ei ole võimalik üheselt ja täpselt määrata ära , kas juht on piisavalt puhanud ja ei ole ohtlik teistele liiklejatele oma võimaliku väsimusseisundiga. Väsimusseisundit saab otseselt võrrelda joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisega, kui juhi reaktsioonikiirus ja tähelepanu on aeglustunud. Juhil on kohustus peale 4,5 tunnist sõiduaega teha puhkepaus kestvusega 45 minutit. Samuti on võimalik juhil antud puhkepaus teha kahes osas, millest esimene peab olema vähemalt 15 minutit ja teine paus 30 minutit. Periood, millal juht ei ole muu töö aega salvestuslehtedele märkinud, on 12.05.2018 kuni 09.06.2018. See on pea terve kontrollitav periood. Kohtuväline menetle ja on seisukohal, et nii pika perioodi jooksul muu töö märkimata jätmine ei ole isiku hooletus, vaid tegemist on tahtliku teoga. Selliste andmete puudumisega salvestuslehel ei ole võimalik tuvastada, kas juht peale pikka sõiduaega asus tegema kohustuslikku puhkepausi või tegeles muude tööülesannetega. Kuna juht tegeleb paljude muude ülesannetega, siis on ülimalt tähtis, et juht märgiks salvestuslehele selgelt ja eristatavalt, millal ta tegeles muude tööülesannetega ja millal puhkas. Ka selliste andmete puudumist salvestuslehel saab kaudselt käsitleda kui valeandmete esitamist, kuid seaduseandja on sätestanud antud süüteo eraldiseisva kooseisuna. Liiklusseaduse §217 lg.1 eest määrati isikule karistuseks rahatrahv summas 80 eurot, mis on tunduvalt alla sanktsiooni keskmisest määrast, milleks on 400 eurot. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja kõikide kohtuvälise menetluse käigus kogutud tõenditega, isiku süü suurust, süüd kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu kaebajaga, et antud teo puhul ei ole isiku süü suur. Menetlusalune isik on salvestuslehtedele jätnud muu töö aja märkimata pea kogu kontrollperioodi jooksul, mitte paaril päeval, seega ei saa siinkohal nõustuda kaebajaga, et isiku süü ei ole suur. Seadusandja on antud süüteo eest ette näinud rahatrahvi kuni 400 eurot. Rahatrahvi suurust arvestades on tegemist ikka olulise rikkumisega, kuna väsinud juht on liikluses sama ohtlik kui joobeseisundis või kiirust ületav juht. Seega tuleb kohtuvälise menetleja otsus me netlusaluse isiku karistamise osas Liiklusseaduse §217 lg.1 jätta muutmata. 4 Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et M.U kaitsja kaebus on põhjendatud osaliselt. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku kaitsja poolt maakohtule esitatud kaebusest, et menetlusalune isik soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 10.08.2018 kirjalikust vastusest nr.3.1-1.1/ 18271-5 Viru Maakohtu 06.08.2018 p äringule nr.4-18-3869 nähtub, et kohtuvälise menetleja esindaja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on esitatud süüdistus Liiklusseaduse §217 lg.1, §2171 lg.1,
Kaitsja on kaebuses esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks Liiklusseaduse §2171 lg.1,
lg.1, §280 lg.1 alusel esitatud süüdistuses Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel, millega on kohtuvälise menetleja esindaja nõustunud. Seega lõpetab kohus menetluse Liiklusseaduse §2171 lg.1,
lg.1, §280 lg.1 alusel esitatud süüdistuses Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel ja ei pea vajalikuks pikemalt nimetatud süüdistuse osas tõendeid hinnata. Liiklusseaduse §217 lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud analoogvõi digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik rikkus mootorsõidukile paigaldatud analoog- või digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõudeid. Nagu nähtub 09.06.2018 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1463171 ja v aidlustatavast 06.07.2018 otsusest väärteoasjas nr.2440,18,003057, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §131 lg.3 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 04.02.2014 määruse (EL) nr.165/2014 artikkel 34 lg.5 nõudeid. 5 Liiklusseaduse §131 lg.3 sätestab, et kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr.165/2014 artiklite 32 – 37 kohaselt. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 04.02.2014 määrus e (EL) nr.165/2014 artikkel 34 lg.5 sätestab, et j uht:
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse §2 17 lg.1 näeb karistusena ett e rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule väärteo eest karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Kohtuväline menetleja on märkinud, et otsuse tegemisel võttis ta arvesse, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult. Kaebuse esitaja kaitsja taotles tühistada kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamises Liiklusseaduse §217 lg.1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus Väärteomenetluse seadustiku §30 lg.1 p.1 alusel. Alternatiivselt palus kaitsja tühistada kohtuvälise menetleja otsus ning vähendada määratud rahatrahvi. Maakohus leiab, et arvestades rikkumise iseloomu ja ohtlikkust puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks Liiklusseaduse §217 lg.1 järgi Väärteomenetluse seadustiku §30 lg.1 p.1 alusel. Riigikohus on oma lahendites korduvalt märkinud, et Väärteomenetluse seadustiku §30 lg.1 p.1 kohaselt võib menetleja lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel. Tegemist on seadusandja poolt menetlejale antud õiguse, mitte aga kohustusega. Hinnates süütegude osas menetlusaluse isiku süü suuruse väiksust (isik pani süüteo toime hooletusest), esineb toimepandu puhul siiski avalik menetlushuvi, mille tõttu ei saa väärteomenetlust rikkumise osas maakohtu hinnangul lõpetada. Avalikkuse huvi liiklusohutuse ja liiklusnõuete rikkujate suhtes meetmete kohaldamise vastu on kõrgendatud mitte ainult joobes juhtide ja kiiruseületajate suhtes, millised on kahtlemata enamlevinumateks liiklusalasteks õigusrikkumisteks, vaid ka tihedamini esinevate ja raskemate liiklusohutuse alaste nõuete rikkumiste osas üldiselt. Selliste rikkumiste alla käib maakohtu arvates ühtlasi sõidumeeriku kasutamise nõuete rikkumisega seonduv, kui võrd raskeveokid ja nende väsinud juhid on liikluses kõrgendatud ohu allikad. 7 Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalust isikut on varasemalt korduvalt karistatud väärteokorras, s.h. ka Liiklusseaduse §217 lg.1 rikkumise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses. Nimetatud rahatrahvi on menetlusalune isik käesolevaks ajaks ära tasunud. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Kuna väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse §217 lg.1 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud
Kuigi maakohus leiab, et rahatrahvi suurus käesolevas väärteoasjas ei ole põhjendatud, ei pea ta vajalikuks kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja muutmata. otsus rahatrahvi suuruse osas jätta Vastuseks kaebuse väidetele märgib maakohus järgmist. Kaitsja on kaebuses märkinud, et menetlusalune isik märkis protokolli koostamisel, et protokollis kirjeldatud rikkumine jäi talle arusaamatuks. Selline kaitsja väide ei ole õige ja ei ole kooskõlas asja materjalidega. 09.06.2018 koostatud väärteoprotokol list nr. AB 1463171 nähtub üheselt, et menetlusalune isik on omakäeliselt sinna kirjutanud, et väärteoprotokoll on talle arusaadav. Muid märkuseid menetlusalune isik lisanud ei ole. Seega jääb maakohtule täiesti arusaamatuks, missugustel alustel kaitsja väidab, et rikkumine jäi menetlusalusele isikule arusaamatuks. Samuti on kaitsja kaebuses märkinud, et talle jäi arusaamatuks, milles menetlusalusele isikule etteheidetavad rikkumised seisnesid ja millega on menetlusalune isik otsuses viidatud sätteid rikkunud. Kõik maakohtu põhjendused on välja toodud käesolevas kohtuotsuses. Maakohus peab vajalikuks juhtida menetlusaluse isiku tähelepanu asjaolule, et juhul, kui tema poolt valitud kaitsjale jäävad asjaolud arusaamatuks, on tal alati võimalus valida teine kaitsja. Samuti on kaitsja kaebuses märkinud, et menetlusalune isik pani käesoleva väärteo toime ettevaatamatusest ja varem teda sarnase rikkumise eest karistatud ei ole. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Liiklusseaduse §217 lg.1 sätestatud nõudeid ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Asudes juhtima raskeveokit, pidi menetlusalune isik kindlalt teadma, missugused on nõuded muuhulgas sõidumeerikute kasutamise kohta. Jättes need nõuded täitmata, ei ole ilmselgelt tegemist ettevaatamatusega. Samuti ei ole õige kaitsja seisukoht kaebuses selles osas, et menetlusalust isikut ei ole varasemalt sarnase rikkumise eest karistatud. Karistusregistri väljavõttest nähtub üheselt, et menetlusalune isik on samalaadse süüteo toime pannud 12.06.2017 ja selle eest ka karistada saanud. 8 Kaitsja poolt kaebuses esitatud taotlus jätta kõik menetluskulud kohtuvälise menetleja kanda tuleb jätta tähelepanuta, kuna kaebusele ei ole lisatud ühtegi kuludokumenti. Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Väärte omenetluse seadustiku §38 lg.1 alusel järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku §306 lg.1 p.14 kohaselt tuleb kohtuotsuses lahendada küsimus, millised on kulud ja kelle kanda need jäävad. Kuna menetlusaluse isiku kaitsja on juba maakohtule esitatud kaebuses taotlenud väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses, tuli kõik kuludokumendid esitada koos kaebusega. Kuna kaitsja seda teinud ei ole, jätab maakohus kaitsja taotluse menetluskulude kohtuvälise menetleja kanda jätmiseks tähelepanuta. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMIS TE kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.