1-15-9807/3

(13250101213)Kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse Õ.O. suhtes lahendamine Õ.O. Isikukood: xxxxxxxxxxx Juhindudes KrMS §§-de 145, 189 lg 2, 202, 206, 262 lg 5 kohus määras: Lõpetada kriminaalmenetlus Õ.O. suhtes KarS § 209 lg 2 p 3- § 25 lg 1, 2 tunnustel. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada Õ.O.`it tasuma menetluskuludest 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot hiljemalt

1. mai 2016.a. Riigi õigusabi osutamisel kantud sõidukulud summas 146,16 jätta riigi kanda. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada Õ.O.`i tasuma riigi tuludesse 195 €, kohustuse täitmise tähtajaks on 20.mai 2016.a. Õ.O. suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
2. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kindel summa riigituludesse tasuda Rahandusministeerium a/a nr: EE062200221059223099 SWEDBANK; EE221700017003510302 NORDEA PANK; EE513300333522160001 DANSKE BANK või EE571010220229377229 SEB PANK. kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
3. Selgituseks märkida: kindel summa riigituludesse, kriminaalasja number 1-15-9807, isiku nimi. Selgitada, juhul kui isik ei täida endale võetud kohustusi uuendab kohus kohtumäärusega prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse kooskõlas KrMS § 202 lg
4. 1/4 1-15-9807 Määrus saata täitmiseks Õ.O.`ile ning teadmiseks ringkonnaprokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse korras KrMS § 385 p.10 järgi ei kuulu. ASJAOLUD 27.11.2015.a. esitas Lääne Ringkonnaprokuratuur Pärnu Maakohtule taotluse lõpetada kriminaalasjas nr 13250101213 menetlus Õ.O.`i suhtes. Taotluse kohaselt alustati käesolevas kriminaalasjas 02.07.2013..a menetlust KarS § 209 lg 1 tunnustel selles, et x x on vähemalt
5. a algusest kuni käesoleva ajani esitanud x teadvalt lõpetamisele kuuluvate ning majandustegevust mitteomavate äriühingute maksudeklaratsioonides alusetult suurtes summades sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid, luues seega eeldused võimalike riiklike hüvitiste saamiseks, milleks seadusjärgne alus puudub. Kriminaalasjas on kahtlustus esitatud x x. x x, x x, x x, x x, x x, , x.x, ja x x. Õ.O.ile esitati kahtlustus KarS § 209 lg 2 p 3- § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisnes selles, et tema lõi koos x x, kes oli ajavahemikul 30.06.
6. a kuni 05.05.
7. a OÜ x juhatuse ainuliige, x maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades x väära ettekujutuse deklareeritud väljamakseid saanud Õ.O.’i töötamisest OÜ-s x eesmärgiga saada varalist kasu ehk riiklikke hüvitisi, mille maksmisel võetakse aluseks tööandja poolt deklareeritud sotsiaalmaksu summad. 28.11.
8. a sõlmis OÜ x juhatuse liige x x x e-teenuste lepingu ning 08.01.
9. a esitas OÜ x maksudeklaratsioonid tagasiulatuvalt maksustamisperioodide
10. a juuni kuni
11. a detsember kohta, milles deklareeriti Õ.O.’ile tehtud väljamaksete kohta järgmist: KinniSotsiaalKinni- Kinnipeetud peetud
12. a maksuga Sotsiaal- peetud töötuskindlu kogumisväljamakse maksust. maks tuluma stus-makse pensionikuu väljamakse 33% ks 21% 2,8% makse 2% november 1156,47 381,64 200,96 32,38 23,13 detsember 2353,15 776,54 440,20 65,89 47,06 Kokku: 3509,62 1158,17 641,16 98,27 70,19 Maksuvaba tulu 144,00 144,00 288,00 Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 5 lg 1 p 1 kohaselt on kindlustatud isik ravikindlustuse seaduse tähenduses Eesti alaline elanik, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu sotsiaalmaksu seaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 25 lg 1 sätestab, et ravikindlustushüvitis on muuhulgas ka rahasumma, mida haigekassa on kohustatud ravikindlustuse seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral. RaKS § 50 lg 1 sätestab, et ajutine töövõimetushüvitis on rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töövõi teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. 2/4 1-15-9807 Vastavalt sotsiaalministri 19.09.
13. a vastu võetud määrusele nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord“ § 2 ja 3 kohaselt määrab ja maksab Haigekassa hüvitist töövõimetuslehe alusel. Õ.O. esitas haigekassale töövõimetuslehe haigestumise kohta ajavahemikul 23.01.
14. a kuni 18.02.
15. a eesmärgiga saada RaKS § 50 lg-s 3 märgitud haigushüvitist. x andmetel sõlmiti Õ.O.’i ja OÜ x vaheline tööleping 15.11.
16. a, kuid x jättis haigushüvitise välja maksmata, sest Õ.O. kanti OÜ x poolt ravikindlustatud isikute nimekirja alles 05.03.
17. a. RaKS § 6 lg 1 kohaselt tekib üle ühekuulise tähtajaga või määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel töötava isiku kindlustuskaitse tööle või ametikohale asumisest arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel, kui tööandja esitab isiku ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemiseks vajalikud dokumendid haigekassale seitsme kalendripäeva jooksul isiku tööle või ametikohale asumisest. Kui tööandja esitab vajalikud dokumendid pärast eelnimetatud seitsmepäevase tähtaja möödumist, tekib kindlustuskaitse ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest, kuid mitte varem kui tööle või teenistusse asumisest või ametisse nimetamisest arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel. Kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas Õ.O. end kuriteo toimepanemises süüdi, kuid möönis, et hetkel, kui ta selle teo toime pani, siis ta ei teadnud teo tegelikku tähendust. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Ringkonnaprokurör, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, asus seisukohale, et põhjendatud on Õ.O.i suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel. Seda alljärgnevatel põhjustel:
18. Konkreetsel juhul on Õ.O.ile etteheidetava teo puhul tegu teise astme kuriteoga, mille eest on isikut võimalik karistada kas ühe- kuni viieaastase vangistusega.
19. Õ.O.i poolt toimepandud kuriteoga kellelegi reaalselt kahju ei tekitatud, kuna reaalseid väljamakseid (haigus- või hooldushüvitist vms) Õ.O.ile ei tehtud.
20. Süü suuruse hindamisel tuleb konkreetsel juhul arvesse võtta sedagi, et kahtlustatava käitumises puuduvad koosseisuvälised raskendavad asjaolud. Samuti on prokuratuur nõus taotlema Õ.O.i suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist seetõttu, et isik ka prokuratuuris väljendas puhtsüdamlikku kahetsust toimepandu suhtes ning kinnitab, et on täielikult arusaanud toimunu ebaseaduslikkusest.
21. Kriminaalasja menetlemise jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, kuna nii Õ.O.i puhul on tegu kriminaalkorras varasemalt karistamata inimesega, kelle suhtes ei ole varem ka KrMS § 202 kohaldatud. Õ.O. töötab käesoleval hetkel OÜ-s x, kus tema igakuiseks sissetulekuks on 450.eurot. Kahtlustatava sõnul on tal igakuiseks suurimaks väljaminekuks korteri üüri, mis on 350 eurot kuus. Seega jääb isikul igal kuul kulutamiseks 100 eurot. Sellest tulenevalt leian, et õigustatud on Õ.O.ile määratava rahalise kohustuse vähendamist poole võrra. 3/4 1-15-9807 Juhindudes KrMS § 202 lg 1 ringkonnaprokurör taotleb:
22. Lõpetada kriminaalasjas nr 13250101213 menetlus Õ.O.´ i suhtes.
23. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Maksta ükssada üheksakümmend viis eurot (195 €) riigituludesse, tasuda kriminaalmenetluse kuludest ükssada üheksakümmend kaks (192,00) eurot. Riigi õigusabi osutamisel kantud sõidukulud summas 146,16 jätta riigi kanda. Kohustuse täitmise tähtaeg 20.05.
24. KOHTU SEISUKOHT Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui on täidetud viis nimetatud normis kirjeldatud elementi - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Kohtueelses uurimises ei ole süüdistatava käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Õ.O.ile etteheidetava teo puhul tegu teise astme kuriteoga, mille eest on isikut võimalik karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega. Õ.O.`i teoga kellelegi reaalset kahju ei tekitatud, isik on väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust ja kinnitanud, et saab aru teo ebaseaduslikkusest, samuti puuduvad süüd raskendavad asjaolud. Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et Õ.O.`i süü ei ole suur. Kriminaalasja menetlemise jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, kuna Õ.O.i puhul on tegu kriminaalkorras varasemalt karistamata inimesega, kelle suhtes ei ole varem ka KrMS § 202 kohaldatud. Õ.O. on võtnud endale kohustuse tasuda kindel summa riigituludesse. Juhindudes KrMS § 202 sätetest ja eeltoodud põhjustel kohus lõpetab Õ.O.`i suhtes kriminaalasja menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik 4/4