lg 2 p-de 1 ja 2, § 392 lg 1, § 394 lg 2 p 1 ja § 202 lg 2 p 3 järgi kinni 06.11.2011. Tartu Maakohtu 07.11.2011 määrusega kohaldati tema suhtes tõkendina vahistamist. Tartu Maakohtu 04.05.2012 määrusega pikendati R. Tangijevi vahistamise tähtaega üle 6 kuu. Tartu Maakohus andis 02.11.2012 oma määrusega teiste süüdistatavate hulgas kohtu alla R. Tangijevi ning jättis talle kohaldatud tõkendi – vahistamine – muutmata. 14.12.2012 esitas R. Tangijevi kaitsja Tartu Maakohtule taotluse R. Tangijevi suhtes kohaldatud vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega. Tartu Maakohtu 11.01.2013 määrusega jäeti rahuldamata süüdistatava R. Tangijevi taotlus vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega. Tartu Maakohtu 14.01.2013 määrusega tehti 11.01.2013 määrusesse parandus. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et süüdistatava R. Tangijevi kaitsja taotlus ei ole põhjendatud. Maakohus on seisukohal, et kuigi R. Tangijevi eelvangistuses olemise aeg võib kujuneda pikaks, ei ole võimalik tema suhtes tõkendit muuta – asendada vahistamist elektroonilise valvega. Tartu Maakohtu 04.05.2012 määruse kohaselt, millega pikendati R. Tangijevi vahistamist üle kuue kuu, on olemas üks vahistamise alus, s.o uute kuritegude toimepanemise oht. Maakohus on kriminaalasja materjale kontrollides leidnud, et tegemist on põhjendatud kuriteo kahtlustusega. Vahistamise alus ei ole käesolevaks ajaks ära langenud. R. Tangijevile on esitatud süüdistus narkootilise aine suures koguses korduvas käitlemises
lg 2 p 1, 4 järgi ning narkootilise aine ebaseaduslikus üle riigipiiri toimetamises
lg 1 järgi, samuti Saksamaalt varastatud sõiduki BMW X5 omandamises ja hoidmises
lg 2 p 1, 3 järgi, millede eest raskeima karistusena saab mõista kuni viieteistaastase vangistuse. Erinevalt V.K., kelle suhtes kohus pidas võimalikuks asendada vahistamine elektroonilise valvega, on R. Tangijevile kahtlustusena esitatud teod osaliselt toime pandud katseajal ning tema süüdistus narkootilise aine käitlemises on mahukam. Tartu Maakohtu 20.12.2007 otsusega tunnistati R. Tangijev süüdi
§-de 255 lg 1, § 375 lg 1 ja § 376 lg 1 järgi ning karistati 4 aasta pikkuse vangistusega, mille kandmiselt ta vabanes Viru Maakohtu 10.09.2009 määruse alusel tingimisi enne tähtaega 21.09.2009. Karistuse ärakandmata osa on 1 aasta 8 kuud ja 13 päeva, mis on ka katseaja pikkuseks. Aasta pärast karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabanemist on R. Tangijev andnud alust talle kahtlustuse esitamiseks metamfetamiini ja amfetamiini käitlemises, s.o raskes esimese astme kuriteos. See asjaolu näitab, R. Tangijev võib kuritarvitada talle antud võimalust vabaduses viibida ja jätkata kuritegude toimepanemist. Maakohus märkis, et narkootiliste ainete käitlemisega seotud isikud, kes on tunnistajaks, on reeglina üksteisega ja ka süüdistatavaga seotud ning kergemini mõjutatavad, kuna panevad ise toime samalaadseid süütegusid. Seega on sellistes asjades alati suurem oht, et tunnistajaid hakatakse kas psüühilise või füüsilise vägivallaga mõjutama ja seeläbi toime panema
§-s 323 ettenähtud kuritegusid. Selline oht eksisteerib ka R. Tangijevi puhul, keda on varem karistatud ka kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Kaitsja on kaitseaktis taotlenud tunnistajate S. S ja D. S ristküsitlemist kohtus ja ei ole nõustunud nende deponeeritud ütluste kasutamisega, seega ei ole välistatud ka nimetatud tunnistajate mõjutamine enne kohtus ülekuulamist. Maakohus on seisukohal, et elektrooniline valve tagab küll selle, et isik ei saa hakata kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma, kuid ei välista uute kuritegude toimepanemist. Tunnistajaid on võimalik mõjutada teiste isikute kaudu ja sidevahendeid kasutades, samuti on võimalik korraldada narkootiliste ainete käitlemist. R. Tangijevi puhul eksisteerib just uute kuritegude toimepamise oht, mistõttu ei ole elektrooniline valve sobiv tõkend. Maakohus möönas, et üldjuhul on kaks aastat eelvangistusaega ebamõistlikult pikk aeg, kuid käesoleva asja eripäraks on selle mahukus ja keerukus, vajadus kasutada rahvusvahelist õigusabi, mistõttu R. Tangijev viibis vahi all juba eeluurimise staadiumis 11 kuud. Arvestades kohtupraktikat, kus narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuritegu eest mõistetakse reeglina pikaajalised vangistused (alammäär on 3 aastat), ei ole sellise süüdistuse puhul pikemaajalisem vangistuses viibimine (kuni 2 aastat) enne kohtuotsust isiku põhiõigusi sellisel määral riivav, mis kaaluks üles vahistamisaluse olemasolul tema suhtes kergemaliigilise tõkendi kohaldamise. 2 Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määrustele on määruskaebuse esitanud R. Tangijevi kaitsja, kes taotleb maakohtu 11. ja 14.01.2013 määruste tühistamist ning uue määruse tegemist, millega asendada R. Tangijevi suhtes kohaldatud vahistamist elektroonilise valvega. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus ei ole seaduslik ega põhjendatud ning kuulub tühistamisele. Kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud kohtulahendi põhistamiskohustust (KrMS § 3051 lg 1, § 339 lg 1 p 7) seoses vahistamise elektroonilise valvega asendamise aluste nõuetekohase tuvastamise ja põhistamisega. Kaitsja arvates on maakohtu poolt esitatud alused ja nende põhjendused toodud standardsete formuleeringutega, need ei ole eluliselt usutavad ja nõutaval määral põhistatud. Kaitsja on seisukohal, et käesoleva kriminaalasja mahukus ja keerukus on tänaseks oma aktuaalsuse kaotanud. Algselt oli käesolevas kriminaalasjas 13 kahtlustatavat, kellest nüüdseks on käesolevas asjas antud kohtu alla vaid viis isikut ja kes kõik peale R. Tangijevi viibivad vabaduses. Algselt oli antud kriminaalasja menetlusse koondatud neljateistkümne
, 202, 345, 392 ja 394 järgi kvalifitseeritava kuriteo menetlus, milledest tänaseks võib kokku lugeda 12 kuriteoepisoodi ja nendest enamus ei ole seotud R. Tangijevi süüdistusega. Ka rahvusvahelise õigusabi kasutamise vajadus on tänaseks võrreldes menetluse algusajaga minimaalne. Välisriikides asuvad prokuröri tunnistajad S. S ja M. C kannavad karistust Läti Vabariigis. Kaitsja tunnistaja M. J kannab karistust Tartu Vanglas ja teine kaitsja tunnistaja, L.M. , asub Leedu Vabariigis. Kõikide nimetatud tunnistajate ülekuulamine korraldatakse vastavalt kohtu alla andmise määrusele kaugülekuulamisega ja kõik vajalikud toimingud on võimalik korraldada aegsasti enne 13.08.2013 istungite algust. Lisaks soovib kaitsja juhtida ringkonnakohtu tähelepanu asjaolule, et ainsaks põhjuseks, miks kriminaalasja arutamine nii kaugele on lükatud, on menetlusosaliste hõivatus. Kaitsja arvates on maakohus asjassepuutumatult viidanud R. Tangijevile esitatud kahtlustuse ja eesootava karistuse raskusele, sest nimetatud alused ei ole seaduslikud alused isikult jätkuvalt vabaduse võtmise õigustamiseks kriminaalmenetluses. Euroopa Inimõiguste Kohus on 23.10.2012 otsuses nr 35297/05 asunud seisukohale, et alati tuleb eelistada kinnipidamisele vabastamist ja võimalik vabaduskaotuslik karistus ei ole kohtueelse kinnipidamise mõjuvaks põhjenduseks. Kaitsja märgib, et käesolevas kriminaalasjas ei ole R. Tangijev end narkootiliste ainete käitlemises süüdi tunnistanud, ka varasemalt ei ole teda karistatud sellelaadsete süütegude eest. Ka puuduvad antud kriminaalasjas andmed selle kohta, nagu oleks R. Tangijev vabaduses olles tarvitanud narkootikume. Seega ei saa R. Tangijevi puhul rääkida kalduvusest panna toime sõltuvuskuritegusid ja selle pinnalt teha järeldusi ohu kohta, et vabaduses viibides võiks ta jätkata narkootikumide käitlemist. Süütuse presumptsiooni põhimõttest tulenevalt on aga kahtlustusena esitatud teod esialgu vaidluse all ja kohtulikul uurimisel selgub, kas nendel kahtlustustel on ka alust või mitte. Tähelepanuväärne on R. Tangijevi süüdistuse puhul ka see, et otsesed tõendid tema vastu puuduvad ja süüdistus kasutab narkootikume tarvitavate isikute (S. S, D. S, V. V) ütlusi ehk siis süüdistus on üles ehitatud valdavalt rõõnale. Seega ainuüksi esitatud kahtlustus ei anna alust väita, et R. Tangijev võiks vabaduses olles jätkata narkootikumide käitlemist ja seda ka elektroonilise valve tingimustes. Maakohtu määrustes sisalduv väide uuest narkokuriteost on niivõrd üldine, et selle pinnalt ei ole võimalik järeldada tõsist uute kuritegude toimepanemise ohtu. Kaitsja viitab Euroopa Inimõiguste Kohtu 23.10.2012 otsusele 38623/03, milles EIK selgitas, et lubatav ei ole standardsete formuleeringute kasutamine isiku jätkuva kinnipidamise põhjendamisel. Kui lugeda kõiki R. Tangijevi vahi all pidamisega seotud kohtumäärusi, siis neis kõigis viidatakse asjaolule, et R. Tangijevi puhul esineb oht, et ta võib vabaduses olles toime panna uusi õigusemõistmisevastaseid kuritegusid, st mõjutada tunnistajaid. Tartu 3 Maakohus on 11.01.2013 määruses kogunisti arvanud, et kui kaitsja taotleb kohtus isikute ristküsitlemist, siis annab see märku asjaolust, et just neid tunnistajaid hakataksegi mõjutama. Kaitsja märgib, et isikuliste tõendite puhul on juba seadusest tulenevalt nõutav, et neid isikuid tuleb kohtus ristküsitletada. Pealegi on tunnistajad S. S ja D. S prokuröri tunnistajad, kelle kohtuistungile kutsumist on süüdistusaktile lisatud nimekirja kohaselt taotlenud üle kuulata just prokurör. Kaitsja sooviks on, et nimetatud isikud kuulatakse üle kohtus ristküsitluses, nagu seadus ette näeb. Ütluste deponeerimine viidi kaitsja arvates läbi menetlusõiguse norme rikkudes ja kaitsja ei saa selliselt kogutud tõenditega nõustuda. Prokuröri võtmetunnistaja S. S kannab Läti Vabariigis kriminaalkaristust ja tema mõjutamise oht on üpris ebareaalne. Asjaolu, et süüdistatav R. Tangijev ei nõustu antud tunnistajate ütlusega, ei anna alust teda üle mõistliku tähtaja vahi alla pidada. Kaitsja viitab Riigikohtu praktikale, mille kohaselt võimalus, et kahtlustatav või süüdistatav paneb kriminaalmenetluse takistamiseks toime uusi kuritegusid, on käsitatav KrMS § 130 lg-s 2 nimetatud vahistamisalusena üksnes siis, kui saab rääkida konkreetsetest faktidest, mis muudavad kõnealuse võimaluse tavapärasest tõenäolisemaks. Kaitsja arvates ei ole maakohus esitanud mitte ühtegi konkreetset fakti ega viidanud mitte ühelegi faktilisele asjaolule, mis annaksid aluse arvata, et selline tunnistajate mõjutamise või muude kriminaalmenetlust takistavate kuritegude toimepanemise oht oleks R. Tangijevi puhul suurema tõenäosusega. Kaitsja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-32-12, mille kohaselt uute kuritegude toimepanemise riski hindamisel on näiteks oluline, kuivõrd sarnased on isiku varasemad kuriteod sellega, milles esitatud kahtlustusega seoses isiku vahistamist taotletakse. R. Tangijevit on varasemalt karistatud Tartu Maakohtu 20.12.2007 otsusega kuritegelikku ühendusse kuulumise (
lg 1), käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmise ja edasitoimetamise eest suures koguses (
lg 1) ja maksumärgiga märgistamata tubakatoodete hoidmise, ladustamise ja edasitoimetamise eest suures koguses (
Asjaolu, et R. Tangijevit on varem ühel korral süüdi tunnistatud alkoholi ja tubakatoodete käitlemise korra rikkumise (majandusalased süüteod) ja sellega seoses kuritegelikku ühendusse kuulumise eest, ei mõjuta kaitsja arvates arvestamisväärselt hinnangut küsimuses, kas narkokuritegudes kahtlustatuna peaks ta uute kuritegude toimepanemise riski tõttu vahi all viibima. Seega ei ole kaitsja arvates maakohtu viide varasema karistuse ja kuritegelikku ühendusse kuulumise kohta asjakohane. Lisaks märgib kaitsja, et R. Tangijevile kahtlustuses esitatud teod on toime pandud väidetavalt 2010.a sügistalvel, kuid R. Tangijev vahistati alles 06.11.
lg 2 p 1, 2), narkootilise aine ebaseaduslikus üle riigipiiri toimetamises (
lg 1 järgi) ning varastatud sõiduki omandamises ja hoidmises (
Määruskaebuses märgib kaitsja, et R. Tangijev ei ole end nimetatud kuritegude toimepanemises süüdi tunnistanud, otsesed tõendid tema vastu puuduvad ning süüdistus tugineb valdavalt narkootikume tarvitavate isikute ütlustele. Seoses sellega märgib ringkonnakohus, et põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu R. Tangijevi suhtes on kontrollitud Tartu Maakohtu 07.11.2011 vahistamismääruses ning samuti on põhjendatud kuriteokahtlus tuvastatud ka Tartu Maakohtu 04.05.2012 määrusega, millega pikendati R. Tangijevi suhtes kohaldatud vahistamist üle kuue kuu. Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus isik on kohtu alla antud ehk maakohus lahendab samaaegselt isiku süüküsimust, ei saa sama küsimust lahendada paralleelselt ka tõkendi asendamise küsimuse lahendamisel. Seega olukorras, kus taotletakse isikule kohaldatud tõkendi – vahistamine – asendamist mõne teise tõkendiliigiga, tuleb lähtuda eeldusest, et kuriteokahtlus kui selline on juba „ette antud“ tuginedes isiku kohtu alla andmisele ning vaidlusaluseks küsimuseks saab olla vaid see, kas olemasoleva tõendusteabe taustal on alust rääkida seaduses täiendavalt nõutud vahistamisalustest või mitte ning kas vahistamise eesmärki on võimalik saavutada ka vahistamise asendamisega, käesoleval juhul elektroonilise valve kohaldamisega. Seega eeldab ringkonnakohus põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu tuginedes R. Tangijevi vahistamismäärusele ning kohtu alla andmisele ning hindab, kas käesoleval hetkel jätkuvalt esineb vahistamisalus ning kas vahistamist on võimalik asendada elektroonilise järelevalvega. 4.2. Varasemalt on R. Tangijevit kriminaalkorras karistatud 2 korda. Tartu Maakohtu 20.12.2007 otsusega tunnistati R. Tangijev süüdi
Nimetatud otsusest nähtuvalt kuulus R. Tangijev 15.03.2007 kuni 04.06.2007 kuritegelikku ühendusse, mille eesmärgiks oli Lõuna-Eestis tubakatoodete käitlemise ja alkoholi käitlemise korra rikkumine suures koguses. Samuti nähtub kohtuotsusest, et 2006 aprillist kuni 2007 maini, s.o rohkem kui aasta jooksul, pani R. Tangijev toime käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmise ja edasitoimetamise suures koguses ning samuti käitles kokku vähemalt 285 616 pakki Venemaa maksumärkidega sigaretti. Seega on R. Tangijev enne Tartu Maakohtu 20.12.2007 otsusega süüdimõistmist olnud kuritegelikult aktiivne pika aja vältel. 5 4.
§-s 323 ettenähtud kuritegude toimepanemiseks. Samuti on maakohus viidanud asjaolule, et R. Tangijev on varasemalt karistatud kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Ringkonnakohus, tuginedes Riigikohtu praktikale, peab nimetatud maakohtu seisukohti liiga abstraktseks, et järeldada uute kuritegude toimepanemist. Õigusemõistmisevastaste kuritegude toimepanemise ohtu tuleb konkreetselt põhjendada ning abstraktne oht ei ole käsitatav uute kuritegude toimepanemise võimalusena KrMS § 130 lg 2 mõttes (RKKKm nr 3-1-1-32-12, p 9.1). Seega peaks õigusemõistmisevastaste kuritegude toimepanemise ohu põhjendamisel motiveerima, millest järeldub, et nimetatud kuritegude toimepanemine on tavapärasest tõenäolisem (nt isik on varem püüdnud tunnistajaid ebaseaduslikult mõjutada, tunnistaja on isikust erilises sõltuvuses või tema mõju all, isik on varem karistatud õigusemõistmisevastaste kuritegude eest vmt). Nimetatud asjaolusid maakohtu määrusest ei nähtu. Kuigi maakohtu 30.10.2012 eelistungi protokollist nähtuvalt on prokurör avaldanud, et ühte tunnistajat on kohtueelse menetluse lõpus mõjutatud, ei ole ringkonnakohtu käsutuses oleva materjali põhjal piisavalt selge selle episoodi seotus R. Tangijevi isikuga. Seega leiab ringkonnakohus, et tõe tuvastamise takistamise ning tunnistajate mõjutamise oht ei ole piisavalt motiveeritud, et olla iseseisvaks vahistamise aluseks. 6
Samuti on R. Tangijevil kandmata ka osa Tartu Maakohtu 20.12.2007 otsusega mõistetud karistusest. Seega, kuna R. Tangijevi vahistamine on põhjendatud uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks ning kuigi tegemist on pikaajalise tõkendiga, ei ületa vahi all viibitud aeg võimalikul süüdimõistmisel mõistetava karistuse raskust ning ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et R. Tangijevi vabaduspõhiõiguse riive ei kaalu üles tema poolt uute kuritegude toimepanemise ohtu ning vahistamise mõistlik aeg ei ole käesolevaks hetkeks möödunud. 8. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et R. Tangijevi puhul ei ole vahistamise asendamine elektroonilise valvega põhjendatud, maakohtu määrused tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Mati Kartau Paavo Randma 7 Maarika Kuusk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.