lg 2 p 1, 2 järgi ja Vitali Laumetsa süüdistus
lg 1; § 263 p 1; § 202 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Menetlustoiming süüdimõistetu Aleksandr Tšubarovi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise järelevalve alla Menetlusosalised süüdimõistetu: Aleksandr Tšubarov 38107312718; elukoht vabanemisel XXXX Tõlk Natalia Tselikova Kohtuistungi toimumise aeg 05.02.2016 (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Tšubarov temale Tartu Maakohtu 26.03.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-2501 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele vabastamata. Määruse koopia saata kinnipeetavale ning Tartu vanglale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. 1 Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 26.03.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-2501 tunnistati Aleksandr Tšubarov süüdi
lg 2 p 1, 2 järgi ja temale mõisteti karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.04.– 12.06.2013, s.o 1 kuu ja 18 päeva (alates 13.06.2013 kuni 14.11.2013 kandis vangistust Tartu Maakohtu 13.06.2013 määruse alusel kriminaalasjas nr 1-10-9989) ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti Aleksandr Tšubarovil 4 aastat 4 kuud 12 päeva vangistust alates 15.11.2013. Kohtuotsus jõustus 11.04.2014. Aleksandr Tšubarovi karistusaeg algas seega 15.11.2013 ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 27.03.2018.
Aleksandr Tšubarov esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla. Materjalidest nähtuvalt vangla toetab, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, Aleksandr Tšubarovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles nõustub vangla seisukohaga. Süüdimõistetu Aleksandr Tšubarov seletas kohtuistungil, et ta ei kavatse tulevikus enam seadusvastaseid tegusid toime panna. Kohtu seisukoht Aleksandr Tšubarov kannab karistust muuhulgas ka tahtlike esimese astme kuritegude toimepanemise eest.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning isik nõustub
Käesolevaks ajaks on Aleksandr Tšubarov temale mõistetud karistusajast poole, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas
lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007 määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et Aleksandr Tšubarov plaanib vabanemisjärgselt asuda elama aadressil XXXX. Korteri omanikud on kinnipeetava ema J.J. ja kasuisa O.J., kes elavad samuti sel elupinnal ja on andnud nõusoleku seal elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Tehnilise poole pealt (korteri üldine seisukord, elektrienergiaga varustatus jne) vastab kõnealune korter samuti elektroonilise valve seadme paigaldamise eeltingimustele. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. 2
lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalsete eeldustena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Aleksandr Tšubarovi on varem kriminaalkorras juba korduvalt karistatud. Varasemalt on teda karistatud varavastaste kuritegude eest, lisandunud on ühiskonnaohtlik ja rahva tervise vastu suunatud kuritegu – narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Seega on tema kuriteod aja jooksul muutunud järjest raskemaks. Viimase kuriteo pani Aleksandr Tšubarov toime kriminaalhoolduse katseajal. Kinnipeetav ei ole seadusekuulekat käitumist jätkanud ka praeguse vangistuse kandmise ajal. Tal on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust – viimane karistus määrati talle alles 14.10.2015. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval probleeme ka narkootikumide tarvitamisega. Sõltuvusprobleem ongi Aleksandr Tšubarovi puhul olnud kuritegude toimepanemist soodustavateks teguriteks. Lisaks on kuritegusid soodustavaks faktoriks majandusliku kasu saamise eesmärk. Tunnustamist väärib, et vangistuse kandmise ajal on Aleksandr Tšubarov läbinud sõltuvuskäitumisele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja osalenud vangla tööhõives, mis kokku peaksid soodustama tema taasühiskonnastumist ning toetama seaduskuulekat käitumist vabaduses. Eelnev viitab asjaolule, et Aleksandr Tšubarovil on soov muutuda õiguskuulekamaks. Samas on temas juurdunud kuritegelikud käitumismallid ning väärtushinnangud – 2009 ja 2012 vanglast vabanedes pani ta peagi toime uued kuriteod. Kohus leiab sellest tulenevalt, et vaatamata oma plaanidele ja headele kavatsustele ei näi kinnipeetav suutvat neid realiseerida. Lisaks ei ole head ka Aleksandr Tšubarovi taasühiskonnastumise väljavaated. Tal on küll võimalus asuda elama oma ema ja kasuisa juurde, kuid samas ei ole tal mingeid kindlaid kokkuleppeid töökoha osas. Aleksandr Tšubarovi madalat haridustaset arvestades on tema väljavaated töökoha leidmise osas halvad. Perekonna poolt antav toetus ei pruugi olla piisav, et end probleemideta ära elatada. Samas on ka majanduslik toimetulematus olnud kinnipeetava puhul kuritegude toimepanemise riski tõstvaks teguriks. Eelnevaid asjaolusid kogumis hinnanud, leiab kohus, et Aleksandr Tšubarovi ei saa käesoleval ajal enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Kohtu hinnangul ei suudaks ka elektroonilise valve kohaldamine piisavalt tagada seda, et Aleksandr Tšubarov ei jätka uute kuritegude toimepanekut. Juhul kui Aleksandr Tšubarov suudab vanglas jätkuvaly õiguskuulekalt elada, võib tema ennetähtaegne vabastamine üldtingimustel tulevikus aga aset leida, et läbi kriminaalhoolduse abistada teda resotsialiseerumisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.