← Eesti

1-17-2475/3

Obsah (4)§ 424§ 73§ 50§ 78

Kriminaalasi nr. 1-17-2475 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 18.aprillil 2017.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Sigrid Dikker juuresolekul prokurör Paul Pikma osavõ

§ 424järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas I.V ´it süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 29.04.2016 kell 23:20 Harjumaal Kiili vallas Tallinn-Rapla-Türi mnt 9. km-l mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga xxxx olles joobeseisundis (narkojoove – 5F-AMB, AB-CHMINACA ja AB-CHMINACA-M2), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. I.V pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on prokurör Paul Pikma, süüdistatav I.V ja tema kaitsja Dmitri Školjar on käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest I.V´ile karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 korras jätta nimetatud karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata kui süüdistatav ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub I.V temale

§ 424

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub I.V ´ilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 705 eurot Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb I.V´ilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 96 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt tuleb I.V ´il tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. I.V´ilt tuleb välja mõista ekspertiisitasu kokku summas 359 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 1160 eurot tuleb I.V´il tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315,

§ 50

lg 1 p 1; § 73 lg 1,3 kohus: otsustas Süüdi tunnistada I.V

§ 424

järgi ja mõista karistuseks vangistust 6 kuud.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimis kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui I.V ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestada I.V ´ile määratud 1 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 18.04.2017.a. Vastavalt

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta I.V´ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

LS § 127 alusel on I.V kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud Välja mõista I.V´ilt 705 eurot sundraha, ekspertiisitasu 359 eurot ja kaitsjatasu 96 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1160 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 2 Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse I.V´ile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS

  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.