lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi; 6) 24.09.2009
lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi; 7) 20.11.2009.a.
lg 2 -199 lg 2 p 9 järgi; 8) 08.03.2011.a.
lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi; 9)16.02.2012.a.
lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi; 10) 31.05.2012.a.
lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi, 11) 03.08.2012.a.
lg 2 – 199 lg 2 p järgi; 12) 14.05.2013.a.
lg 2 – 199 lg 2 p järgi; 13) 17.08.2013.a.
MS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 4 kuud vangistust, vabanes 12.12.2013.a. pärast karistuse kandmist, karistus kustumata 1 Dmitri Školjar Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 311 ja 313 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 2565; Tunnistada süüdi G.U vangistus 9 (üheksa) kuud. KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt G.U-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud. Kohaldada G.U suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 15.12.2013.a. Välja mõista G.U-lt riigituludesse sundraha 240 eurot ja menetluskulud 144 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 ASis SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. „G.U , 1-1311416, menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD G.U on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi ning korduvalt karistatud
lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi, taas viibides 15.12.2013 kella 15.04 paiku Tallinnas, Rummu tee 4 asuvas Selver AS Pirita Selver kaupluses ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt kaupa koguväärtusega 193,24 eurot, aga nimelt: 6 purki teralist Punane lõhemarja koguväärtusega 53,94 eurot, ühe purgi väärtus on 8,99 eurot, 7 purki naturaalset Punane lõhemarja koguväärtusega 139,30 eurot, ühe purgi väärtus on 19,90, kuid ei viinud kuritegu lõpule, kuna pärast kassa läbimist oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. 2 Seega oma tahtliku tegevusega G.U pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil katse, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav G.U tunnistas kohtuistungil end esitatud süüdistuses täielikult süüdi, ütlusi anda ei soovinud. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega: - Selver AS avaldusega 13 purgi punase lõhemarja, väärtusega 193,24 eurot varguse kohta kauplusest Pirita Selver 15.12.2013, kaup on tagastatud kauplusele ( - õigusvastase teo toimepanemise aktiga 15.12.2013, millest nähtub, et G.U peeti kinni peale seda, kui ta varastas kauplusest Pirita Selver 13 purki kalamarja ( - tunnistaja XXXütlustega, et töötades turvatöötajana kaupluses Pirita Selver nägi monitori kaudu, kuidas meesterahvas pani ostukorvi 13 purki erinevat sorti kalamarja, edasi liikus teise osakonda, kus pani kalamarja portfelli ja möödus kassadest kauba eest tasumata. Mees peeti kinni, kaup tagastati kauplusele (tl 5- 7); - kahtlustatava G.U ütlustega, milles ta tunnistab kalamarja vargust ja põhjendab seda sooviga varastatu maha müüa ja saadud raha kulutada enda tarbeks (tl 14-17); - Karistusregistri väljavõttega, millest nähtub, et G.U on korduvalt karistatud süstemaatiliste varguste toimepanemise eest (tl 18-36); - Harju Maakohtu 17.08.2013 otsusega G.U karistamise kohta KarS § 199 lg 2 p 9-25 lg 2 järgi (tl 37-38). Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et G.U isikuna, keda on varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. Seega G.U pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Rahaline karistus ei oleks G.U poolt täidetav, sest tal puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. Selline karistus ei vastaks tema süü suurusele ega oleks ka piisavaks vahendiks tema mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. G.U on kriminaalkorras 13 korral karistatud, viimati karistati teda 17.08.2013.a.
lg 2 – 199 lg 2 p järgi vangistusega, mille kandmiselt G.U vabanes 12.12.2013.a pärast karistuse kandmist. G.U jätkas juba 3 päeva möödumisel karistuse kandmisest samaliigiliste kuritegude toimepanemist. On ilmne, et G.U ei ole enda jaoks karistusest mingeid järeldusi teinud, ka varasemad karistused ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. Tegemist on isikuga, kelle elustiiliks on varguste toimepanemine. Kohtul puudub veendumus, et ta oleks suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, seetõttu tuleb karistuse eesmärkide saavutamiseks süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. 3 Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). G.U kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kuritegu jäi katsestaadiumi. Kohus leiab, et G.U võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega. Kohus kohaldab, juhindudes KrMS § 130 lg 4¹, G.U suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Kooskõlas KarS § 68 lg 1 tuleb karistuse kandmise algust arvata alates kinnipidamisest 15.12.2013.a. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 2565 lg 2, 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et vanglas viibival isikul on rahaliste nõuete täitmine raskendatud. Eha Popova Kohtunik 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.