KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 16.02.2017 koht Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-15-5620 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI 27.09.2016 Asja läbivaatamise kuupäevad 13.10.2016 21.11.2016 24.11.2016 15.02.2017 Kohtuasi Süüdimõistetu Kriminaalhooldusametnik RESOLUTSIOON Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna kriminaalhooldusametnik Ljubov ŠARABANOVA 08.09.2016 erakorraline ettekanne V.A-le Tartu Maakohtu 07.09.2015 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks V.A sünd. XXX, isikukood XXX, elukoht xxx Triin TARENDI Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna kriminaalhooldusametnik Ljubov ŠARABANOVA 08.09.2016 erakorraline ettekanne V.A-le Tartu Maakohtu 07.09.2015 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata V.A-le Tartu Maakohtu 07.09.2015 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 15 (viisteist) päeva vangistust täitmisele. 1 Saata V.A karistust kandma vanglasse. Karistuse kandmise algus on 13.02.
- V.A suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtumääruse jõustumiseni. Kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud V.A tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 07.09.2015 kohtuotsusega KarS §263 p.1 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud. KarS §74 lg.1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele katseajaga 9 kuud. Katseaja kestel pidi V.A täitma KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 23.09.
- Viru Maakohtu 22.12.2015 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja V.A-le Tartu Maakohtu 07.09.2015 mõistetud ärakandmata karistus 6 kuud vangistust pöörati täitmisele. Karistuse kandmise algust arvati alates 16.12.
- Harju Maakohtu 16.05.2016 määrusega vabastati V.A karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud. Katseajal oli süüdimõistetu kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 6 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks oli V.A kohustatud katseajal mitte tarvitama alkoholi ning mitte omama ja tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Määrus jõustus 01.06.2016 ja V.A vabastati vanglast 01.06.
- Erakorraline ettekanne Kriminaalhooldusametnik Ljubov Šarabanova esitas 08.09.2016 maakohtule erakorralise ettekande, milles palub V.A-le määratud karistus pöörata täitmisele. Erakorraline ettekande kohaselt on V.A rikkunud katseajal kohtu poolt määratud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning ta ei ela kohtu määratud alalises elukohas. V.A on jätnud ilmumata registreerimistele 15.06.2016, 20.06.2016, 11.07.2016, 11.08.2016, 18.08.
- 09.06.2016 kohtumise ajal selgitati V.A-le kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise korral. V.A kinnitas oma allkirjaga, et on õiguste ja kohustustega tutvunud ning need on talle arusaadavad. 15.06.2016 ei ilmunud kriminaalhooldusalune registreerimisele ega teavitanud ametnikku mitteilmumisest. Ametnik Heili Veski helistas kriminaalhooldusalusele, 2 kuid telefon oli välja lülitatud. Ametnik helistas ka hooldusaluse sõbrannale, kelle juures hooldusalune elab, kuid telefon oli samuti välja lülitatud. 16.06.2016 toimus kodukülastus aadressile xxx. Hooldusaluse sõnul oli ta haige ja ei saanud sellepärast registreerimisele tulla. Ei teavitanud, sest ei ole telefoni. Hooldusalusega lepiti kokku, et ta tuleb registreerimisele 17.06.
- 17.06.2016 helistas hooldusalune ametnikule ja andis teada, et on ikka haige ega suuda tulla ametniku juurde. Ametnik määras uue registreerimise aja 20.06.2016 kell 12:
- 20.06.2016 hooldusalune kohale ei ilmunud ega teavitanud mitteilmumisest. Ametnik helistas kriminaalhooldusalusele, kuid kõnele keegi ei vastanud. 21.06.2016 helistas ametnik kriminaalhooldusalusele uuesti, kuid hooldusalune kõnele ei vastanud. 25.07.2016 helistas kriminaalhooldusametnik Heili Veski hooldusalusele, kuid telefon oli välja lülitatud. Ametnik helistas hooldusaluse emale xxx. Hooldusaluse ema sõnul on tütar hetkel tema juures ja kõik on korras. Ema teatas, et V.A soovib taotleda kriminaalhoolduse üleviimist Viru piirkonda. 01.08.2016 kontrollisid nooremametnik Janika Trei ja kriminaalhooldusametnik xx xx aadressi xxx linn elukohta, kus elab V.A ema ja kuhu kolis ka kriminaalhooldusalune. Elukoha kontrolli käigus oli V.A kohal. V.A väitis, et ta ei tulnud Tartu kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, sest oli haige. Arsti juurde ei ole pöördunud, sest tal puudub perearst. Hooldusalune kirjutas avaldused elukoha vahetamiseks ja kriminaalhoolduse üleviimiseks. Ametnik andis hooldusalusele loa elukoha vahetuseks ja kriminaalhoolduse üleviimiseks. Kodukülastuse käigus lepiti kokku uus registreerimise aeg kriminaalhooldusosakonna Kiviõli esinduses 11.08.
- 11.08.2016 registreerimisele hooldusalune ei ilmunud. Ametnik saatis hooldusalusele kutse tulla registreerima 18.08.
- 18.08.2016 registreerimisele hooldusalune ei ilmunud. V.A ema xx xx teatas telefoni teel, et tütar kolis Tartusse (täpsemat aadressi ei ole teada) ning teatas tütre telefoni numbri (xxx). Ametnikud on korduvalt helistanud nimetatud numbrile, kuid keegi ei vasta. 02.09.2016 teatas xx xx, et V.A viibib xxx. Seda informatsiooni kinnitas telefoni teel ka V.A raviarst xx xx. Kriminaalhooldusametnik leiab, et V.A ei ilmu registreerimistele, millega rikub registreerimiskohustust. Alates arvelevõtmisest kriminaalhoolduses 01.06.16 on V.A ilmunud kohtumisele kaks korda. Hooldusalune eirab registreerimiskohustust. V.A on omavoliliselt vahetanud elukohta, selleks eelnevalt ametnikelt luba taotlemata, mis on käitumiskontrolli nõuete rikkumine. Seega käitub hooldusalune kriminaalhooldust takistavalt. Tulenevalt eeltoodust taotleb kriminaalhooldusametnik Anny-Nelly V.A-le mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramist. Maakohtu istung 27.09.2016 Maakohtu istungile ei ilmunud süüdimõistetu V.A . Kohtukutse oli süüdimõistetu kätte saanud isiklikult allkirja vastu 23.09.
- Kohus leidis, et ilma süüdimõistetuta ei ole asja menetlemine võimalik, lükkas asja arutamise edasi ja kohaldas süüdimõistetu suhtes järgmisele kohtuistungile sundtoomist. 3 Maakohtu istung 13.10.2016 Maakohtu istungile ei õnnestunud süüdimõistetut toimetada. Ida Prefektuuri ettekande kohaselt ei olnud võimalik sundtoomise määrust täita, sest süüdimõistetu viibib haiglas. Maakohus leidis, et kohtuistung tuleb määramata ajaks edasi lükata, kuna ilma süüdimõistetuta ei ole kohtuistungi läbiviimine võimalik. 07.11.2016 saabus kohtule xxx juhatuse esimehe xxx vastus päringule nr.1-15/24621, mille kohaselt viibis V.A xxx 12.10.2016 – 13.10.
- Maakohtu istung 21.11.2016 Maakohtu istungile süüdimõistetu ei ilmunud. Maakohus tegi kindlaks, et süüdimõistetu ei ole kohtukutset kätte saanud ja otsustas kohaldada süüdimõistetu suhtes sundtoomist. Maakohtu istung 24.11.2016 Maakohtu istungile ei õnnestunud süüdimõistetut toimetada. Maakohus leidis, et süüdimõistetu tuleb kuulutada tagaotsitavaks ja tema tabamisel tuleb tema suhtes kohaldada tõkendina vahistamist. V.A peeti kinni 13.02.
- Maakohtu istung 15.02.2017 Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes toodud taotluse ja põhjenduste juurde. Süüdimõistetu V.A selgitas, et kõik erakorralises ettekandes toodu on õige, ta ei ilmunud korduvalt registreerimisele ja ei elanud ettenähtud elukohas, kuid luba selleks kriminaalhooldusametnikult ei küsinud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et erakorralises ettekandes toodud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Karistusseadustiku §76 lg.7 kohaselt kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt Karistusseadustiku §75 lg.2 sätestatule, pikendada 4 käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kriminaalmenetluse seadustiku §427 lg.2 alusel otsustab vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise Karistusseadustiku §74 lg.4, 5, 6, §76 lg.7, 8, §77 lg.4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Süüdimõistetu V.A-le on kriminaalhooldusaluse kohustusi tutvustatud allkirja vastu 09.06.
- õiguseid ja Vastavalt erakorralisele ettekandele on V.A rikkunud käitumiskontrolli nõudeid – ei ilmunud kriminaalhooldusametniku poolt ettenähtud aegadel registreerimisele ega ela kohtu määratud alalises elukohas. Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule registreerimislehe, millelt nähtub, et V.A on end kriminaalhooldusametniku juures registreerimas käinud üksnes 09.06.2016 ja 05.07.
- Kriminaalhooldusametniku sõnul on V.A jätnud registreerimistele ilmumata 15.06.2016, 20.06.2016, 11.07.2016, 11.08.2016 ja 18.08.
- Kohtuistungil kinnitas V.A eeltoodut. Seega on kinnitust leidnud, et V.A on rikkunud registreerimiskohustust. 01.08.2016 kodukülastuse lehelt nähtub, et 01.08.2016 kontrollisid nooremametnik Janika Trei ja kriminaalhooldusametnik Ljubov Šarabanova aadressi xxx, kus elab V.A ema. Kontrolli käigus selgus, et V.A viibis ema juures. Kohtuistungil kinnitas V.A eeltoodut. Seega rikkus V.A kohustustust elada aadressil xxx. Kriminaalhooldusametnikud andsid V.A-le loa vahetada elukohta ja määrasid, et tal on kohustus edaspidi elada aadressil xxx. 18.08.2016 teatas V.A ema xx xx, et tütar kolis Tartusse. 02.09.2016 teatas xx xxx, et V.A viibib xxx. Seda informatsiooni kinnitas telefoni teel V.A raviarst xxx. Seega rikkus V.A kohustust elada aadressil xxx, kuna tegelikkuses elas ta Tartus. Seda kinnitas maakohtu istungil ka süüdimõistetu ise. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et süüdimõistetu ei ole tema suhtes väljendatud usaldust õigustanud ning on suhtunud käitumiskontrolli nõuete täitmisesse väga ükskõikselt. Süüdimõistetu poolt käitumiskontrolli nõuete rikkumine on tõendatud asja materjalide ning süüdimõistetu enda ja kriminaalhooldusametniku seletustega maakohtu istungil. Maakohus leiab, et käesolevas kohtumääruses ülaltoodud asjaoludel on põhjendatud ära kandmata karistuse täitmisele pööramine. Süüdimõistetule anti Harju Maakohtu 16.05.2016 määrusega võimalus tõestada, et ta suudab ettenähtud reegleid täita ja vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Vaatamata sellele ei ole V.A korduvalt suutnud talle osutatud usaldust õigustada. Registreerimislehe kohaselt on süüdimõistetu ilmunud reaalselt registreerimisele ainult kahel korral. Tegemist ei ole ilmselgelt isikuga, kes soovib näidata, et suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. See, et süüdimõistetu näol on tegemist süstemaatilise kontrollnõuete eirajaga, nähtub eelkõige sellest, et ta on jätnud korduvalt registreerimisele ilmumata ega ela kohtu poolt määratud elukohas. 5 Eeltoodu alusel kuulub erakorraline ettekanne rahuldamisele ning vastavalt KarS §76 lg.7 tuleb pöörata V.A-le Tartu Maakohtu 07.09.2015 otsusega mõistetud ja ära kandmata jäänud karistuse osa 15 päeva vangistust täitmisele. Süüdimõistetu ära kandmata karistuse algus on alates tema kinnipidamisest 13.02.
- Süüdimõistetu suhtes kohaldatud tõkend tuleb jätta muutmata. Maakohus juhindus määruse tegemisel eeltoodust ning KarS §74, §75, §76 ning KrMS §383, §384, §387, §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6