Obsah (7)

§ 424§ 68§ 74§ 50§ 75§ 78§ 83

1-16-5455 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.juunil 2016, Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-16-5455 (16230200533) Kohtunik Leo Kunm

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses (kiirmenetluse korras) Paul Pikma Prokurör Süüdistatav Kaitsja A.N (isikukood XXX, elukoht: XXX, Eesti vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel – eesti keel, töökoht: XXX OÜ, kriminaalkorras karistatud 16.04.2014.a. Harju Maakohtu otsusega

§ 424

alusel vangistusega 6 kuud,

§ 68

lg 1,

§ 74

lg 1, 3 alusel vangistusega 5 kuud ja 29 päeva katseajaga 18 kuud.

§ 50

lg 1 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks, tõkend: kahtlustatavana kinnipidamine alates 19.06.2016) Indrek Sirk RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada A.N

§ 424järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg: 19.06.2016-20.03.2016, s.o 2 päeva, seega kandmisele kuulub 11 kuud 28 päeva vangistust. 3.

§ 74

lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud karistust 11 kuud 28 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.N ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all

§ 75

lg 1 p 1-6 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused: • Elab kohtu määratud alalises elukohas XXX; • Ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 1-16-5455 Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. • Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata A.N Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 4.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrab kohus, et A.N on kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 5.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta A.N´lt lisakaristusena ära B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks. 6. Liiklusseaduse § 127 alusel on A.N kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. 7.

§ 78

p 1 alusel arvestada määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 20.06.2016. 8.

§ 83

lg 3 p 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend mootorsõiduk BMW 530D reg nr XXX (asukoht: Rahumäe tee 6/1, Tallinn).

1. Vabastada kinnipeetud A.N kohtusaalis.
2. A.N´lt välja mõista KrMS § 180 lg 1, § 173 lg 1 p 1, 2, § ; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel: • sundraha 322.50 eurot, • Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 30 päeva Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo/maksegraafiku leht). Kohus selgitab, et makseinfo/maksegraafiku lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Tsiviilhagi puudub. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
3. peatüki
4. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg 3 kohtuotsusest eraldi, so 2 1-16-5455 määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kohtuotsuse põhiosa On tõendamist leidnud, et 19.06.2016 kl 01:00 juhtis A.N Tallinnas, Humala 9 juures mootorsõidukit BMW 530D reg.nr. XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,99 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l (lõplik tulemus 0,90 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 ning lg 4 p 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 alusel juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 alusel alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 alusel joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 alusel joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; A.N pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

20.06.2016 sõlmitud kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav A.N ning tema kaitsja Indrek Sirk kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohus leiab, et A.N poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohus asub seisukohale, et A.N kuulub temale

§ 424

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,54 eurot tunnis ja 430 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 645 eurot. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. A.N pani toime II astme kuriteo, kriminaalasi lahendati kiirmenetluses, seega tuleb temalt välja mõista sundraha 322,50 eurot. Leo Kunman Kohtunik 3