lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust P.I-le Tartu Maakohtu 10.juuni 2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust, mille kandmise alguseks loeti 11.november 2011.a. Kohtuotsus jõustus 29.novembril 2011.a. P.I karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikult ärakandmisel 11.juulil 2013.a. P.I on varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 10.juuni 2009.a otsusega
lg 2 p 7, 8, 9 järgi 1 aasta 9 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1 aasta 2 kuu pikkuseks vangistuseks, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust, millest
alusel pöörati koheselt täitmisele 5 kuud 28 päeva vangistust ja 8 kuud vangistust jäeti 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Väärteokorras on P.I karistatud korduvalt. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on P.I uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 34%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et P.I on vabanemisel olemas toetav lähisuhtevõrgustik ja kindel elukoht oma tuttava juures, kes on valmis pakkuma talle enda juures ka tööd. Süüdimõistetu vabanemise järgne elukoht vastab elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks vajalikele tingimustele ning olemas on vajalikud nõusolekud süüdimõistetule elektroonilise valve kohaldamiseks. Süüdimõistetul on suhteliselt suures summas tasumata nõudeid ning need võivad veelgi suureneda, kuna tema suhtes on käesolevalt kohtumenetluses veel üks kriminaalasi. Vabaduses kuulus süüdimõistetu tutvusringkonda ka mitmeid kriminaalkorras karistatud isikuid, kellest ta enda sõnul nüüdsest loodab hoiduda. Süüdimõistetu on ka varem olnud kriminaalhooldusel, mis oli aga mõneti problemaatiline. P.I kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda ning on nõus täitma sellega kaasnevaid tingimusi. Enda sõnul mõistab süüdimõistetu, et on valesti käitunud ning soovib edaspidiselt end muuta. Ta asuks elama enda tuttava juurde XXXX ja loodab saada sealt ka tööd. Kaitsja toetas süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ja leidis, et süüdimõistetule tuleks anda võimalus ennast vabaduses seadusekuulekana tõestada. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha P.I tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokurör leiab, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud, arvestades nii tema varasemat kui ka vangistuseaegset käitumist ning jätkuvaid kuriteoriske. Samuti tuleb arvestada, et süüdimõistetu suhtes on käesoleval ajal kohtumenetluses ka uus kriminaalasi.
lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on P.I ära kandnud enam kui 1/3 temale mõistetud karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus P.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. P.I puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu. Samuti on positiivne, et süüdimõistetu osaleb vangistuses majandusabitöödel. P.I on kriminaalkorras karistatud kokku kahel korral, mõlemal korral reaalse vangistusega. Esimene vangistus pöörati esialgu täitmisele osaliselt ning ülejäänud osas allutati ta katseajaga kriminaalhooldusele. Sellest hoolimata jätkas ta katseajal kuritegude toimepanemist ja rikkus ka kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu liideti ärakandmata karistus viimase kohtuotsusega mõistetud karistusele. Ka käesoleva vangistuse ajal ei ole süüdimõistetu suutnud alluda vangla sisekorrale kuna tal on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust 2012 aasta jooksul. Distsiplinaarkaristused kinnipidamiskohas näitavad, et isik ei ole teinud järeldusi karistuse kandmisest ega ole valmis täitma ettenähtud reegleid. P.I kohtuistungil antud selgitused rikkumiste kohta olid samuti ennastõigustavad. Eeltoodu alusel saab järeldada, et karistuse eesmärgid ei ole tema puhul veel täidetud. Samuti on iseloomustavaks asjaoluks see, et P.I suhtes on kohtumenetluses veel üks kriminaalasi, milles teda süüdistatakse samuti katseajal toime pandud eriliigilistes kuritegudes. Kuna süüdimõistetu õigusvastast käitumist on iseloomustanud varavastaste süütegude toimepanek, siis võib järeldada, et nende eesmärgiks on olnud majandusliku kasu teenimine. Samuti nähtub materjalidest, et süüdimõistetu võib olla teiste isikute poolt kergesti negatiivselt mõjutatav. Kuigi ennetähtaegse vabastamise korral on P.I tuttav lubanud talle teatava väikse tasu eest pakkuda enda kinnistul tööd selle korrastamisel, hooldamisel ja valvamisel, siis ei ole see kohtu hinnangul garantiiks, et tagada süüdimõistetule piisav sissetulek ja välistada tema poolt uute kuritegude toimepanemise ohu. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et kuigi P.I avaldas kohtuistungil ka soovi asuda vabaduses koheselt tööd otsima, siis võib töö leidmine olla tema puhul raskendatud arvestades tema hariduse, tööalase ettevalmistuse ja kogemuse mõnetist puudlikkust ning tema elukohta, mille näol on tegemist väikse maakohaga. Samuti on oluline arvestada, et P.I suhtes on täitmisel ka suhteliselt suures summas rahalisi nõudeid. Seega tuleb eelnimetatud asjaolusid lugeda süüdimõistetu puhul olulisteks uute kuritegude toimepanemise riskiteguriteks. P.I asuks enda selgituste kohaselt vabanedes elama oma tuttava V.P. juurde. Teadaolevalt on nimetatud isik varem kriminaalkorras karistatud. Seega võib temaga lähedane suhtlemine olla tõsiseks ohuks, et P.I jätkab vabaduses olles suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega kuna V.P. suhtlusringkond ei oleks kriminaalhooldusametniku poolt kontrollitav. Küsitavusi tekitab ka P.I elukohas elektroonilise valve korraldamine. Kriminaalhooldusametniku poolt koostatud elukoha ülevaatusest nähtub, et V.P. elamu küll vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimustele, kuid P.I asuks elama hoopis valmivasse aiamajakesse. Kohtule ei ole esitatud selget seisukohta, kas nimetatud aiamajakesse on võimalik paigaldada elektroonilist valveseadet ning kas see vastab nendele tingimustele. Kohus peab ka arvestama, et P.I-le esimese kohtuotsusega määratud kriminaalhooldus oli problemaatiline. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku andmetest esines korduvaid kontrollnõuete rikkumisi ja koostööks mittevalmidust, mille tõttu oli kaalumisel ka kohtule erakorralise ettekande esitamine. Kõigele lisaks pani P.I katseajal toime ka uued kuriteod. Vaatamata sellele eelnenud pooleaastasele reaalsele vangistusele ei teinud P.I mingeid järeldusi ega korrektuure enda käitumises vaid jätkas samasugust elulaadi ja suhtlemist kriminaalsete isikutega. Käesoleval juhul on süüdimõistetu ära kandnud vaid üks kuu pikema reaalse karistuse ning on vanglas olles, pannes toime erinevaid distsiplinaarrikkumisi, näidanud allumatust ja ükskõikset suhtumist kehtestatud reeglitesse. Seega võib käesoleval hetkel järeldada, et kummagi karistuse kandmise ajal ei ole P.I ennast suutnud positiivselt näidata ja seetõttu on tema tulevikku suunatud lubadused end muuta ebausutavad. Seega ei ole kohtul tekkinud veendumust, et edaspidi suudaks süüdimõistetu õiguskuulekalt elada ja käitumiskontrolli nõudeid täita. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et P.I katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt katseaja ja elektroonilise valve tingimusi täita. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegne vabastamine, kui kergemaliigiline karistuse kandmise viis, on kohaldatav vaid isiku puhul, kes ei ole oma varasema käitumisega näidanud ebausaldusväärsust, korduvat kuritegelikku käitumist ning allumatust kinnipidamiskoha reeglitele. P.I seda riigipoolset usaldust käesolevaks ajaks teeninud ei ole ja tema jätkuv karistuse kandmine on vajalik, et anda talle võimalus selle aja jooksul muuta enda mõtteviisi ja näidata reaalselt oma muutumist positiivses suunas. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta süüdimõistetu P.I (IK XXX) temale Tartu Maakohtu 11.novembri 2011.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. KrMS § 180 alusel välja mõista P.I-lt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu seitsekümmend kuus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.