järgi Süüdistatav H.J, ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik; keskharidus; emakeel vene keel; elukoht xxxx; töökoht xxxx; varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata Kaitsja jurist Silvi Erro , OÜ Õigusbüroo Garant, Tallinna mnt 63a, Narva RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg -st 1, § 253 p -st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada H.J
järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 90 ( üheksakümmend ) päevamäära, s.o summas 900 ( üheksasada) eurot.
lg 1 ja 3 alusel tasuda rahaline karistus ositi 10 (kümne ) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 90 (üheksakümmend) eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99916400006385. Kui rahalise karistuse osamakse pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
lg 1 p 1 alusel võtta H.J-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks ) kuuks. 1 Vastavalt liiklusseaduse § -le 127 tuleb H.J 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutada oma juhiluba Maanteeametile. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista H.J-ilt menetluskuluna sundraha summas 645 ( kuussada nelikümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 3 alusel võimaldada H.J tasuda menetluskulu summas 645 eurot ositi 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 64.50 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99916700060775. Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud 23.04.2016 kella 22:14 ajal juhtis H.J Rakvere linnas Pärnu-Rakvere- Sõmeru maantee 172.-l kilomeetril mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx olles alkoholijoobes (tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST seerianumbriga ARBK0025 lõplik mõõtetulemus 0,97 mg alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus). II Süüdistuse sisu H.J süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, juhtis 23.04.2016 kella 22:14 ajal Rakvere linnas Pärnu-Rakvere- Sõmeru maantee 172.-l kilomeetril mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST seerianumbriga ARBK-0025 mõõdeti lõplikuks mõõtetulemuseks 0,97 mg alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus. Seega H.J , juhtides sõidukit joobeseisundis, pani toime
III Prokuröri ettepanek Prokurör teeb ettepaneku tunnistada H.J süüdi
järgi ja karistada teda rahalise karistusega 90 päevamäära ulatuses, mis arvestades päevamäärana 10 eurot, moodustab 900 eurot. Vastavalt
lg 1 ja 3 palub prokurör määrata rahalise karistuse tasumine ositi kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igakuiselt vähemalt 90 eurot.
MS § 180 lg -te 1 ja 3 alusel määrata, et H .J on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 10 kuu jooksul. IV Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt teeb kohtunik kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses KrMS § 254 järgi. Vastavalt KrMS § 254 lg 1, kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt H .J süüdistuses saabus kohtusse 11.08.
näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava H.J puhul puuduvad nii karistust kergendavad kui ka karistust raskendavad asjaolud.
lg 1 p 1 kohaselt mootor-, õhu - või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kohtu poolt kuriteo korral kuni kolmeks aastaks.
lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kohus leiab, et süüdistatava H .J puhul on karistuse eesmärk saavutatav rahalise karistuse mõistmisega. Lisaks tuleb kohaldada lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmine. 3 V Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tu ludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 645 eurot. Prokurör taotleb menetluskulude tasumise võimaldamist 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 64.50 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.