Obsah (9)

§ 201§ 213§ 66§ 209§ 64§ 65§ 74§ 75§ 78

1-16-5201 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. august 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-5201 (14230109960) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 201

lg 2 p 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi Kokkuleppemenetluses S.R Ik: XXX, EV kodanik; kesk-eriharidus; töökoht: XXXX OÜ; elukoht: XXXX. Tõkendit kohaldatud ei ole. Varasem karistatus: - Pärnu Maakohtu 13.03.2014 otsusega

§ 213

lg 1 järgi rahalise karistusega 200 päevamäära, s.o 640 eurot, mis

§ 66alusel määrati täitmisele ositi 10 kuu jooksul alates 2014.

aasta aprillikuust summas 64 eurot kuus. Rahaline karistus osaliselt tasumata. Kohtueelsel menetlusel advokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON 1. S.R süüdi tunnistada

§ 209

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. 2. S.R süüdi tunnistada

§ 201

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 3.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. 4.

§ 65

lg 2 alusel moodustada liitkaristus Pärnu Maakohtu 13.03.2014 otsusega nr 1-14-2010 mõistetud rahalise karistusega 200 päevamäära, s.o 640 eurot ning kohtuotsuste kogumis

§ 64

lg 2 alusel mõista karistuseks vangistus 1 aasta ja 3 kuud ning rahaline karistus 640 eurot, millistest viimane karistus viiakse täide 1 5. 6. 7. 8. 9. iseseisvalt.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta S.R-ile mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 1 aasta ja 3 kuud S.R-i suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et S.R temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5, 6 alusel pandud kontrollnõudeid Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud Rakvere talituse kriminaalhooldaja järelevalve all (Ülesõidu 1, Jõhvi, tel: 6637896; F. R. Kreutzwaldi 5a, Rakvere, tel: 3223916).

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada S.R-i järgima katseajal kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonda või selle allüksusesse registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada S.R-ile määratud 1 aasta ja 6 kuuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 25.08.

1. S.R-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: • teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot; • määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 120 (sada kakskümmend) eurot, s.o kokku menetluskulu 765 (seitsesada kuuskümmend viis) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 11 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „S.R, 1-16-5201, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel S.R-ile tema poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kannatanu AS Haljas esitatud tsiviilhagi 3062 (kolm tuhat kuuskümmend kaks) euro ja 60 (kuuskümmend) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista S.R-ilt AS Haljase kasuks 3062,60 eurot, mis tuleb hüvitada AS Haljase Swedpbank arveldusarvele märkides selgitusena „S.R, 1-16-5201, tsiviilhagi hüvitamine”. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib 2 teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: S.R-i süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, töötades ajavahemikul alates 12.02.2014 kuni 26.05.2014 AS-s Haljas müügiesindajana, kelle tööülesannete hulka kuulus klientidelt tellimuste võtmine, kaupade müügi teostamine, uute klientide leidmine, klientidelt kauba eest saadud sularaha raamatupidamisele toimetamine, tööandja vara sihipärase kasutamine ja kütuse kuludelimiidi järgimine, omastas antud ettevõtte rahalisi vahendeid üldsummas 1977,69 eurot alljärgnevalt: Ajavahemikul 06.märtsist kuni 21.maini 2014 pööras S.R ebaseaduslikult enda kasuks ASi Haljas klientidelt saadud sularaha müüdud kaupade eest üldsummas 1449,20 eurot, mille jättis endale ja kasutas enda isiklikuks otstarbeks, järgmisel viisil: - 06.03.2014 sai OÜ-lt Krismis ASi Haljas poolt 20.02.2014 väljastatud arve nr 108105 alusel sularahas 86,98 eurot, millest andis 31.03.2014 AS Haljas kassasse üle 50 eurot, jättes vahe summas 36,98 eurot äriühingu raamatupidamisele edastamata. - 17.03.2014 sai OÜ-lt Kiviorg ASi Haljas poolt 03.03.2014 väljastatud arve nr 108897 alusel sularahas 164,24 eurot, millest andis 31.
4. ja 14.04.2014 AS Haljas kassasse üle vastavalt 70 ning 50 eurot, jättes vahe summas 44,24 eurot äriühingu raamatupidamisele edastamata. - 23.03.2014 sai OÜ-lt Krismis ASi Haljas poolt 20.03.2014 väljastatud arve nr 110565 alusel sularahas 77,06 eurot, mille jättis äriühingu raamatupidamisele edastamata. - 31.03.2014 sai OÜ-lt Jõeval ASi Haljas poolt 20.03.2014 väljastatud arve nr 110564 alusel sularahas 169,19 eurot, mille jättis äriühingu raamatupidamisele edastamata. - 03.04.2014 sai OÜ-lt Krismis ASi Haljas poolt 03.04.2014 väljastatud arve nr 112147 alusel 100,45 eurot, mille jättis äriühingu raamatupidamisele edastamata. - 14.04.2014 sai OÜ-lt Kiviorg ASi Haljas poolt 31.03.2014 väljastatud arve nr 111725 alusel sularahas 135,50 eurot, mille jättis äriühingu raamatupidamisele edastamata. - 15.04.2014 sai OÜ-lt Ruila kauplus ASi Haljas poolt 02.04.2014 väljastatud arve nr 111943 alusel sularahas 80,38 eurot, millest andis 03.04.14 AS Haljas kassasse üle 3,17 eurot, jättes vahe summas 77,21 eurot äriühingu raamatupidamisele edastamata. - 23.04.2014 sai OÜ-lt Krismis ASi Haljas poolt 10.04.2014 väljastatud arve nr 112920 alusel sularahas 64,92 eurot, mille jättis äriühingu raamatupidamisele edastamata. - 23.04.2014 sai FIE-lt XXXXASi Haljas poolt 23.04.2014 väljastatud arve nr 114055 alusel sularahas 181,31 eurot, millest andis 28.04.14 AS Haljas kassasse üle 2,49 eurot, jättes vahe summas 178,82 eurot äriühingu raamatupidamisele edastamata. - 29.04.2014 sai FIE-lt XXXXASi Haljas poolt 29.04.2014 väljastatud arve nr 114576 alusel sularahas 99,64 eurot, mille jättis äriühingu raamatupidamisele edastamata. - 07.05.2014 sai FIE-lt XXXXASi Haljas poolt 07.05.2014 väljastatud arve nr 115311 alusel sularahas 85,92 eurot, mille jättis äriühingu raamatupidamisele edastamata. - 12.05.2014 sai OÜ-lt Kiviorg ASi Haljas poolt 05.05.2014 väljastatud arve nr 115067 alusel sularahas 73,69 eurot, mille jättis äriühingu raamatupidamisele edastamata. - 15.05.2014 sai OÜ-lt Krismis ASi Haljas poolt 08.05.2014 väljastatud arve nr 115555 alusel sularahas 88,67 eurot, mille jättis äriühingu raamatupidamisele edastamata. - 19.05.2014 sai OÜ-lt Ruila kauplus ASi Haljas poolt 07.05.2014 väljastatud arve nr 115342 alusel sularahas 71,18 eurot, mille jättis äriühingu raamatupidamisele edastamata. 3 - 21.05.2014 sai FIE-lt XXXXASi Haljas poolt 21.05.2014 väljastatud arve nr 116725 alusel sularahas 145,73 eurot, mille jättis äriühingu raamatupidamisele edastamata. Samuti S.R , olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse ja omastamise, ületas tema käsutusse antud tööandaja poolt sõidukile kehtestatud kuu kütuselimiiti, tankides talle tööandja poolt väljastatud Neste kütusekaardiga lubatust rohkem kütust kokku summas 528,49 eurot, pöörates selliselt ebaseaduslikult enda kasuks AS-le Haljas kuuluva vara. Nimelt 13.02.2014 sai S.R AS-lt Haljas oma tööülesannete täitmiseks kasutusse Neste kütusesekaardi nr XXXX. Ajavahemikuks märts – mai 2014 märgiti juhatuse käskkirjaga tööandja sõiduki kütuse kuulimiidiks 300 eurot kalendrikuus. Märtsis 2014 tankis S.R kütusesekaardiga nr XXXX Neste Eesti ASi tanklatest kütust 593,61 euro eest, ületades lubatud limiidi 293,61 euro võrra ning aprillis 2014 - 534,88 euro eest ületades lubatud limiidi 234,88 euro võrra, mida kasutas oma isiklikeks vajadusteks, tekitades oma sellise tegevusega AS-le Haljas varalise kahju summas 528,49 eurot. Seega S.R isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime oma valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.o

§ 201lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse S.R´i selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse ja omastamise, sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel järgneval viisil: Ajavahemikul 02.04.2014 kuni 23.05.2014 varalise kasu saamise eesmärgil soetas S.R endale AS-lt Haljas erinevaid toidukaupu krediiti, tingimustel, et ostu sooritamisel ei tule koheselt kaupade eest tasuda, vaid kaubad väljastatakse arvete alusel. Nii sai S.R AS-lt Haljas toidukaupa, omamata tegelikkuses kavatsust selle eest maksta: - 02.04.2014.a vastavalt arvele nr 111942 summas 62,54 eurot, - 04.04.2014.a vastavalt arvele nr 112285 summas 104,54 eurot, - 08.04.2014.a vastavalt arvele nr 112565 summas 73,02 eurot, - 08.04.2014.a vastavalt arvele nr 112610 summas 49,98 eurot, - 10.04.2014.a vastavalt arvele nr 112936 summas 137,74 eurot, - 11.04.2014.a vastavalt arvele nr 113075 summas 177,12 eurot, - 15.04.2014.a vastavalt arvele nr 113320 summas 60,62 eurot, - 05.05.2014.a vastavalt arvele nr 113592 summas 83,88 eurot, - 05.05.2014.a vastavalt arvele nr 115000 summas 64,61 eurot, - 07.05.2014.a vastavalt arvele nr 115375 summas 121,25 eurot ja - 23.05.2014.a vastavalt arvele nr 117040 summas 193,82 eurot, kokku summas 1 129,12 eurot. Pärast ASi Haljas laost kauba saamist ning maksetähtaja möödumist ei tagastanud S.R krediiti ostetud kaupa ning ei tasunud ka ostetud kaupade eest väljastatud arveid, tekitades oma tegevusega AS-le Haljas varalise kahju summas 1129,12 eurot. Seega S.R isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja omastamise, pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, s.o

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 13.06.2016 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kadi Ruus, süüdistatav S.R ja tema kaitsja Toomas Bekker järgneva kokkuleppe: Prokurör taotleb kohtus mõista süüdi S.R

§ 209

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja karistada 1 (ühe) aastase 3 (kolme) kuulise vangistusega. 4

§ 201

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada 1 (ühe) aastase vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kantuks raskemaga ning liitkaristuseks 1 aasta 3 kuu pikkune vangistus.

§ 65

lg 2 alusel moodustada liitkaristus 13.03.2014 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt mõistetud rahalise karistusega 200 päevamäära, s.o 640 eurot, mis jätta täitmiseks iseseisvalt. 1 aasta 3 kuu pikkune vangistus jätta

74 alusel täitmisele pööramata, kui ta 1 aasta 6 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab talle

§ 75alusel pandud käitumiskontrolli nõuded ning kohustusi.

Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313;

§ 209

lg 2 p-st 1; § 201 lg 2 p-st 1; § 64 lg-st 1; § 65 lg-st 2; § 74; § 75 lg 1 p-dest 1-6; §-st 78 asub kohus seisukohale, et S.R kuulub temale

§ 209

lg 2 p 1 ja § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on kokkuleppes määratud süüdistatava menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 645 eurot ning määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 120 eurot. Menetluskulud tuleb kohtuistungil saavutatud kokkuleppe kohaselt tasuda kohtuotsuse jõustumisest 11 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) igakuiste maksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 11kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 5 Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6