Obsah (9)

§ 201§ 344§ 345§ 22§ 64§ 68§ 73§ 16§ 288

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 7. oktoober 2013 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-6522 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Agu Timmi, Maarika Kuusk

§ 201

lg 2 p 2, 3, 4,

§ 344

lg 1,

§ 345

lg 1 järgi, R.P süüdistuses

§ 22

lg 3 ja

§ 201

lg 2 p 2, 3, 4,

§ 344

lg 1,

§ 345

lg 1 järgi, Ants Serki süüdistuses

§ 201

lg 2 p 3, 4 järgi, M.M süüdistuses

§ 201

lg 2 p 3, 4 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. jaanuari 2013 otsus Apellatsioonide esitajad prokurör Kaire Hänilene, süüdistatav M.M kaitsja advokaat Heiki Kuningas, süüdistatav R.P kaitsja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar ja advokaat Karin Ploom, süüdistatav P.S-i kaitsja vandeadvokaat Jaak Siim ja süüdistatav Ants Serki kaitsja advokaat Anne Vissak Prokurör Kaire Hänilene Süüdistatav P.S elukoht Tartu, XXX, isikukood XXX, , kriminaalkorras karistamata, 30.03.2011 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld lõppenud Kaitsja vandeadvokaat Jaak Siim Süüdistatav R.P elukoht Tartu, XXX, isikukood XXX, XXXX, kriminaalkorras karistamata, 08.07.2011 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld lõppenud Kaitsja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar Süüdistatav Ants Serk 1 elukoht Tartu, XXX, isikukood kriminaalkorras karistamata, tõkendita Kaitsja advokaat Anne Vissak Süüdistatav M.M elukoht Tartu, XXX, isikukood kriminaalkorras karistamata, tõkendita Kaitsja vandeadvokaat Andrus Lillo Kannatanu esindaja vandeadvokaat Tanel Pürn 35404202759, XXX, , , RESOLUTSIOON 1 Juhindudes . KrMS § 337 lg 1 p-dest 3, 4; § 338 p-dest 2, 3; § 339 lg-st 2 ja § 340 lg 2 p dest 3, 5; lg 3; lg 4 p-st 5, tühistada Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2013 kohtuotsus osaliselt: 1.1 Süüdistatavate Ants Serki ja M.M süüditunnistamises süüdistuses

§ 201lg 2 p 3, 4 järgi; 1.2 Asitõendite ja Kr

MS § 126 lg 5 täheldatud esemete osas (otsuse lk 9) ja nimelt : P.S-ile 13.04.2011 tagastatud arvuti HP (XI,20),kohtuotsuse jõustumise järgselt KrMS § 126 lg 3 p 2 ja KrMS § 126 lg 5 alusel P.S-i valdusesse, omandusse ja käsutusse jätmises - jättes maakohtu otsuse resolutiivosast nimetatud lõik välja; 1.3 KrMS § 126 lg 3 p 4 ning KrMS § 126 lg 5 (otsuse lk 9) märgitud esemete, sealhulgas fotoaparaat fotoaparaat Olympus ui 000 seerianumbriga K28222450 hävitamise osas, millised olid 04.06.2012 üleandmise-vastuvõtmise akti alusel antud üle Lõuna Ringkonnaprokuratuurile; 1.4 04.06.2012 akti alusel üle antud esemete: mobiiltelefon №kia E66 (seerianumbriga 352942020277619), binokkel Olympus, mobiiltelefon №kia E66 (seerianumbriga 353212036872764), mobiiltelefon №kia N97 Navigation (seerianumbriga 358226032591082), mobiiltelefon №kia N97 Navigation (seerianumbriga 354225038579475), pihuarvuti HTC Touch HD2 (seerianumbriga 354120030491540), videokaamera Canon Legria HF-S11, mälu Secure Digtal 32GB, statiiv Häma Star PRO 59 koos kandekotiga, raamatud „Silmaringi reisijuht. Saksamaa“, „Silmaringi reisijuht. Pariis“, „Nõukogude armee ja eesti mees", „Mürka. Pea jagu üle", „Äripäeva õhtusöögid", „Leivad, saiad, sepikud", „Mitut moodi sealiha", käekell Lorus RM395BX9, USB 2,0 QLAN adapter Buffalo Wireless-G USB 2,0 Adapter with High Gain Antenna; atlas Põhjamaade Teed 1: l mln, helkurvest WOWOW, mobiiltelefon №kia N8 (seerianumbriga 355944048336333), 2 mündihoidjat, №kia Extra Power, esitluspult Logitech Professional Presenter R800, esitlustehnika Oxford Paper show for Teachers, GPS naviseade TomTom XXL (seerianumbriga RW1429C12696), mobiiltelefon №kia N8 (seerianumbriga 355944048336069), mälu SanDisk Secure Digital Micro 8GB HC – hävitamise osas; 1.5 Süüdistatava R.P kaitsja Urmas Kõrgesaarele makstud tasu riigieelarvest hüvitamata jätmises (otsuse lk 5). 2 1.6 Kannatanu Tartu linna tsiviilhagi rahuldamises võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 § 624, VÕS § 626 lg 2 alusel ning VÕS § 635 lg 1, 2 alusel ja VÕS § 115 lg 1, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 100, VÕS § 101 lg 1 p 3, VÕS § 101 lg 2, VÕS § 127 lg 1 alusel ning lisaks alternatiivselt ka VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8 alusel ja teha selles osas uus otsus, välja arvatud maakohtu poolt tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise osas, milles prokurör loobus süüdistusest. 2. Süüdi tunnistada Ants Serk

§ 201lg 2 p 3 järgi, jättes maakohtu otsusega mõistetud karistuse muutmata.

2.1 Süüdi tunnistada M.M

§ 201lg 2 p 3 järgi, jättes maakohtu otsusega mõistetud karistuse muutmata.

2.2 Muuta P.S-i , Ants Sergi ja M.M süüditunnistamise põhjendusi Tartu Kivilinna Gümnaasiumi ja Tartu Kommertsgümnaasiumi episoodides, samuti P.S-i süüditunnistamise põhjendusi Annelinna Gümnaasiumi ja Slaavi Gümnaasiumi episoodides. 2.3 Täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni selles, et mõista P.S õigeks kinkekaartide omastamises ja R.P omastamisele kaasaaitamises selles süüdistuse osas, milles prokurör maakohtus loobus, samuti 1000 krooni kinkekaartide süüdistuse osas, milles ei leidnud R.P süü maakohtus tõendamist. 2.4 Jätta käesoleva otsuse punktis 1.

1. nimetatud esemed KrMS § 126 lg 3 p 4 ja 126 lg 5 alusel hävitamata. Arestida eelnimetatud esemed KrMS § 142 lg 1 alusel P.S-ilt ja Jaak R.P-lt kannatanu Tartu linna kasuks väljamõistetud rahaliste nõuete tagamiseks. 2.5 Fotoaparaat Olympus ui 000 seerianumbriga K28222450 tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Tartu linnale. 2.6 Rahuldada kannatanu tsiviilhagi osaliselt ja mõista välja Tartu linna kasuks kuritegeliku käitumisega tekitatud kahjude hüvitamiseks järgmised rahasummad: - 1949.52 eurot P.S-ilt (süüdistuse punkt 16.I –a); 37 991.90 eurot P.S-ilt (süüdistuse punkt 16.I – b) 39 171.47 eurot P.S-ilt (süüdistuse punkt 16.I – c ); 2558.95 eurot P.S-ilt ja Ants Serkilt solidaarselt (süüdistuse punkt 16.I-d); 9002.58 eurot P.S-ilt ja Ants Serkilt solidaarselt (süüdistuse punkt 16.I-e); 377.08 eurot P.S-ilt (süüdistuse punkt 16.I –f ); 32 034.72 eurot P.S-ilt (süüdistuse punkt 16.I-g); 658.38 eurot P.S-ilt (süüdistuse punkt 16.I-h); 3687.06 eurot P.S-ilt ja M.M-ilt solidaarselt (süüdistuse punkt 16.I-h); , millisest summast 223.69 eurot tuleb P.S ja 3374.54 eurot P.S-ilt R.P hüvitada kannatanule solidaarselt (süüdistuse punkt 16.II); 245.42 eurot P.S-ilt (süüdistuse punkt 16.III); 985.91 eurot P.S-ilt (süüdistuse punkt 16.IV); 11 943.34 eurot P.S-ilt ja R.P-lt solidaarselt (süüdistuse punkt 16.V).
2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
3. Prokuröri apellatsioon rahuldada, süüdistatava R.P kaitsja Urmas Kõrgesaare apellatsioon rahuldada osaliselt, teiste süüdistatavate kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata. 3
4. Mõista Eesti Vabariigilt P.S-i kasuks välja 1992 eurot 80 senti (üks tuhat üheksasada üheksakümmend kaks eurot ja kaheksakümmend senti) valitud kaitsjale Jaak Siimule apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks. 5.1 Mõista Eesti Vabariigilt R.P kasuks välja 870 eurot (kaheksasada seitsekümmend eurot) valitud kaitsjale Urmas Kõrgesaarele apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks ja 3978 eurot 60 senti (kolm tuhat üheksasada seitsekümmend kaheksa eurot ja kuuskümmend senti) maakohtus makstud tasu katteks. 5.2 Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Karl Saavo Advokaadibüroo kaudu 230 eurot 40 senti (kakssada kolmkümmend eurot ja nelikümmend senti), kaitsja Heiki Kuningale tema poolt M.M-ile apellatsioonimenetluses seoses apellatsiooni koostamisega riigi õigusabi osutamise eest. 5.2.1 M.M kohtukulud, s.o kaitsja tasu advokaat Heiki Kuninga poolt osutatud õigusabi eest jätta 1/4 ulatuses, s.o 57 eurot 60 senti (viiskümmend seitse eurot ja kuuskümmend senti), KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Välja mõista M.M-ilt menetluskulu, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Heiki Kuninga poolt osutatud õigusabi eest, s.o 172 eurot 80 senti (ükssada seitsekümmend kaks eurot ja kaheksakümmend senti), riigituludesse. 5.2.2 M.M tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
5. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „M.M 1-126522 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 5.3 Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Sirje Must Advokaadibüroo kaudu 648 (kuussada nelikümmend kaheksa) eurot, kaitsja Anne Vissaku poolt Ants Serkile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 5.3.1 Ants Serki kohtukulud, s.o kaitsja tasu advokaat Anne Vissaku poolt osutatud õigusabi eest jätta 1/4 ulatuses, s.o 162 (ükssada kuuskümmend kaks) eurot, KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Välja mõista Ants Serkilt menetluskulu, s.o kaitsja tasu advokaat Anne Vissaku poolt osutatud õigusabi eest, s.o 486 (nelisada kaheksakümmend kuus) eurot riigituludesse. 5.3.2 Ants Serkil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
6. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Ants Serk 1-12-6522 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada otsuse teinud 4 ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
7. Maakohus tunnistas P.S-i süüdi

§ 201

lg 2 p 2, 3, 4 järgi ja mõistis karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, samuti

§ 344

lg 1 järgi ja mõistis karistuseks 8 kuud vangistust ning

§ 345

lg 1 järgi ja mõistis karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel luges maakohus kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja mõistis P.S-ile liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka P.S-i eelvangistuses 28.03.2011-30.03.2011 viibitud 3 päeva, misjärel jäi karistusest kanda 3 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Maakohus määras

§ 73lg 1, 2 ja Kr

MS § 414 lg 1 ja 2 alusel mõistetud karistusest kohtuotsuse jõustumise järgselt kohesele ärakandmisele 5 kuud 27 päeva vangistust ja jättis 3 aastat vangistust täitmisele pööramata tingimusel, et P.S ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 1.1. Sama otsusega tunnistati A. Serk süüdi

§ 201

lg 2 p 3, 4 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 73lg 1, 3 alusel ei pööratud vangistust täitmisele tingimusel, et A.

Serk ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 1.2. Sama otsusega tunnistati M.M süüdi

§ 201

lg 2 p 3, 4 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel ei pööratud vangistust täitmisele, tingimusel, et M.M ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 1.3. Sama otsusega tunnistati R.P süüdi

§ 22

lg 3 ja

§ 201

lg 2 p 3, 4 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust, samuti

§ 344

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust ning

§ 345

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja mõisteti R.P-le liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka R.P eelvangistuses 06.07.2011-08.07.2011 viibitud 3 päeva, misjärel jäi karistusest kanda 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel ei pööratud vangistust täitmisele tingimusel, et R.P ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 1.

1. Maakohus mõistis nii P.S-ilt, A. Serkilt kui ka R.P-lt välja menetluskulud: 45 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise eest ja 480 eurot sundraha. M.M-ilt mõisteti menetluskuludena välja 115 eurot 4 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu, 1939 eurot 20 senti määratud kaitsjatele (Aivar Hint, Heiki Kuningas) kohtumenetluses määratud tasu, 20 eurot 48 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu ning 480 eurot sundraha. Maakohus määras, et süüdistatavatel on võimalik menetluskulusid tasuda ositi kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 kuu vältel. Süüdistatav R.P kaitsja advokaat U. Kõrgesaare taotluse ja süüdistatav A. Serki kaitsja advokaat C. Soosaare taotluse valitud kaitsjale makstud tasude riigieelarvest hüvitamiseks jättis maakohus rahuldamata. 1.
2. Osas, millises prokurör kohtuvaidluses süüdistustest loobus, jättis maakohus kannatanu Tartu linna tsiviilhagi läbi vaatamata. Maakohus rahuldas kannatanu tsiviilhagi ja mõistis P.S-ilt solidaarselt A.A. Tartu linna kasuks välja 1949,52 eurot, solidaarselt A.A. ja J. L 37991,90 eurot ning solidaarselt J. L 39171,47 eurot. P.S-ilt ja A. Serkilt mõistis maakohus solidaarselt A.A. välja 2558,95 eurot, P.S-ilt ja A. Serkilt solidaarselt 9002,58 eurot, P.S-ilt solidaarselt A.A. 377,08 eurot ning P.S-ilt lisaks 32 034,72 eurot ja 658,38 eurot. P.S-ilt ja M.M-ilt mõistis maakohus solidaarselt välja 3687,06 eurot, P.S-ilt solidaarselt solidaarselt B.G. 3374,54 eurot, sellest 223,69 euro osas solidaarselt R.P-ga, lisaks P.S-ilt 245,42 eurot, 985,91 eurot ning P.S-ilt ja R.P-lt solidaarselt 15118,34 eurot, mida vähendas osalise esemetega hüvitamise tõttu 11943,34 euroni. Tsiviilhagide täitmise tagamiseks jättis maakohus muutmata 07.06.2011 Tartu Maakohtu määruse P.S-i kinnistule 5 kantud keelumärke kandmise kohta. Samuti jättis maakohus muutmata 08.03.2012 Tartu Maakohtu määruse, millega seati A. Serki kinnistule Tartu linna kasuks seatud hüpoteek. 1.
3. Maakohus määras kindlaks ka asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide suhtes kohaldatavad meetmed, sh P.S-ile 13.04.2011 tagastatud arvuti HP jätmise kohtuotsuse jõustumise järgselt P.S-i valdusse, omandusse ja käsutusse, Tartu linna poolt 04.06.2012 Lõuna Ringkonnaprokuratuurile üle antud esemete hävitamise ja fotoaparaat Olympuse hävitamise, mille prokurör on apellatsioonis vaidlustanud.
4. P.S-ile on esitatud süüdistus

§ 201

lg 2 p 2, 3, 4 järgi Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna finantsala peaspetsialisti ametikohal ametnikuna Tartu linna vara omastamises grupis kokku 2 527 050,10 krooni, s.o 161 507,94 euro suuruses summas,

§ 344

lg 1 järgi dokumentide võltsimises ja

§ 345

lg 1 järgi võltsitud dokumendi kasutamises eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustusest (süüdistuse terviktekst maakohtu otsuses lk 13-31). 2.1. A. Serkile on esitatud süüdistus

§ 201

lg 2 p 3, 4 järgi Tartu Kivilinna Gümnaasiumi direktori ametikohal töötades ametiisikuna ajavahemikul november 2005 kuni detsember 2010 Tartu linna vara omastamises grupis kokku 180 898,60 krooni, s.o 11 561,53 euro suuruses summas, kasutades selleks AS Latente ja OÜ Rafi Lahendused nimel esitatud fiktiivseid arveid (süüdistuse terviktekst maakohtu otsuses lk 31-32). 2.2. M.M-ile on esitatud süüdistus

§ 201

lg 2 p 3, 4 järgi Tartu Kommertsgümnaasiumi direktori ametikohal ametiisikuna ajavahemikul november 2007 kuni september 2010 Tartu linna vara omastamises grupis kokku 57 690 krooni, s.o 3687,06 euro suuruses summas, kasutades selleks OÜ Rafi Lahendused nimel esitatud fiktiivseid arveid (süüdistuse terviktekst maakohtu otsuses lk 32-33). 2.3. R.P-le on esitatud süüdistus

§ 22

lg 3 ja

§ 201

lg 2 p 2, 3, 4 järgi ajavahemikul 10.03.2008 kuni 28.03.2011 Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna juhatajale B.G. le ja haridusosakonna finantsala peaspetsialistile P.S-ile vaimses ja füüsilises kaasaaitamises grupis Tartu linna vara omastamisel 245 034,56 krooni, s.o 15 660,56 euro suuruses summas, samuti ajavahemikul 21.03.2007 kuni 08.04.2011 P.S-i poolt toime pandud Tartu linna vara omastamisele kaasaaitamises Infotark AS-st kaudu kauba tellimise ning arvete ja saatelehtede võltsimise teel,

§ 344

lg 1 järgi dokumentide võltsimises ning

§ 345

lg 1 järgi võltsitud dokumendi kasutamises eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustusest (süüdistuse terviktekst maakohtu otsuses lk 33-45). 3. Maakohtu otsuse kohaselt ei tunnistanud P.S, A. Serk ja M.M end süüdi ning R.P tunnistas end süüdi osaliselt, avaldades, et tunnistab võltsitud arvete kasutamist. Prokurör jäi valdavas osas süüdistuse juurde ja loobus süüdistusest P.S-i ja R.P süüdistusi käsitlevas osas kinkekaartide omastamisega seonduvas, kuna kohtuvaidluses jäi prokurör P.S-i puhul kinkekaartide 52 800 krooni ulatuses omastamise ja R.P puhul kinkekaartide 4500 krooni ulatuses omastamisele kaasaaitamise süüdistuste juurde. Samuti loobus prokurör esitatud süüdistusest P.S-i suhtes fotoaparaadi Olympus koos mälukaardiga 5000 krooni väärtuses omastamist käsitlevas osas. Nimetatud osas mõistis maakohus süüdistatavad õigeks. Maakohus oli seisukohal, et kinkekaartide omastamise süüdistusest on R.P kinkekaartide omastamisele kaasaaitamine tõendatud 4500 krooni asemel, mille juurde jäi prokurör kohtuvaidluses, 3500 krooni (223,69 euro) ulatuses. Ülejäänud süüdistused, milliste juurde prokurör kohtuvaidluses jäi, on maakohtu hinnangul tõendatud ning süüdistatavad tuleb süüdi mõista. Maakohus leidis, et P.S , A. Serk ja M.M on süüdistustes kirjeldatud viisidel Tartu linnalt rahaliste vahendite omastamise toime pannud süüdistustes kajastatud isikute gruppides ja süüdistustes kirjeldatud omastamisest osavõtjaga. Kuna Tartu linnalt rahaliste vahendite omastamised pandi toime ühetaolisel viisil, ühe ja sama skeemiga ning pikema ajavahemiku vältel ning ka ühest ja samast allikast, s.o Tartu linnalt, siis on P.S-i, A. Serki kui ka M.M kuritegelik käitumine Tartu linnalt rahaliste vahendite omastamises käsitletav 6 jätkuva kuriteona. Maakohtu hinnangul käitusid kõik neli süüdistatavat kavatsetult

§ 16

lg 2 tähenduses ning nende käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Maakohtu hinnangul ei oleks süüdistatavatele rahalise karistuse mõistmine arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja kannatanule hüvitamata jäetud kahju suurust kohane. Maakohus leidis, et P.S-i kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süü suurust ning üld- ja eripreventiivseid eesmärke arvestades on põhjendatud P.S-i karistada omastamise eest vangistusega mõnevõrra üle sanktsiooni keskmise määra, s.o 3 aasta 6 kuu vangistusega, ning kuritegude kogumi eest 3 aasta ja 6 kuu vangistusega, millest tuleb lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg. Maakohtu otsuse kohaselt kuulub P.S koheselt ärakandmisele 5 kuud ja 27 päeva vangistust ning 3 aastat vangistust ei pöörata

§ 73

lg 1, 2 alusel täielikult täitmisele, kui P.S ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. R.P-le pidas maakohus karistuseesmärkide saavutamiseks põhjendatuks omastamise eest vangistuse mõistmist alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 1 aasta 2 kuud vangistust, ning kuritegude kogumi eest 1 aastat 2 kuud vangistust, millest tuleb lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg. Maakohus ei pööranud R.P-le mõistetud karistust kohaselt täitmisele tingimusel, et R.P ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. A. Serkile mõistis maakohus vangistuse sanktsiooni miinimummäära lähedal, s.o 6 kuud vangistust, mis jäeti täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et A. Serk ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. M.M-ile mõistis maakohus karistuseks vangistuse sanktsiooni miinimummäära lähedal, s.o 4 kuud vangistust, mis jäeti täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et M.M ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Prokuröri apellatsioon

1. Prokurör taotleb maakohtu otsuse tühistamist asitõendeid ja äravõetud esemeid puudutavas osas. 4.
2. Prokuröri hinnangul tuleb jätta kohtuotsuse resolutiivosast välja lõik P.S-ile 13.04.2011 tagastatud arvuti HP P.S-i valdusesesse, omandusse ja käsutusse andmise kohta. Teiseks tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 4 ja 126 lg 5 alusel hävitamata 04.06.2012 akti alusel Lõuna Ringkonnaprokuratuurile üle antud mobiiltelefon №kia E66, binokkel Olympus, mobiiltelefon №kia E66, mobiiltelefon №kia N97 Navigation, mobiiltelefon №kia N97 Navigation, pihuarvuti HTC Touch HD2, videokaamera Canon Legria HF-S11, mälu Secure Digtal 32GB, statiiv Häma Star PRO 59 koos kandekotiga, raamatud „Silmaringi reisijuht. Saksamaa“, „Silmaringi reisijuht. Pariis“, „Nõukogude armee ja eesti mees", „Mürka. Pea jagu üle", „Äripäeva õhtusöögid", „Leivad, saiad, sepikud", „Mitut moodi sealiha", käekell Lorus RM395BX9, USB 2,0 QLAN adapter Buffalo Wireless-G USB 2,0 Adapter with High Gain Antenna; atlas Põhjamaade Teed 1: l mln, helkurvest WOWOW, mobiiltelefon №kia N8, 2 mündihoidjat, №kia Extra Power, esitluspult Logitech Professional Presenter R800, esitlustehnika Oxford Paper show for Teachers, GPS naviseade TomTom XXL, mobiiltelefon №kia N8, mälu SanDisk Secure Digital Micro 8GB HC ning arestida need KrMS § 142 lg 1 alusel kannatanu Tartu linna kasuks väljamõistetud rahaliste nõuete tagamiseks. Kolmandaks tuleb prokuröri hinnangul jätta fotoaparaat Olympus ui 000 seerianumbriga K28222450 hävitamata ning tagastada see KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Tartu linnale. Apellatsiooni kohaselt otsustas maakohus, et P.S-ile 13.04.2011 tagastatud arvuti HP tuleb jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt P.S-i valdusse, omandusse ja käsutusse. Samas on kohus jätnud sama arvuti HP KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel ka Tartu linna omandusse, kasutusse ja käsutusse. Arvuti HP näol on tegemist AS-st Infotark P.S-i ja R.P poolt soetatud arvutiga, mille eest tasus Tartu linna Haridusosakond, mida P.S kasutas oma kodus ning mille omastamises kohus P.S-i käesoleva otsusega süüdi tunnistas. Nimetatud arvuti võeti P.S-i elukohas toimunud läbiotsimise käigus ära ning tagastati talle 13.04.2011 pärast 7 vajalike toimingute tegemist. Hiljem esitati P.S-ile kahtlustus ka arvuti HP omastamist puudutavas osas ning R.P andis arvuti 13.07.2011 taas menetlejale üle. Arvuti on kohtueelse menetluse käigus antud üle Tartu linnale. Seega ei ole põhjendatud kohtu seisukoht arvuti P.S-i omandusse jätmise kohta, kuivõrd P.S ei ole selle arvuti omanik. Apellatsiooni kohaselt leidis maakohus, et Tartu linna poolt 04.06.2012 Lõuna Ringkonnaprokuratuurile üle antud esemed tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 ja 126 lg 5 alusel hävitada. Prokurör nõustub kohtu motiividega, et linn nimetatud esemeid ei vaja ning süüdistatavatele ei ole õige neid tagastada, kuna tegemist on kuriteo tulemusena saadud varaga. Samas ei ole prokurör nõus kohtu seisukohaga, et äravõetud asjad tuleb hävitada kui väärtusetud asjad. 04.06.2012 koostatud üleandmise vastuvõtmise aktis olevast esemete loetelust nähtub, et menetlejale on üle antud mh 5 mobiiltelefoni, pihuarvuti, videokaamera, statiiv, GPS seade, raamatud, esitluspult koos esitlustehnikaga (täiesti uued ja kasutamata), käekell jms. Mõned nendest esemetest on tõepoolest kasutatud, kuid samas ei ole põhjust arvata, et kõikidel esemetel puudub väärtus. Kuna tegemist on kaubanduslikku väärtust omavate esemetega, kohus on P.S-i ja R.P süüdi tunnistanud Tartu linna raha omastamises (AS Infotark arvetega seonduv süüdistus) ja mõistnud nendelt Tartu linna kasuks välja hüvitise ka 04.06.2012 aktis loetletud esemete ebaseadusliku omandamisega linnale tekitatud kahju eest, siis tuleks nimetatud esemed KrMS § 142 alusel arestida P.S-ilt ja R.P-lt kannatanu Tartu linna kasuks väljamõistetud rahaliste nõuete tagamiseks. Apellatsiooni kohaselt otsustas maakohus, et pärast kohtuotsuse jõustumist tuleb fotoaparaat Olympus hävitada, kuna kannatanu ei soovinud fotoaparaadi tagastamist. Hetkel, mil Tartu linna esindaja andis fotoaparaadi Lõuna Ringkonnaprokuratuurile üle kui linnale mittevajaliku, oli tal teada, et P.S-i kahtlustatakse linna rahade eest fotoaparaadi ostmises isiklikuks otstarbeks. Kohtulikul uurimisel aga nimetatud süüdistus tõendamist ei leidnud, st puudusid tõendid selle kohta, et fotoaparaat oleks ostetud kellegi isiklikest huvidest lähtudes ning et see oleks kellegi poolt ebaseaduslikult omandatud. Kuna fotoaparaadi ebaseaduslik enda või kolmanda isiku kasuks pööramine ei leidnud kohtus tõendamist, on tegemist Tartu linna varaga ja puudub alus Tartu linna poolt soetatud fotoaparaadi hävitamiseks. Seetõttu palub prokurör KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel fotoaparaadi Tartu linnale kui omanikule tagastada. P.S-i kaitsja apellatsioon
3. P.S-i kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist, P.S-i õigeksmõistmist või kriminaalasja saatmist maakohtu uueks arutamiseks, karistuse kergendamist ja vangistuse täitmisele pööramata jätmist, tsiviilhagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmist ja P.S-i kinnistule seatud keelumärke kustutamist ning menetluskulude riigi kanda jätmist. 5.
4. Apellatsiooni kohaselt oli maakohtus kohtulik uurimine ühekülgne ja puudulik, mille tulemusena on kohtu järeldused vastuolus asjas kogutud ja kohtuliku uurimise käigus kontrollitud tõendite ja tuvastatud asjaoludega. Kohus on eiranud kohtu ette toodud seisukohtade kontrollimise ja põhjendamise nõuet ning on jätnud vastamata kõikidele kaitsja poolt esitatud seisukohtadele. Seega on otsus olulises osas motiveerimata. Lisaks on kohtuotsus ka vastuoluline, kuivõrd kohtuotsuse põhjendustes on süüdistatav osas, milles prokurör süüdistusest loobus, õigeks mõistetud, kuid eeltoodu ei kajastu kohtuotsuse resolutsioonist. Maakohus on otsuse tegemisel vaidlustatud osas hinnanud tõendeid ühekülgselt ja valikuliselt ning teinud tõendite pinnalt ebaõigeid järeldusi. Tõendeid ei ole hinnatud kogumis. Maakohus on otsuse tegemisel käsitlenud tõendina kannatanu poolt koostatud aruannet/selgitust, mis ei vasta KrMS § 63 lg-s 1 sätestatud ühelegi tõendi liigile. Täiendavalt on maakohus rikkunud otsuse tegemisel KrMS § 339 lg 1 p-i 7 nõudeid, kuivõrd kohtu seisukohtade kujunemine ei ole lugejale olnud jälgitav ja nende pinnalt tehtud järeldused ei ole arusaadavad. Samuti on kohus otsuse tegemisel tuginenud oletustele ja eiranud in dubio pro reo põhimõtet. Kohtu seisukohtade kujunemine ei ole lugejale jälgitav ja 8 nende pinnalt tehtud järeldused veenvad. Kohus on piirdunud tõendamisesemega mitte puutumuses olevate, oletuslike ja puudulike tõendite pinnalt hinnangute andmisega. Kaitsja hinnangul oli 201-leheküljelist kohtuotsust, kus kohtu seisukohtade kujunemine ei ole üheselt arusaadav ja jälgitav, äärmiselt keeruline ja ebamõistlikult koormav kaitsjale vaidlustada seaduses ettenähtud tähtaja s.o 15 päeva jooksul. Seda saab vaadelda P.S-i kaitseõiguse rikkumisena. Apellant peab kriminaalmenetluse sellist läbiviimist süüdistatava põhiõigusi ja -vabadusi rikkuvaks ning leiab, et süüdimõistev kohtuotsus tuleb tühistada ja süüdistatav ringkonnakohtu otsusega õigeks mõista seoses tema käitumises kuriteokoosseisu puudumisega. Apellatsiooni kohaselt ei ole kohtuotsuse resolutiivosa järeldused kooskõlas kohtuotsuse sisuga ja otsus on vastuoluline. Maakohtu otsuse põhistus on loogiliselt struktureerimata, puudulik, mittejälgitav ega vasta õiguspraktikas ja -teoorias omaksvõetud reeglitele. Kohtuotsuses on valdavalt piirdutud tõendite loetlemisega ning neid ei ole sisuliselt hinnatud. Kohtuotsusest arusaamine, selle sisu mõistmine ning vaidlustamine on süüdistatavale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ebamõistlikult koormav. Kohtuotsus on üle koormatud kohtuliku arutamise käigus uuritud ja avaldatud tõendite tervikliku loetlemisega, ilma neid omavahelises seoses hindamata. Kohus on piirdunud üksnes tõendite loetlemisega ega ole neid sisuliselt kordagi hinnanud ja asetanud omavahelisse konteksti tunnistajate ütlustega. Kohus on süüdistatavate ütlused täielikult hindamata jätnud ja uurinud kriminaalasja äärmiselt ühekülgselt. Kaevatavas kohtuotsuses puuduvad veenvad põhjendused, miks tuleb antud juhul süüdistuse versiooni kuriteosündmusest pidada eluliselt usutavamaks kui kaitseväiteid ja ülekuulatud isikute, sh tunnistajate ütlusi. Kohus on läbivalt tuginenud Tartu linna sisekontrolliteenistuse aruandele, mis tulenevalt oma sisust ei ole üldse kohtukõlbulik tõend. Lisaks ei vasta kohtu poolt kontrollitud lubatud tõendite alusel tehtud järeldused tõendite sisule. Sisekontrolli aruanne võib formaalselt vastata küll KrMS § 63 lg-s 1 nimetatud dokumentaalse tõendi mõistele, kuid oma sisult on kõnealuse dokumendi puhul tegemist üksnes kannatanu hinnanguga Rafi Lahendused OÜ või AS Latente ning haridusosakonna ning süüdistuses nimetatud koolide vahelistele tehingutele. Samuti kajastab kõnealune dokument Tartu linna hinnangut nn kinkekaartide võimaliku väärkasutuse osas, sedastades sealjuures, et aruandes nimetatud kinkekaartide nn võimaliku väärkasutuse summa (summas 254 034,56 krooni) on hinnanguline. Kontrolli käigus vaadeldi tehinguid tõendavaid dokumente vaid valikuliselt. Kannatanu selgitused ning arvamused ei ole aga kriminaalasja kohtulikul uurimisel kinnitamist ning tõendamist leidnud. Käesoleval juhul ei ole kannatanu kriminaalasja kohtuliku uurimise raames ütlusi andnud, mistõttu ei ole Tartu linna 22.06.2011 sisekontrolliteenistuse aruande näol tegemist kohtukõlbuliku tõendiga ning sellele otsuse tegemisel tuginemine on oluline kriminaalmenetlusõiguse rikkumine. Samuti sisaldab Tartu linna sisekontrolliteenistuse aruanne mitteõiguslikele eriteadmisele rajanevaid järeldusi. Tartu linna sisekontrolliteenistuse järeldused ei ole saadud ekspertiisi raames, vaid tegemist on üksnes kannatanu enda hinnangu ja/või oletusega, mis ei põhine tõenditega tuvastatud asjaoludel. Lisaks viidatud Tartu linna sisekontrolliteenistuse aruandele on kohus hinnanud puudulikult ja pinnapealselt kohtuotsuses refereeritud e-kirjavahetust. Apellant on seisukohal, et kõnealusest e-kirjavahetusest ei ole võimalik teha järeldust, et viidatud arvete alusel kaupa ei tarnitud ja/või teenust ei osutatud üksnes seetõttu, et viidatud e-kirjavahetus ei kajasta teenuse osutamise üksikasju. Apellatsiooni kohaselt on süüdistus ja kohtuotsus konkretiseerimata. Sellega on oluliselt rikutud P.S-i õigust efektiivsele kaitsele. Apellant on seisukohal, et kaitsealuse näol ei ole tegemist isikuga, kellele oli usaldatud vara

§ 201tähenduses.

Seega ei saa käesoleval juhul esineda karistamise alust, kuna puudub eriline isikutunnus. P.S ei ole ebaseaduslikult enda ega kolmandate isikute kasuks midagi pööranud, sh esitanud fiktiivseid arveid. Süüdistusaktist oleks pidanud nähtuma ning kohtuotsusest põhjendatult selguma, millisel viisil oli Tartu linna arveldusarvetel olev raha P.S-i usalduses ja õiguspädevuses, sh milliste 9 tõenditega on tuvastamist leidnud, et P.S oli õiguspädevus ning juurdepääs Tartu linna arveldusarvetel oleva rahaga tehingute tegemiseks. Kaitsja on seisukohal, et Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 29.06.2012 koostatud süüdistusakt kriminaalasjas nr 119130000001 ei vasta KrMS § 154 lg 2 p-s 4 sätestatud nõuetele. Süüdistusaktis on kokkuvõtvalt läbivalt puudu konkreetsed selgitused, mida ühe või teise tõendiga soovitakse tõendada. Eelkõige ja peaasjalikult ei ole olnud süüdistusaktist võimalik aru saada, milliste tõenditega on prokuratuuri arvates tõendatud P.S-i õiguspädevus kannatanu vara osas, sh millisest tõendist nähtub, et P.S oli olemas arvelduskonto omaniku, st Tartu linn, nõusolek juurdepääsuks linna arvelduskontole ja sellel oleva raha käsutamiseks. Täiendavalt ei nähtu süüdistusaktist süüdistatavale inkrimineeritud võltsimise koosseisu objektiivsete tunnuste esinemist kaitsealuse käitumises. Maakohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldades, tõendeid ebaõigesti hinnates ja kriminaalmenetlusõiguse normi oluliselt rikkudes jõudnud järeldusele, et P.S on süüdistuses näidatud ulatuses esitanud „fiktiivseid arveid“. Nii koolidele kui ka haridusosakonnale esitatud arvete alusel on arve saaja saanud kaupa ja/või teenust. Kohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt, jätnud süüdistatavate ütlused hindamata ning kõrvaldamata kahtlused kõrvaldamata. Kohus on tõendeid puudulikult ning ühekülgselt hinnates leidnud, et OÜ Rafi Lahendused loodi selleks, et asendada „ebaseadusliku arvete süsteem enda jaoks mugavama ja tasuvama süsteemiga“. Eelnimetatud järeldust ei tõenda ega kinnita ükski kohtumenetluses kontrollitud ja uuritud tõend. Ettevõtte loomine iseenesest ja selle kaudu teenuse osutamine ei ole karistusõiguslikult keelatud. Kaitsja leiab ka nii Slaavi gümnaasiumit, Annelinna gümnaasiumit, Kivilinna gümnaasiumit, kui ka Tartu Kommertsgümnaasiumit puudutavates episoodides, et P.S puudus ligipääs väidetavalt talle usaldatud varale, sh puudus tal võimalus koolile esitatud arvete alusel nii ülekandeid teostada kui arveid tasumisele suunata. Kaitsja hinnangul on maakohus nimetatud süüdistuste osas tõendeid ebaõigesti hinnanud. Kohtu tehtud järeldused ei vasta tõendi tegelikule sisule. Maakohtu poolt analüüsitud kirjavahetused ei tõenda, et esitatud arve alusel kaupa ei tarnitud. Kirjavahetusest on võimalik tuvastada küll, kuidas kooskõlastati arvete suuruseid, kuid kõnealune kirjavahetus ei tõenda ega tuvasta asjaolu, kas kaup liikus ja/või teenus osutati või mitte. Asjaolust, et pooltevaheline e-kirjavahetus ei käsitle kauba tarnimisega ning teenuse osutamisega seonduvaid üksikasju, ei ole võimalik teha järeldust, et kaupa kui sellist üldse ei tarnitudki. Tõendid kinnitavad hoopis seda, et tegemist ei olnud fiktiivsete arvetega, kuid maakohus on tõenditest teinud ebaõiged järeldused ja jätnud süüdistatava vastavasisulised ütlused hindamata. Kokkuleppemenetluses tehtud otsused ja kokkuleppemenetluses süüdistatavatena kohtu alla antud isikute käitumine ei ole tõend KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Kohus on vääralt hinnanud kokkulepete õiguslikku tähendust. Ükski tõend ei kinnita, et kaupa kui sellist koolidesse ei ole toimetatud. Kohus ei ole kõrvaldanud kriminaalasjas võimalikke kõrvaldamata kahtlusi süüdistatava kasuks. Apellatsiooni kohaselt ei olnud P.S volitatud Tartu linna haridusosakonna arveldusarvetel oleva raha kasutamiseks ega käsutamiseks. Seega puudub P.S-ile usaldatud vara, mida omastada. Kohus ei ole tõendeid kogumis hinnanud ning kohtuotsus on täielikult põhjendamata. Tartu linna sisekontrolliteenistuse aruanne ei tõenda ega kinnita kaitsealuse tegevuses omastamise koosseisu tunnuste esinemist ka kõnealuses episoodis. Tegemist on kannatanu hinnanguga, mis ei ole tõendiks. Kohtuotsuse põhiosas tuvastatud asjaolud kinnitavad teenuse osutamist haridusosakonnale. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel on tuvastamist leidnud, et hoolimata sellest, et ametlik (s.o kirjalik) töövõtuleping R.P-ga lõpetati, jätkas R.P haridusosakonnas haldusteenuste osutamist. Kohtu poolt ei ole kordagi viidatud ega analüüsitud kaitsealuse poolt antud ütlusi, mis välistavad P.S-i tegevuses mistahes õigusvastasuse. Kohus ei ole hinnanud süüdistatavate ega ka B.G. ütluste eluliselt usutavust. Kohus on võtnud otsuse tegemisel aluseks üksnes süüdistuse seisukohalt olulised tõendid ja jätnud tähelepanuta kaitsja poolt esiletoodud õigustavad asjaolud. P.S-i ja R.P 10 ütluste elulist usutavust kinnitab haridusosakonna varasem praktika R.P töötamise vormistamisel ja tasustamisel. OÜ Rafi Lahendused poolt haridusosakonnale esitatud arvete vahendusel hüvitati P.S-ile ja R.P-le haridusosakonna heaks tehtud kulutusi. Kohus on eelnimetatud tõendid, sh süüdistatavate ütlused jätnud täielikult hindamata ning analüüsimata. Lisaks sellele, et kohtuotsuses puuduvad kõnealuse episoodi osas põhjendused, ei ole võimalik kohtumenetluses kontrollitud tõendite pinnalt ühelgi juhul asuda seisukohale, et kõnealuseid kulutusi ei oleks P.S-i ja/või R.P poolt tehtud ning et kõnealuste kulude katmine ei toimunud Rafi Lahendused OÜ ja Randes Grupp OÜ poolt esitatud arvete vahendusel. Randes Grupp OÜ 13.12.2010 arve nr 10070 puhul on maakohus möönnud arve väljastamise aluseks olnud kulude tekkimise ja arve alusel kulutuste hüvitamise võimalikkust. Kaitsja hinnangul ei vasta P.S-i käitumine ka selles episoodis

§-s 201 sätestatud omastamise objektiivse koosseisu tunnustele, mistõttu tuleb süüdistatav õigeks mõista. Kinkekaartide omastamist puudutava süüdistuse osas leiab apellant, et maakohus on rajanud süüdimõistva kohtuotsuse oletuslikele ja meelevaldsetele järeldustele, refereerides tõendeid üksnes osaliselt ja valikuliselt ning rikkudes oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kaitsja arvates ei põhine kohtu järeldused mitte tõendite pinnalt tõsikindlalt tuvastamist leidnud faktilistel asjaoludel, vaid kohtu subjektiivsel hinnangul, mis omakorda põhineb Tartu linna sisekontrolliteenistuse aruandes sisalduval hinnangul, mida ei saa lugeda tõendiks. Maakohus on kinkekaartide kasutamist puudutava episoodi osas P.S-i süüdi mõistes lähtunud Tartu linna sisekontrolliteenistuse hinnangulistest tähelepanekutest, mille ebausaldusväärsust näitab osaline loobumine süüdistusest kõnealuse episoodi osas. Kohus on jätnud otsuses hindamata terve rea kohtumenetluse käigus uuritud tõendeid, mis tõendavad kinkekaartide kasutusotstarvet ja lükkavad ümber süüdistusversiooni. Kohus on kinkekaarte puudutava episoodi puhul praktiliselt kõik tunnistajate ja süüdistatavate ütlused hindamata jätnud, tuginedes selektiivselt vaid dokumentaalsetele tõenditele, sh kaitsja hinnangul vähemalt kaheldava tõendamisväärtusega Tartu linna sisekontrolliteenistuse hinnangulisele aruandele. Kriminaalasjas kogutud ja uuritud dokumentaalsed tõendid ei tõenda kinkekaartidega seotud episoodis omastamise toimepanemist P.S-i poolt. Võttes kogumis arvesse asjaolusid, et P.S sai kinkekaarte olulises summas mitmel korral ka preemiateks ja n.ö täiendavaks töötasuks, mida tõendavad kohtu poolt hindamata jäetud B.G. , A. J ja P.S-i kohtuistungil antud ütlused, ning arvestades tema poolt tehtud ostude tavapärasele tarbimisele vastavat mõistlikku suurust süüdistuses käsitletud ajaperioodil, ei ole tõendatud kinkekaartide omastamine ja enda kasuks kasutamine ka vähendatud süüdistuse mahus, s.o 52 800 krooni ulatuses. Partnerkaardil puudub turvakinnitus, mis tagaks, et kaardi kasutajaks saaks olla ainult selle omanik. Seetõttu ei saa usaldusväärselt tõendada, et just P.S on kinkekaarte kohtuotsuses näidatud maksete teostamisel kasutanud. Samuti on tõenditel mittepõhinev ja materiaalõigusega vastuolus kohtu järeldus, et 03.03.2011 arve nr 1111000459 alusel Tartu Linnavalitsuse haridusosakonnale väljastatud kinkekaardid kokku 1600 euro ulatuses on omastatud isikute grupis P.S-i ja B.G. poolt. Täielikult tõenditel mittepõhinev ja materiaalõigusega vastuolus on ka kohtu järeldus, et P.S pani koos R.P-ga toime 3500 krooni ulatuses kinkekaartide omastamise, mis R.P poolt isiklikuks otstarbeks soetatud kaupade eest tasumiseks ära kasutati. Võttes arvesse käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendite vähesust ja nende kaudsust, ei piisa tõusetunud kahtluste kummutamiseks üksnes kohtu üldisest ja läbivast hinnangust, et süüdistatavate ütlused pole eluliselt usutavad või et vastupidine on eluliselt usutav. Apellatsiooni kohaselt on maakohus materiaalõigust ebaõigesti kohaldades ja menetlusõigust oluliselt rikkudes mõistnud P.S-i alusetult omastamises süüdi OÜ K.V. Koolituskeskus arveid puututavas episoodis. Tegemist ei olnud P.S-ile usaldatud varaga ning P.S ei olnud õiguspädevust Tartu linna arveldusarvetel oleva raha kasutamiseks ja käsutamiseks linnavalitsuse haridusosakonna nimel. Samas on kohus jätnud hindamata tunnistajate J. J, S. S, H.-M. M ja B.G. ning süüdistatava P.S-i ütlused, millest ilmneb, et kaitsealusel puudus 11 õiguspädevus Tartu linna vara osas. Maakohus on P.S-i OÜ K.V. Koolituskeskus arveid puudutava episoodi osas rikkunud taaskord oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 ja lg 2 mõttes, kuna on tõendeid hinnanud üksnes valikuliselt ja jätnud osade tõendite hindamise põhjendamata. Kohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldades mõistnud P.S-i kaastäideviijana ebaõigesti süüdi väidetavalt koos B.G. grupis toimepandud omastamise eest. Üksnes P.S-i poolt B.G. korralduste alustel tema ja tema lähedaste nimele broneeringute tegemist ja tellitud teenuste eest tasumise korraldamist ei saa käsitada omastamise toimepanemisena, mille eest süüdistatav saaks vastutada kaastäideviijana. Ka Infotark AS-lt ostetud Tartu linna vara omastamist käsitlevas osas ei vasta maakohtu otsus seadusest ja kohtupraktikast tulenevatele nõuetele. Otsuses ei ole arusaadav ega jälgitav, millise süüdistuse millist asjaolu kohus iga loetletud tõendiga tõendatuks on lugenud. Kohus on jätnud tõendid hindamata iga konkreetse süüdistuse süüteokoosseisu tunnuste esinemise või puudumise osas. Lisaks eelnimetatud puudustele ei ole kohus kordagi analüüsinud ega kõrvutanud teiste tõenditega P.S-i ütlusi, mis annavad põhjalikult ja selgelt ülevaate süüdistuses etteheidetud asjaolude osas (eelkõige kauba soetamise praktika ja eesmärgi osas). Süüdistuses ja kohtuotsuses nimetatud arvetel olevat vara ei ole P.S ja R.P enda ega kolmandate isikute kasuks pööranud ja kohtu vastupidine järeldus ei ole kooskõlas asjas kogutud tõendusteabega. Usaldusväärselt ei ole tõendatud P.S-i poolt Infotark AS-i arvete võltsimine ja võltsimisega seonduvad asjaolud. Süüdimõistev kohtuotsus põhineb konkretiseerimata süüdistusel ning objektiivne ja subjektiivne koosseis on tõendamata. Samuti on kohus on ebaõigesti leidnud, et P.S-i käitumise puhul on tegemist jätkuva kuriteoga. Apellant leiab, et kohtuotsuses on tsiviilhagi rahuldamine jäetud täielikult motiveerimata ja põhjendamata. Samuti ei vastanud tsiviilhagi ise seaduses esitatud nõuetele, olles põhistamata ja tõendamata. Apellant leiab, et tsiviilhagi ei olnud esitatud kujul võimalik rahuldada. Kohtuotsuses puuduvad põhjendused ja selgitused selles osas, millist õigusakti on tsiviilhagi lahendamisel ja rahuldamisel kohaldatud ja mis on moodustanud nõude rahuldamise materiaalõigusliku aluse. Kohus on samaaegselt rahuldanud tsiviilhagi nii lepingulise kui ka kahju õigusvastast tekitamist reguleerivate sätete alusel. Ka kohtuotsuse resolutsioonist ei ole võimalik aru saada, kas tsiviilhagi on rahuldatud käsunduslepingu sätete alusel, töövõtulepingu sätete alusel või õigusvastase kahju tekitamise sätete alusel. Samuti ei ole arusaadav, kas tsiviilhagi rahuldamise aluseks on kahju hüvitamise säte või kohustuse täitmise nõue. Kohus on jätnud kannatanu hüvitisnõude õigusliku aluse määramata, mis tulenevalt TSMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 on kohtu ülesanne sõltumata poolte väidetest. Lisaks on kohus tsiviilhagi rahuldamisel ületanud hagi piire. Kohtul ei olnud võimalik tsiviihagi rahuldada suuremas summas kui 132 057,64 eurot, kuna prokurör loobus osast süüdistusest. Kohtuotsus on üllatuslik. Kohus ei ole arutanud pooltega käsunduslepingust ja töövõtulepingust tulenevaid võimalikke tagajärgi. Kaitsja on seisukohal, et igal juhul ei ole kannatanu õigustatud piirduma hagiavalduses oma nõude põhjendamisel vaid viitega süüdistusele, kuivõrd süüdistusaktis on kajastatud süüdistavate karistusõigusliku teo hinnanguks vajalike asjaolude kogum. Hageja ei ole märkinud hagi alust ja on rikkunud hagi esitamise nõudeid. Olukorras, kus hageja ei ole esitanud ega viidanud oma nõuet kinnitavatele tõenditele, ei ole kohtul võimalik hagiavaldust rahuldada. P.S ei olnud võimalik esitada hagiavalduses esitatud nõude eseme ja aluse osas vastuväiteid, kuivõrd tsiviilhagi on äärmiselt lakooniline ning piirdub vaid sisuliselt nõude suuruse loeteluga süüdistavate vastu. Puuduvad kahju hüvitamise eeldused. P.S-i käitumine ei olnud süüline ega õigusvastane, ühtlasi puudub P.S-i käitumises põhjuslik seos kannatanul tekkinud väidetava kahjuga. Hagiavalduses esitatud kahju hüvitamise nõude ulatus ei ole õiguspärane. Kaitsja on seisukohal, et Tartu linna poolt esitatud tsiviilhagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata või läbi vaatamata. Apellant leiab, et maakohtu poolt süüdistatavale P.S-ile mõistetud karistus osaliselt kohe ärakandmisele kuuluva vangistuse näol ei ole kohtuotsuses esitatud põhjendusi ja 12 süüdimõistetu isikut arvestades otstarbekas ega põhjendatud, mistõttu tuleb süüdimõistva kohtuotsuse jõussejäämise korral mõistetav vangistus jätta täies ulatuses tingimisi kohaldamata. Kaitsja on seisukohal, et arvestades P.S-i isikuomadusi ja käitumist enne ja pärast süüksarvatavate kuritegude toimepanemist, ei saa pidada otstarbekas mõistetud vangistuse reaalset ärakandmist ning süüdistatavale karistuseks mõistetav vangistus tuleks jätta tingimisi täies ulatuses kohaldamata. M.M kaitsja apellatsioon

1. M.M kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja M.M õigeksmõistmist. 6.
2. Apellandi hinnangul on maakohtu otsus vastuoluline ega tugine kohtu poolt tuvastatud asjaoludel. Kohus ei ole tuvastanud kõiki M.M-ile inkrimineeritava teo kooseisuliste objektiivsete tunnuste olemasolu, s.o M.M tegevuse õigusvastasust, samuti ei ole veenvalt põhistatud väidetava teo subjektiivse külje tunnuste olemasolu, s.o M.M kaudset tahtlust pöörata temale usaldaud vara ebaseaduslikult P.S-i kasuks. Kohtu poolt ei ole hinnatud antud asjas tuvastatud olulisi asjaolusid, mis on viinud kohtu poolt materiaalõiguse ebaõige rakendamiseni. Kohtuotsus ei ole piisavalt põhjendatud. 6.
3. Apellatsiooni kohaselt ei ole maakohus põhjendanud, kas M.M teadis P.S-i töökohustustest ja asjaolust, et P.S osutab teenust mitte OÜ Rafi Lahenduse töötajana, vaid Tartu Linnavalitsuse töötajana ning kas M.M oli sellega seoses vähemalt kaudne tahtlus linna raha omastamiseks P.S-i kasuks. P.S-i ametijuhendist ei nähtu kohustust Tartu Linnavalitsuse allasutuste konsulteerimiseks ning see ei oleks ka ca 30 – 40 haridusasutuse puhul töökoormuse tõttu eluliselt võimalik. M.M ütluste kohaselt oli koolijuhile vajalikud igapäevase bürokraatiaga toimetulekuks jooksvad konsultatsioonid ning nende tellimine P.S-ilt kui haridusasutuste finantseerimisega ja selle praktikaga detailideni kursis olevalt isikult oli mõistetav. Sama teenuse osutamiseks pädevaid spetsialiste oluliselt odavama hinna eest ei olnud. Maakohus ei ole vastanud küsimusele, milliste asjaolude alusel oleks M.M pidanud olema teadlik sellest, et haridusasutuste jooksev konsulteerimine käib väidetavalt P.S-i töökohustuste hulka ja täiendavat tasu kooli eelarvest ei ole vaja tasuda. M.M ei olnud võimalust koolidirektorina survestada Tartu Linna kõrget haridusametnikku talle kooli tegevusega seonduvate konsultatsioonide jooksvaks andmiseks. M.M poolt juhitud kool ja selle juhtkond said P.S-ilt kooli tegevuseks vaieldamatult vajalikke konsultatsioone ja tasusid nende konsultatsioonide eest mõistlikku hinda. Vastuolud arvetel olid tingitud P.S-i usaldamisest ja keerukas eelarvesüsteemis õigete lahtrite puudumisest ning selles probleemi ei nähtud, kuivõrd teenuse tellija oli teenuse kätte saanud ja sellega rahul ning teenuse eest ka tasunud. Apellant ei nõustu maakohtu poolt sisekontrolliteenistuse aruannetest ning M.M ja P.S-i vahelisest elektronkirjavahetusest tehtud järeldustega. Apellandi hinnangul ei ole millegagi põhjendatud kohtu väide nagu poleks P.S ja M.M teenuse sisu ja tingimuste osas suhelnud. Apellatsiooni kohaselt toimus vastav suhtlus telefonitsi ja vahetute kontaktide teel. Süüdistatavate elektronkirjavahetusest tegi valiku süüdistuse pool ja edastas asja materjalide juurde üksnes selle kirjavahetuse, mis on kooskõlas süüdistusega. Kaitsja ei saanud võimalust kirjade analüüsiks Tartu Linnavalitsuse serveris. Kaitsja hinnangul on süüdistus ja kohtuotsus vastuolus. Maakohus on M.M süüdi mõistnud teos, millises pole teda kohtu alla antud, kuna süüdistuse kohaselt omastas M.M koos P.S-iga raha, mitte ei omastanud raha P.S-ile . Süüdistuses ja kohtuotsuses on M.M teokirjeldused erinevad ning tegemist on KrMS § 339 lg 2 rikkumisega. Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega, et Tartu Kivilinna Gümnaasiumile ja Tartu Kommertsgümnaasiumile koolituste eest Tartu linnale tasumiseks esitatud OÜ Rafi Lahendused arved olid katteta. Apellatsiooni kohaselt ei vastanud arvetel nimetatud teenused tegelikult osutatud teenustele. Süüdistuse kohaselt ei toimunud mingisuguseid koolitusi, ka mitte kooli juhtkonnaga. 13 Maakohus on aga asunud süüdistusest erinevale seisukohale ja tuvastanud koolituste ja nõustamiste toimumise, heites ette vaid seda, et teenust oleks P.S pidanud osutama tasuta. Maakohus loeb tuvastatuks, et P.S viis läbi koolitusi kooli juhtkonnale ning järgnevalt leiab, et koolitusteenust sisaldavad arved olid katteta. Kohtu poolt jääb avamata see, kas kohtu hinnangul on M.M poolt toime pandud õigusrikkumiseks asjaolu, et tema poolt viseeritud arvetel oli koolitus ühes teemas ja valdkonnas, kuid tegelikkuses toimus teisel teemal ja teises valdkonnas. Kui maakohus asus seisukohale, et koolitust sai kooli juhtkond, siis teenust faktiliselt siiski osteti ja müüdi. Kui arvel märgitud teenus ei lange kokku tegeliku teenusega, siis ei ole arve fiktiivne ja katteta. Kui kool ei saanud teenust arvel nimetatud loengu ja teiste kaupade näol, on see oma olemusel näilik tehing. Varjatud tehinguks oli nõustamine ja koolitus erinevates valdkondades, seega õigusvastase olukorra likvideerimiseks oleks osapooled pidanud viima lihtsalt arved vastavusse tegelikult osutatud teenuse sisuga. Apellandi hinnangul oli P.S-i tegevus OÜ Rafi Lahendused kaudu koolidele koolituste andmisel seaduslik. Maakohus ei ole hinnanud M.M ja P.S-i ütlusi, mis annavad võimaluse hinnata nõustamise teemasid. Ütlustes nimetatud teemad ei haaku P.S-i ametikohast tulenevate kohustustega. Isegi juhul, kui P.S oleks tegutsenud alal, milliseks tal oleks olnud keeld, siis ei saa selle eest vastutada M.M. Tähelepanuta on jäetud ka asjaolu, et teenuse osutajaks oli OÜ Rafi Lahendused, kelle nimel P.S tegutses ning arved tasuti äriühingule mitte P.S-ile. Apellatsiooni kohaselt ei ole tõendatud P.S-i ja M.M tegevuse kooskõlastatus. Süüdistuses ei ole esitatud faktilisi asjaolusid, mis kinnitaksid kokkuleppe olemasolu fiktiivsete tehingute teostamiseks. Maakohtu otsuses pole viidatud tõenditele ega esitatud põhjendusi, kuidas P.S-i tööülesannetega lubatu või keelatu oleks seotud M.M-iga ning kas M.M oli teadlik P.S-i omastamisest. Puuduvad tõendid, et P.S ja M.M oleks sellest omavahel rääkinud. Samuti puuduvad tõendid fiktiivsetes lepingu tingimustes kokkuleppimisest. M.M oli kooli direktorina õigus otsustada, milliseid kaupu ja teenuseid, s.h koolitusi on nende juhitavatele koolidele vaja ning millist kaupa ja teenust sisse osta. Isegi juhul kui P.S oleks pidanud nõustamist läbi viima tööülesannete raames ning tegi seda läbi OÜ Rafi Lahendused pole tõendatud süü omastamises. Kui kool maksis teenuse eest mida sai, siis ei luba seadus sellist tegevust omastamisena käsitleda. M.M-ile ei saa ette heita võimalikku P.S-i tegevust kui ta sai endale OÜ-lt Rafi Lahendused kooli poolt üle kantud raha. Ülekanne tehti äriühingule ning pole tõendeid nagu oleks M.M teadnud ülekantud raha edasisest saatusest. Samal ajal pole sellel asjaolul ka tähtsust, sest mida teeb äriühing oma rahaga ei puutu M.M-isse. Arvestades asjaolu, et on tuvastatud teenuse saamine, mille kohaselt M.M sai nõustamist, siis ei ole M.M viseerinud katteta arveid. Vastuolu kauba nimetuse ja selle tegeliku sisu vahel ei muuda arvet kattetuks. Kui tasutud on reaalse teenuse eest, siis pole M.M raha omastanud. R.P kaitsja apellatsioon
4. R.P kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist, R.P õigeksmõistmist

§ 22

lg 3 -

§ 201

lg 2 p 3, 4 ja

§ 344

lg 1 järgi esitatud süüdistuses ning

§ 345lg 1 süüdistuse osas karistuse kergendamist.

Samuti taotleb kaitsja R.P vastu esitatud Tartu linna tsiviilhagi rahuldamata jätmist, v.a osas, milles R.P tunnistab kahju tekitamist Tartu linnale summas 3000 eurot tema valduses olnud Tartu linna vara hävinemise osas (GPS seadmed). Kaitsja taotleb õigeksmõistva otsuse tegemisel menetluskulude, sh apellatsiooni lisas esitatud kaitsja tasude riigi kanda jätmist. Kaitsja taotleb ka maakohtu otsusega väljamõistetud menetluskulude osalist riigi kanda jätmist põhjusel, et prokurör on loobunud süüdistatava suhtes osaliselt süüdistusest, maakohus on teinud selles osas õigeksmõistva otsuse ning jätnud vastavas osas läbi vaatamata ka tsiviilhagi. 14 7.

1. Apellatsiooni kohaselt on kohtulik uurimine olnud ühekülgne ja puudulik ning kohtu järeldused on vastuolus asjas kogutud ja kohtuliku uurimise käigus kontrollitud tõendite ja tuvastatud asjaoludega. Maakohus on otsuse tegemisel hinnanud tõendeid ühekülgselt ja valikuliselt ning teinud tõendite pinnalt ebaõigeid järeldusi. Tõendeid ei ole hinnatud kogumis ja samaaegselt on tõendite kogumit kasutatud kolme erineva süüteokoosseisu tõendamisel ilma kõigi süüteokoosseisude elementide ja tõendite omavahelise seostamiseta. Kohtu seisukohtade kujunemine ei ole lugejale jälgitav ja nende pinnalt tehtud järeldused selgelt arusaadavad. Samuti on kohus otsuse tegemisel tuginenud oletustele ja eiranud in dubio pro reo põhimõtet. Tulenevalt eeltoodust on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Maakohtu poolt R.P-le mõistetud karistus on kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule mittevastav ning kohus ei ole selgitanud R.P suhtes vangistuse kohaldamise vajalikkust ja põhjuseid, miks ei ole võimalik kohaldada kergemaid eripreventiivsed vahendeid. Apellatsiooni kohaselt ei vasta Tallinna Kaubamaja AS kinkekaartide omastamise episoodis kohtu järeldused kohtuistungil uuritud tõendite põhjal tuvastatud faktilistele asjaoludele. Maakohus on sisustanud R.P kui omastamisele kaasaaitaja tegevuse asjaoluga, et R.P kasutas 09.08.2010 arve alusel Tartu Linnavalitsuse haridusosakonnale soetatud kinkekaarte Tallinna ja Tartu kaubamajades isiklikuks otstarbeks esemete soetamiseks kokku 3500 krooni ulatuses, saades selles summas kinkekaarte P.S-i käest ja olles teadlik, et P.S on nimetatud kinkekaartide omastamise soov. Antud faktilised asjaolud ei ole tõendatud, ei vasta uuritud tõenditele ja on oletuslikku laadi. Maakohus on oma otsuses jätnud olulisel määral tuvastamata asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud ja rikkunud põhjendamiskohustust. Kohtus ülekuulatud rohkete tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kinkekaarte anti haridusosakonna töötajatele ka ümmarguste sünnipäevade puhul kingituseks ning kinkekaarte jagati ka muul eesmärgil ja ühtlasi teistele isikutele. Uuritud tõenditest nähtuvalt on üheselt selge, et kinkekaartide soetamise arvetel ei olnud märgitud selgitust, et kinkekaardid lähevad jagamisele töötajatele või allaasutuste juhtidele, lektoritele või muudele isikutele. Samas jagati kinkekaarte nii haridusosakonna töötajatele, allasutuste juhtidele kui ka kolmandatele isikutele. R.P on töötanud Tartu Linnavalitsuse haridusosakonnas alates 29.01.2002 kuni 01.03.2009 ja sealt edasi suulise kokkuleppe alusel kuni 28.03.
2. Sellesse perioodi jäävad tema
3. ja
4. sünnipäev, mille puhul sai ta tööandjalt samuti kinkekaarte. R.P ütluste kohaselt sai ta kinkekaarte kingituseks ka oma sugulastelt ja haridusosakonna juhatajalt B.G. lt transporditeenuse osutamise eest. Need asjaolud on eluliselt usutavad ega ole kriminaalmenetluses kogutud tõenditega ümber lükatud. Selliste kinkekaartide selgituseks ei olnud märgitud nende tegelik otstarve, mis oli peidetud erinevate üldiste selgituste taha. Arvestades, et ka 2009 oli soetatud sügisfoorumi korraldamiseks kinkekaarte, vastava arve kinnitas P.S B.G. asemel ning audit ja linnavalitsuse sisekontrolliteenistus ise pidasid seda aktsepteeritavaks ning tavapäraseks, jääb täielikult arusaamatuks, miks analoogselt aastal 2010 tuleb pidada P.S-i käitumist omavoliliseks ja põhjendamatuks eesmärgiga omastada linna vara. Nimetatud asjaolu näitab üheselt ja selgelt, et kohus ei ole vaaginud igakülgselt tunnistajate ja süüdistavate ütluste ning teiste tõendite pinnalt tekkinud kahtlusi ja seetõttu pole ka veenvalt põhjendatud R.P süüditunnistamist kinkekaartide omastamisele kaasaaitamises. Apellatsiooni kohaselt tellis haridusosakond kinkekaarte äärmiselt erinevateks otstarveteks, kasutades neid nii maksevahendina, töötajate tasustamiseks, premeerimiseks kui ka õnnitlemiseks ning seejuures ei kirjutatud arvetele kinkekaartide sellise kasutamise juurde korrektseid/täpseid ja/või tõeseid selgitusi juba äärmiselt pika ajaperioodi vältel ning selline tegevus oli linna poolt ka heaks kiidetud (kinkekaarte ei võetud raamatupidamislikult arvele ning neid ei inventeeritud, nende kasutamise otstarve oli eesmärgipäraselt võimaldatud äärmiselt laialt, varasemad teostatud sisekontrollid nimetatud asjaolusid puudusena ei näinud). Seega oleks kohus pidanud selgelt käesoleval juhul välja tooma ning põhjendama, miks just need konkreetsed kinkekaardid ei olnud soetatud ülalmainitud eesmärkidel ning linna 15 tavapärase väljakujunenud praktika alusel ning miks nende kinkekaartide soetamist tuleb pidada õigusvastaseks. Kohtuotsuse pinnalt jääb täielikult arusaamatuks, mille pinnalt on tuvastatud, et nüüd 09.08.2010 arve nr 1087856 alusel ja P.S-i aktsepteerimisel soetatud kinkekaartide kasutusotsarve oli ebavajalik. Kaitsja mõistab, et kasutusotstarve võis olla ebaselge, kuid see ei tähenda varasemat praktikat silmas pidades, et kaartide soetamine oli ebavajalik ning neid ei kasutatud linna haridusosakonna huvides. Apellant leiab, et R.P on süüdi tunnistatud sisuliselt vaid ühe tõendi – kannatanu sisekontrolliteenistuse akti alusel. Kõnealune linna sisekontrolli aruanne võib formaalselt vastata küll KrMS § 63 lg-s 1 nimetatud dokumentaalse tõendi mõistele, kuid oma sisult on tegemist üksnes kannatanu hinnanguga, mis ei ole kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud. Kriminaalmenetluses ei loeta tõendiks tunnistaja, kannatanu, kahtlustatava ja süüdistatava seletust, s.o isiku omapoolset oletust, hinnangut, nägemust või arvamust, mis ulatub kaugemale vahetult meeleelunditega tajutust (RKKKo 3-1-1-86-06 p 6). Käesoleval juhul ei ole kannatanu kriminaalasja kohtuliku uurimise raames ütlusi andnud, mistõttu ei ole Tartu linna 22.06.2011 sisekontrolliteenistuse aruande näol tegemist kohtukõlbuliku tõendiga ning sellele otsuse tegemisel tuginemine on lubamatu. Samuti sisaldab Tartu linna sisekontrolliteenistuse aruanne mitteõiguslikele eriteadmisele rajanevaid järeldusi. Tartu linna sisekontrolliteenistuse järeldused ei ole saadud ekspertiisi raames. Seega ei ole kõnealusele dokumendile võimalik tugineda, kuivõrd oma sisult ei vasta nimetatud dokument ühelegi KrMS § 63 lg-s 1 sätestatud tõendi liigile. R.P puutumus kinkekaartide omastamise süüdistusega ei sisalda kuriteokoosseisu täitmiseks vajalikke tunnuseid. Apellant on seisukohal, et R.P äitis kinkekaarte Tartu kaubamajast Tartu Linnavalitsuse haridusosakonda tuues tööülesandeid ja tööandja esindajate seaduslikke korraldusi, tema tegevuses puudub tahtlik ja teadlik kaasaaitamine kinkekaartide omastamisele ametiisikute poolt, seega puudub tahtlik ja teadlik õigusvastane tegu. Objektiivne teokoosseis on kohtu poolt sisustatud ebaselgelt, ühest küljest on ette heidetud kinkekaartide kasutamist R.P poolt isiklikuks otstarbeks, mis vastab omastamise tunnustele ja teisest küljest on objektiivne teokoosseis jäänud muu R.P tegevuse osas tuvastamata. Selleks, et tunnistada isik süüdi kaasaaitajana, oleks pidanud kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama tema isikliku teopanuse, mitte piirduma P.S-i teopanuse kirjeldusega. Kohtuotsusest ei ole võimalik järeldada, millise R.P tegevusega on põhitegu soodustatud. Kohus on jätnud täielikult esitamata ka subjektiivse teokoosseisu asjakohase motivatsiooni. R.P-le süükspandav tegevus on süüdistuses ja kohtuotsuses seostatud eelkõige P.S-i tegevusega. Voluntatiivne osa tahtluse tuvastamisel on otsuses sisustatud oletusega, aga R.P isiklik seos P.S-iga ei ole piisav tuvastamaks tema tahet kinkekaartide omastamisele kaasa aidata. R.P tegevus oma ülesannete täitmise raames kinkekaarte tellides ja kaubamajast haridusosakonda tuues ei ole põhjuslikus seoses Tartu linnale kahju tekitamisega. Põhjuslik seos R.P tegevuse ja saabunud tagajärje vahel on välistatud kui puudub voluntatiivne element subjektiivses teokoosseisus. Mingit kokkulepet ja võimaliku tagajärje soovimist ei ole kriminaalasja uurimisel tuvastatud. Kohus on jätnud tõendid hindamata iga konkreetse süüdistuse süüteokoosseisu tunnuste esinemise või puudumise osas ning seetõttu oluliselt ja põhimõtteliselt rikkunud otsuse motiveerimiskohustust. Maakohtu seisukohtade kujunemine ei ole kohtuotsuses iga kuriteokoosseisu osas kontrollitav ega jälgitav. Kohtuotsuses viidatud tõendite kogumi käsitlemine kõigis kuriteoepisoodides süüteokoosseisude tuvastamisel on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, mis on kaasa toonud ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamise. Täiendavalt ei ole kohus kordagi analüüsinud ega kõrvutanud teiste tõenditega P.S-i ütlusi, mis annavad põhjalikult ja selgelt ülevaate süüdistuses etteheidetud asjaolude osas (eelkõige kauba soetamise praktika ja eesmärgi osas). Samas ei ole ka nende tõendite 16 usaldusväärsuse suhtes seisukohta võetud, mistõttu on kohus jätnud süüdistatava ütlused põhjendamatult suures osas tähelepanuta. Ei piisa sellest, kui kohtuotsuses ainult kirjeldatakse ja tuuakse esile seda, mida ütles süüdistatav, mida ütlesid tunnistajad või mis oli dokumendi sisuks. Kohtuotsuses puuduvad veenvad põhjendused, miks tuleb süüdistuse versiooni kuriteosündmusest pidada eluliselt usutavamaks kui kaitseväiteid ja ülekuulatud isikute, sh tunnistajate ütlusi. Süüdistuses loetletud muudetud arvete alusel AS-st Infotark ostetud vara ei ole P.S-i ja R.P poolt omastatud, vara on ostetud ja üle antud haridusosakonnale. Osa varast on haridusosakonnas osakonna töötajate poolt ära tarvitatud, nagu ostetud kohv, mälupulgad, kingituseks mõeldud raamatud, koopiapaber, kantseleitarbed jms. Osa vara on kasutamiskõlbmatuks muutunud, nagu näiteks rikkiläinud mobiiltelefonid või hävinud R.P süül (autos külma saanud GPS seadmed), mille väärtuse on R.P valmis hüvitama. Osa vara on olnud P.S-i, B.G. ja R.P valduses ja kasutuses ning on haridusosakonnale tagastatud. AS-st Infotark tellitud kaupu vastu võttes täitis R.P temale haridusosakonnas pandud ülesandeid ja pole tõendamist leidnud R.P tahtlus kaasa aidata linnavalitsuse vara omastamisele. Tõendatud ei ole süüdistuses esitatud väide, et AS-st Infotark süüdistuses loetletud 27 arve alusel perioodil 21.03.2007 kuni 08.04.2011 tellitud kaubad pöörasid P.S ja R.P ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks omastades seeläbi Tartu linna vara summas 15 118,34 eurot. Sarnaselt nn kinkekaartide episoodis ei ole kohus selgelt märkinud R.P teopanust ega motiveerinud millisel moel osutas süüdistatav kaasabi. Konkretiseerimata kujul esitatud süüdistus ei võimalda teostada täies mahus kaitseõigust ega jõuda järeldusele, et süüdistatava käitumises esineksid inkrimineeritavate süütegude objektiivse ja subjektiivse külje tunnused kõigis etteheidetavates võltsimissüüdistuse episoodides. R.P-le esitatud süüdistus dokumendi võltsimises on süüdistuse sisu üldsõnalisuse ja osalise faktilise konkretiseerimatuse ning vastuolude tõttu selges vastuolus kaitseõiguse, õiglase kriminaalmenetluse ning võistlevas menetluses kehtiva poolte võrdsuse põhimõttega. Süüdistusest ei selgu millal ja millisel viisil konkreetselt R.P dokumente kaastäideviijana võltsis. Kohus on leidnud, et P.S märkis ja kinnitas arvetele klassifikaatorid-artiklid, kuid R.P konkreetne teopanus ei ole ühelgi moel kohtuotsuse pinnalt tuletatav. Arve saatelehtede võltsimine R.P poolt ei ole kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõendite alusel tõendamist leidnud. R.P ei võltsinud ise dokumente, oma kohtus antud ütluste kohaselt sai ta muudetud dokumendid J. nimeliselt isikult. R.P on kohtuistungil korduvalt kinnitanud, et tema varasemad ütlused selles episoodis ei vasta tõele, olid antud surve all. Väidetavalt ähvardati menetlustoimingute väliselt võtta R.P vähemalt 6 kuuks vahi alla ja lubati korraldada tema ilmajäämine politseipensionist, kusjuures vastava pensioniõigusliku staaži täitumiseni jäi R.P 3 kuud. Alusetu on kohtuotsuses esitatud etteheide, et süüdistatav oleks pidanud avaldama tegeliku võltsija ning isiku mitteavaldamine viitab, et pole usutav sellise isiku esinemine. Oma allkirja lisamine kauba vastuvõtja lahtrisse ei ole dokumendi võltsimine, sest dokumenti oli muudetud juba enne allkirja lisamist R.P poolt. Kohtuotsuses on antud üldine ja oletuslik hinnang, et P.S ja R.P võltsisid AS Infotark arveid, sisustamata objektiivset ja subjektiivset teokoosseisu tõenditega. Tõendatud ei ole arve-saatelehtede väljastaja lahtrisse loetamatute allkirjade kirjutamine R.P poolt, nagu seda on kirjeldatud süüdistuses. Läbi ei ole viidud käekirjaekspertiisi ja puuduvad muud usaldusväärsed tõendid antud väite osas. Süüdistuses ei ole esitatud ka selgeid faktilisi asjaolusid, millisel viisil ja kelle poolt on võltsimine toime pandud. Mitte ükski käesoleva kriminaalmenetluse käigus kogutud tõend ei võimalda jõuda tõsikindlale järeldusele, et süüdistatav R.P võltsis AS Infotark arveid-saatelehti. Eeltoodut arvestades tuleb kokkuvõtvalt asuda seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud R.P teos

§ 344

lg 1 sätestatud koosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemine, mistõttu kohtuotsus võltsimissüüdistuses tuleks tühistada. 17 Süüdistuses

§ 345

lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o võltsitud dokumendi kasutamises eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, tunnistab R.P ennast süüdi osas, mis puudutab eelnevalt muudetud AS Infotark arvete-saatelehtede esitamist Tartu linnavalitsuse haridusosakonnale ja põhjendab muudetud arvete kasutamist haridusosakonnale vajalike asjade muretsemise vajadusega. R.P tunnistab oma teo seadusele mittevastavust. R.P ei tunnista ennast süüdi OÜ-le Rafi Lahendused ja OÜ-le Randes Grupp võltsitud arvete esitamises ja nende arvete kasutamises, sest tal ei ole antud ettevõtetega otsest puutumust ja tal puudus igasugune motiiv ja vajadus nimetatud äriühingute huvides muudetud arveid kasutada. Kaevatavast otsusest nähtub üheselt, et tõendite analüüs, millele tuginedes on kohus langetanud süüdimõistva otsuse, on esitatud üheaegselt ja kordamööda kolme erineva süütekoosseisu osas. Kohus on jätnud tõendid hindamata iga konkreetse süüdistuse koosseisu tunnuste esinemise või puudumise osas ning seetõttu oluliselt ja põhimõtteliselt rikkunud otsuse motiveerimiskohustust. Maakohtu seisukohtade kujunemine ei ole kohtuotsuses iga kuriteokoosseisu osas kontrollitav ega jälgitav. Apellatsiooni kohaselt on maakohtu otsus tsiviilhagi osas ebaselge ning resolutsioon ei vasta otsuse põhjendustele. Kohtuotsusest ei ole selgelt aru saada, kas P.S-ilt ja R.P-lt mõisteti solidaarselt välja süüdistuse punkt 16.V (Infotark AS-i arvetega seonduv) alusel 15 118,34 eurot või 11 943,34 eurot. Lisaks on eraldiseisvalt ebaselge resolutsioon osas, millega kohus märgib vastavad sätted, millele tuginedes on kannatanu tsiviilhagi rahuldanud. Jääb arusaamatuks, kas nõue on rahuldatud lepinguõiguse või deliktiõiguse alusel. Eeltooduga on kohus rikkunud olulisel määral KrMS § 339 lg 1 p 8, mis on oluline kriminaalmenetlusõiguse rikkumine ning otsuse tühistamise aluseks. Käesoleval juhul ei ole kohus tsiviilhagi lahendamisel tuvastanud ega selgitanud, millised asjaolud on kohtu poolt tuvastatud ning millised on asjaolude pinnalt kohtu tehtud järeldused tsiviilhagi põhjendatuse osas. Kohus on rahuldanud tsiviilhagi sisuliselt automatiseeritult, kuivõrd mõistis süüdistatavad süüdi. Kahju tekkimist tuleb eraldi analüüsida ning tõendada tsiviilhagi raames, kuid käesoleval juhul ei olnud kohtul võimalik esitatud tsiviilhagi alusel kannatanu nõuet ühelgi juhul rahuldada. Tsiviilhagi ei vasta seaduses esitatud nõuetele, on tõendamata ja põhistamata, kohtu poolt ei ole põhjendatud tsiviilhagi rahuldamine ka osaliselt. Hageja poolt märgitud hagi ese on ebaselge. Ei ole arusaadav, milline on tegelikult nõutav summa ning kuidas on see kujunenud. Ühtlasi ei ole hageja märkinud nõuetekohaselt hagi alust. Olukorras, kus hageja ei ole esitanud ega viidanud oma nõuet kinnitavatele tõenditele, ei ole kohtul võimalik hagiavaldust rahuldada. Käesoleval juhul ei ole võimalik tsiviilkostjal esitada hagiavalduses esitatud nõude eseme ja aluse osas vastuväiteid, kuivõrd tsiviilhagi on äärmiselt lakooniline ning piirub vaid sisuliselt nõude suuruse loeteluga süüdistavate vastu. Olukorras, kus tsiviilkostja ei tea, millisele tõendile hageja soovib tugineda ning millist asjaolu on tõlgendanud kahju tekitamisena, ei ole võimalik esitada kõiki faktilisi ja õiguslikke vastuväiteid ning anda selleläbi omapoolne hinnang esitatud nõudele ja/või selle aluseks olevatele asjaoludele. Puuduvad kahju hüvitamise eeldused, kuivõrd R.P täitis temale pandud kohustusi ning tema käitumine ei olnud süüline ega õigusvastane, ühtlasi puudub kostja käitumises põhjuslik seos. Hagiavalduses esitatud kahju hüvitamise nõude ulatus ei ole tõendatud ja õiguspärane. Hageja on jätnud täielikult konkretiseerimata ja tõendamata (kriminaaltoimikus asuvatele tõenditele viitamata), millele hageja kahju nõude ulatuse arvestus tugineb. Tsiviilhagi põhjal (isegi arvestades süüdistusaktis toodud faktiliste asjaolude kirjeldust) ei ole võimalik aru saada, milles täpselt kahju seisneb ja kuidas on kujunenud nõude suurus. Tsiviilkostjal on võimatu aru saada, milliseid mahaarvamisi kahjusummast on väidetavalt tehtud ning ühtlasi, kas ja kuidas arvestab hageja faktiga, et osa kaupa, mille suhtes oli kauba kirjet muudetud, on üle antud ja ära tarvitatud haridusosakonna poolt ning selles osas ei saa olla kahju hüvitamise kohustust tsiviilkostjal. Olukorras, kus kohus mõistab välja hagis märgitud ulatuses kahju hüvitamise kohustuse ning kriminaalmenetluse lõppemisel antaks kannatanule taaskord üle 18 tagastatud vara, on hageja rikastunud, olenemata sellest kas asjade jaoks koheselt otstarvet leitakse või mitte. Tagastatud varal on olemas nii reaalne kui ka raamatupidamislik väärtus ning seda tuleb arvestada kahju hüvitise ulatuse määramisel. Kahju hüvitise nõude ulatus kinkekaartidega seonduvas nõudes on ebaõige, kostja ja P.S ei ole solidaarvõlgnikud. Kriminaalmenetluse materjalide pinnalt on selge, et kostja on kasutanud ostude eest tasumisel vaid kolme kinkekaarti, mille on soetanud haridusosakond 1500 krooni, s.o 95,86 euro ulatuses. Seega jääb arusaamatuks, milles seisneb ülejäänud nõude summa. Hagejal puudub õigus nõuda kahju hüvitamist suuremas summas, kuivõrd kostja ei ole kasutanud ostude eest tasumiseks rohkem kinkekaarte. Lisaks on kostja andnud ütlusi selle kohta, et tema poolt kulutatud kinkekaardid on temale üle antud transporditeenuse osutamise eest B.G. poolt ja kaarte ei ole kostja omavoliliselt omastanud kuna tegemist oli tema enda varaga. Apellant ei nõustu ka menetluskulude jaotuse ning kohtu seisukohaga osas, millega määrati hävitamisele kriminaalmenetluse raames tõenditena kogutud ning väidetavalt omavoliliselt soetatud vara, mida Tartu Linnavalitsus endale ei soovinud. Kaitsja leiab, et kohtu selgitused ja põhjendused, miks tuleb vastav vara hävitada, on pinnapealsed. Antud juhul on maakohus esitanud vaid üldsõnalise ja eluliselt ebaloogilise käsitluse, mille kohaselt ei ole tõenäoline, et süüdistatavad soovivad ennast koormata asjade võõrandamisega tsiviilhagi katteks, samuti eeldab kohus, et selline võõrandamine tooks kaasa täiendavaid kulutusi kannatanu jaoks. Selline seisukoht jääb arusaamatuks, kuivõrd tänapäeval on võimalik vara võõrandamine internetikeskkonnas, mis ei nõua suuri ajalisi ega rahalisi pingutusi. Arvestades, et tegemist on peamiselt kontoritarvetega, mille järelturg on internetis olemas ning mida on võimalik ilma suuremate jõupingutusteta müüa nii kannatanul endal kui ka süüdistatavatel, oleks kohus pidanud täiendavalt selgitama, milliseid kulutusi tuleb teha ja miks ei ole selliseid kulutusi võimalik vältida jmt. Kaitsja leiab, et võimalik on ka olukord, kus süüdistatavad soetavad asjad ise või tegelevad ise selle võõrandamisega, sellisel juhul toimuks võõrandamine tsiviilhagi katteks ilma täiendavate kulutusteta kannatanu poolt. Kulutuste ning ebaproportsionaalsete ebamugavuste tekkimist ei ole põhjendatud eeldada, vastupidiselt oleks siinkohal pidanud põhjalikult selgitama, miks antud konkreetses olukorras on hävitamine ainuvõimalik. Kohus ei ole aga vaevunud teostama sisulist analüüsi ning on piirdunud vaid ebamäärase hinnanguga, et võõrandamisprotsess oleks tülikas nii kannatanule kui ka süüdistatavatele. A. Serki kaitsja apellatsioon

1. A. Serki kaitsja taotleb A. Serki õigeksmõistmist, A. Serki vastu esitatud tsiviilhagi rahuldamata jätmist ning tema kinnistule seatud hüpoteegi tühistamist. Kaitsja palub apellatsiooni tähtaegsuse puhul arvestada asjaoluga, et A. Serki kaitsmiseks apellatsioonimenetluses võttis ta tellimuse vastu RIS infosüsteemi kaudu ja apellatsiooni koostamiseks oli vajalik läbi töötada mahukas materjal. 8.1 Apellant leiab, et maakohus on rikkunud menetlusnorme, kuna ei ole piisava põhjalikkusega otsust põhjendanud ning on kohaldanud vääralt materiaalõigust. Apellant on seisukohal, et maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti ning see on viinud ebaõige kohtulahendini. Apellatsiooni kohaselt on maakohus jätnud põhjendamatult arvestamata isikuliste tõenditena A. Serki, A.P. ja Ü.T. ütlused. Kriminaalasja menetlemisel ei ole välja selgitatud, kas ja millises mahus on Kivilinna Gümnaasium AS-lt Latente ja OÜ-lt Rafi lahendused arvete alusel kaupu ja teenuseid saanud. Süüdistus ei ole asja menetlemise käigus pidanud vajalikuks kontrollida ostetud paberi ja muude kontoritarvete olemasolu. Ka ei ole maakohus rahuldanud süüdistatava A. Serki taotlust teostada inventuur kohtumenetluse staadiumis, et ette näidata olemasolev paber. Maakohus on jätnud tähelepanuta ka tunnistaja S.S. 17.12.2012 antud ütlused. Seega on jäänud kontrollimata ostetud paberi ja kontoritarvete olemasolu. Apellant on seisukohal, et kooli näol on tegemist asutusega, mille töös on paberi, toonerite ja muude kontoritarvete kasutamine hädavajalik. Asjatundliku ja põhjaliku 19 revisjoniga oleks olnud võimalik kindlaks teha ladustatud paberi hulk ja vastavus esitatud arvetele. Tuginedes asjas kogutud tõenditele ei saa asuda seisukohale, et vaidlusaluste arvete alusel kooli paberit ja muid kontoritarbeid sisse ei ostetud. Ka Tartu Linnavalitsuse poolt kaitsja teabenõudele esitatud vastuse kohaselt on Kivilinna Gümnaasium saanud süüdistuses märgitud arvete alusel tegelikult kaupu. Maakohus ei ole süvenenud põhjalikult koolitust puudutavasse temaatikasse. Apellatsiooni kohaselt nähtub süüdistatavate ja tunnistajate ütlustest, et vajadus koolituste järgi oli olemas, neid oli vaja sisse osta ning koolitused ka reaalselt toimusid. Seega ei saa OÜ-le Rafi lahendused Kivilinna Gümnaasiumi direktori nõustamise eest tasu maksmine olla käsitletav võõra vara omastamisena. Maakohus ei ole välja toonud, millised kirjad P.S-i ja A. Serki vahelisest kirjavahetusest viitavad A. Serki poolt omastamise toimepanemisele. Sisekontrolli aruandest ei selgu, millel tekkinud kahtlused konkreetselt põhinevad ja mida on tehtud nende kahtluste lahendamiseks, mistõttu ei saa seda arvestada A. Serki süüstava tõendina. Maakohus on jõudnud järeldusele, et A. Serk ja P.S panid toime Tartu linnalt rahaliste vahendite omastamise OÜ Rafi Lahendused ja AS Latente poolt esitatud arvete alusel. Asjaolu, et A. Serk oleks saanud nende ülekannete eest mingit isiklikku kasu, ei tõenda ükski kriminaalasjas uuritud tõend. Seega on tõendamata, et A. Serk omastas Tartu Kivilinna Gümnaasiumile esitatud arvete alusel AS-le Latente üle kantud 40 038,89 krooni ja OÜ-le Rafi Lahendused üle kantud 140 859,70 krooni. Apellant ühineb maakohtus kaitsjana esinenud kolleegi seisukohaga, et ükski kriminaalasjas uuritud tõend ei näita, et P.S kooskõlastas oma tegevuse A. Serkiga. Ka ei ole maakohus oma kohtuotsuses näidanud, milles seisnes väidetav kooskõlastatud tegevus. Maakohtu otsusest ei nähtu, kuidas on tõendatud A. Serki omastamise tahtlus. Ei ole tõendatud, et A. Serk oleks olnud teadlik, et P.S on seotud AS-ga Latente ja OÜ-ga Rafi lahendused. Samuti ei teadnud A.Serk, mis sai rahast, mis üle kanti ning kust olid pärit need kaubad, mis Kivilinna Gümnaasiumile müüdi. Juhul, kui P.S-i tegevuse osas jõuavad kohtud lõplikule veendumusele, et P.S-i puhul oli tegemist omastamisega, ei ole tõendatud, et A. Serk tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Maakohus ei ole pööranud tähelepanu ka asjaolule, et A. Serk koolidirektorina, kes allus Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna juhatajale, oli ligi viie aasta jooksul ostnud paberit ja muid kontoritarbeid ning koolitusi AS-lt Latente ning OÜ-lt Rafi lahendused, kuid tema otsene ülemus, haridusosakonna juhataja, ei keelanud sellist tegevust ega avaldanud ka muul moel, et selline tegevus võib olla ebaseaduslik. Seega ei saanud A. Serkil tekkida mingisugust kahtlust, et P.S-i tegevus võib olla ebaseaduslik. Apellant leiab, et A. Serki tegevuses ei ole tõendatud tegutsemine grupis P.S-iga omastamise kaastäideviijana. Mööndusel, et P.S-i tegevuses on omastamise tunnused ning esitatud arvete hulgas oli ka fiktiivseid arveid, võib A. Serki puhul tulla kõne alla mõnede arvete puhul tema käsitlemine objektiivsete tunnuste poolest kaasaaitajana. Samas, kuna A. Serk ei olnud teadlik, et P.S-i tegevus võib olla ebaseaduslik, on välistatud A. Serki vastutus kaasaaitajana. Apellant on seisukohal, et tekkinud kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, A. Serk tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista ning tema vastu esitatud tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata. Samuti tuleb tühistada A. Serki varale seatud kohtulik hüpoteek.
2. Ringkonnakohtu istungil toetasid süüdistatavad ja kaitsjad apellatsioone nendes toodud motiividel. Prokurör jäi enda apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde ning palus kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse selles osas muutmata. 9.1 Ringkonnakohus, olles uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid ja maakohtu istungite protokolle, kuulanud ära süüdistatavad A. Sergi ja M.M , kaitsjad, linnavalitsuse esindaja 20 ning prokuröri, leiab, et prokuröri apellatsioon kuulub rahuldamisele, kuid kaitsjate apellatsioonid süüdistatavate põhimõttelises õigeksmõistmise taotluses jäävad rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse süüdistatavate A. Serki ja M.M kvalifikatsiooni osas

§ 201

lg 2 p 3, 4 järgi materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning leiab, et nende tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 201lg 2 p 3 järgi, jättes maakohtu otsusega mõistetud karistused muutmata. Samuti tuleb muuta Kr

MS § 337 lg 1 p-st 3 johtuvalt P.S-i, A. Sergi ja M.M süüdi tunnistamise põhjendusi Tartu Kivilinna Gümnaasiumi ja Tartu Kommertsgümnaasiumi episoodides ning P.S-i süüdi tunnistamise põhjendusi Annelinna Gümnaasiumi ja Slaavi Gümnaasiumi episoodides. Samuti tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ka asitõendite ja esemete osas prokuröri apellatsioonis osundatud mahus ning teeb tsiviilhagi osas osaliselt uue otsuse. Apellatsioonides süüdistatavate osas alternatiivselt esitatud karistuste kergendamise taotlused on põhjendamatud ja jäävad rahuldamata. Seega kriminaalasjas kogutud tõenditele põhimõttelises üldhinnangu andmises ja süüdistatavate süüditunnistamise olulisemates järeldustes tuleb maakohtu otsus jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks kõiges korrata vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le

2. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaitsjate apellatsioonid valdavalt kordavad varasemates vastuväidetes esitatud kaitsepositsioone, mis olid õigeksmõistmiste taotluste põhisisuks juba maakohtus. Sellest tulenevalt peatub ringkonnakohus apellatsioonides väljatoodus olulisemal. Menetlusõigusest tulenevalt märgib kohus, et apellatsioonimenetlus ei ole sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsiooni piires (RKKKo nr 3-1-1-115-04). 10.1 Ringkonnakohus peab vajalikuks osundada P.S-i kaitsja J. Siimu apellatsiooniga (kd 22 lk 73-197) seoses kaebuse põhjendamatult suurele mahule. Nimetatu kirjeldab viimasel ajal kohtupraktikas süvenevat olukorda, kus kohtuid koormatakse muuhulgas tihtipeale asja sisusse mittepuutuvaga ning apellatsioonide pikkus ulatub seejuures kümnete ja sadade lehekülgedeni. Kohtu jaoks tõusetus küsimus nimetatud apellatsiooni käiguta jätmiseks, et tagastada see kaitsjale apellatsiooni mahuliseks vähendamiseks ja kokkuvõtlikult esitamiseks, ent taolist menetluskäiku kohus siiski lõpuks ei realiseerinud, kuid arvestas käsitlusel apellatsiooni pikkust ja selle sisu. 10.2 Kohtupraktikas on käesolevaks ajaks juurdunud arusaam, et ringkonnakohus ei pea oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonides toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub (RKKKo-d 3-11-23-11, p 18; 3-1-1-92-11). KrMS § 342 lg 2 p 2 mõtte kohaselt puudub ringkonnakohtul vajadus enda põhistuste juures maakohtu seisukohti suures mahus taas üle korrata (RKKKo nr 3-1-1-61-12). KrMS § 3051 lg 1 sätestab, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Inimõiguste kohtu praktika järgi kohustab ka EIÕK art 6 lg 1 kohut esitama oma lahendis põhjendused, millel see rajaneb. Need põhjendused peavad olema küllaldased. Põhjendamiskohustus ei nõua üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (
3. jaanuari
4. a otsus Garc a Ruiz vs Hispaania, p 26 ja
5. mai
6. a otsus Ilyadivs Venemaa, p 39.) (RKKKo nr 3-1-1-48-12). 21 10.3 Kehtiva kriminaalmenetlusõiguse kohaselt lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Nii realiseeruvad esimese astme kohtus asetleidval üldmenetlusel täielikult KrMS § 15 lg-s 1 sätestatud kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse põhimõtted, mis muuhulgas tähendab tunnistaja ja kannatanu vahetut ülekuulamist kohtuistungil ja nende kohtueelsel menetlusel antud ütluste avaldamise erandlikkust. Kuigi kriminaalasja arutamisel apellatsiooni korras on ringkonnakohus KrMS § 15 lg 1 ja § 335 lg 1 kohaselt õigustatud tõendeid uurima ja hindama põhimõtteliselt samas mahus kui maakohus, lubab KrMS § 15 lg 2 ringkonnakohtul erinevalt maakohtust oma lahendi rajada ka üksnes maakohtus uuritud ja teise astme kohtumenetluses avaldatud tõenditele (RKKKo nr 3-1-1-48-11). 10.4 Ringkonnakohus ei nõustu kaitseväidetega, et maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust sedavõrd oluliselt, et maakohtu otsus tuleks tühistada ja kriminaalasi saata KrMS § 341 lg 2 alusel uuesti arutamiseks samale kohtule samas või teises koosseisus, kuna tegemist on KrMS § 339 lg 1 märgitud rikkumistega, mida ei ole ringkonnakohtus võimalik kõrvaldada. 10.5 Ringkonnakohus märgib, et kaitsjate apellatsioonid sisaldavad paljuski kokkulangevaid etteheiteid maakohtu otsusele, milliseid ringkonnakohus ei pea kõiges põhjendatuks eraldivõetuna analüüsida ja teeb seda kogumis kokkuvõtlikult. Apellatsioonides esitatud põhiliste põhjenduste ja järelduste kohaselt leitakse, et käesolevas asjas puuduvad süüdistatavate süüditunnistamiseks sisukohased ja usaldusväärsed tõendid ning maakohus on vajalikke motiive ja järeldusi esitamata süüdistatavad alusetult süüdi tunnistanud. Kaitseversioonides väidetakse, et maakohus on olemasolevaid tõendeid, sealhulgas dokumentaalseid tõendeid hinnanud ühekülgselt, selektiivselt ja üksnes süüdistust kinnitavas osas ning süüdistatavate kaitseväiteid kinnitavad tõendid on justkui põhjendamatult kõrvale jäetud. 10.6 Apellantide eeltoodud kaitseväidetega ei saa nõustuda ning Riigikohus on lahendites korduvalt märkinud, et kohtuotsuses toodud põhistustega mittenõustumine ei ole samastatav põhistuse puudumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes (RKKKo nr 3-1-1-139-05). Kui kohtuotsuse resolutiivosa on loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega, ei saa rääkida KrMS § 339 lg 1 p-s 8 toodud menetlusõiguse olulisest rikkumisest, olenemata sellest, kas kaebaja nende järeldustega nõustub või mitte (RKKKo-d 3-1-1-90-09, 3-1-1-39-11). 10 .7 Süüdistatava P.S-i kaitsja on apellatsioonis rõhutanud, et maakohtu otsus on mahukas ja raskesti jälgitav, mistõttu otsuse koostamisel on rikutud kriminaalmenetlusnorme. Ringkonnakohus, tutvudes maakohtu tervikotsusega, leiab, et otsus on küll mahukas (kd 21 lk 1-201), kuid kindlasti ei saa otsusele seejuures ette heita motiveerimatust või pinnapealsust. Seega on alusetu kaitsja apellatsioonis märgitu, mille kohaselt maakohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt ning pole seda teinud kogumis. Valdavas osas on maakohtu otsuse põhiosa motiveeringus süüdistatavate ja kaitsjate vastuväited kajastamist leidnud ning need ümber lükatud. Maakohus on tõepoolest kasutanud otsuse koostamisel mitmesuguseid arvutivõimalustest tulenevaid tekstitöötluse lahendusi, kuid see ei väära ringkonnakohtu arusaama kohtu poolt otsuse põhiosa põhjendustes ja järeldustes esitatud süüdistuste põhjalikust sisulisest käsitlusest. Ringkonnakohus möönab, et otsuse visuaalne kirjapilt ei ole kirjandusliku teosega samaselt jälgitav, kuid kindlasti on see süvenenult korrektselt tekstina loetav. Kohtuotsuse struktureerimise osas märgib ringkonnakohus, et selles osas ei ole praktikas välja kujunenud rangetele reeglitele allutatud ühtset mudelit või formaati. Seetõttu sisaldab kohtuotsuse vormiline ülesehitus konkreetses kriminaalasjas selle kohtu või kohtunikust koostaja 22 individuaalset arusaama. Kaitseväide, et otsuse koostamise vormistusest tulenevalt on sellega rikutud süüdistatava P.S-i kaitseõigust, sest polnud õigeaegselt võimalik esitada apellatsiooni, on seetõttu alusetu. Eeltoodud järeldustest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsuse vormistuslik külg ei riku süüdistatava P.S-i põhiõigusi, millest tulenevalt peaks maakohtu otsuse tühistama või süüdistatava kogunisti õigeks mõistma. 10.8 Ringkonnakohus ei soostu seega kaitsjate seisukohaga, et maakohus on süüdistatavate süü tuvastamisel ja tõendite analüüsis rikkunud otsuse koostamisel sedavõrd oluliselt kriminaalmenetluse norme, et kriminaalasi tuleks tagasi saata maakohtule uueks arutamiseks. Jääb arusaamatuks, millises mahus peaks maakohus olemasolevate tõendite puhul veel otsuse motiveeringu sisustama, kui seda on apelleeritud otsuses tehtud.
7. Apellatsioonide kohaselt on käesoleva kriminaalasja puhul tegemist tegudega, milles riiklik süüdistaja on isikuid alusetult süüstanud ja lõpuks ikkagi süüdistusakti maakohtule arutamiseks saatnud. Taolise seisukohaga ei saa kindlasti nõustuda olukorras, kus tõenditest tulenevalt on kriminaalasja keskmes Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna peaspetsialistina finantseerimise alal töötanud P.S-i aastatepikkune süsteemselt järjepidev Tartu linna vara omastamine, mis varieerus süüdistuse mõningates detailides erinevaid kuritegelikke kombinatsioone kasutades. 11.1 Süüdistatavad P.S ja R.P kasutasid ringkonnakohtus õigust ütlusi mitte anda. Maakohtus P.S ennast süüdistuses märgitud tegudes süüdi ei tunnistanud, süüdistatav R.P tunnistas ennast süüdi osaliselt, leides, et kasutas võltsitud arveid. Süüdistatavad A. Serk ja M.M eitasid ringkonnakohtus samuti neile süüks arvatud tegude toimepanemist nagu maakohtuski. Põhimõtteliselt on süüdistatavate ja kaitsjate poolt valitud süü eitamisele rajatud kaitsetaktika, kus on esitatud kaitseväited, mis pole kogutud tõenditebaasi kõrval siiski sisukohased ja tõsiseltvõetavad, arvestades muuhulgas süüdistatava P.S-i tegevuse sisuks olnud aastaid kestnud kuritegelikku skeemi linna raha omastamisel. Enamusele asjakohastele kaitseväidetele on maakohus juba hinnangu andnud. Siinkohal tuleb arvestada kohtupraktikas kinnistunud arusaama, et kohus ei pea analüüsima ja kummutama kõiki, sealhulgas mittesisukohaseid kaitseväiteid, milliseid sisaldub ka käesolevates apellatsioonides. Iseenesest ei saa valitud kaitsetaktika olla etteheidetav, kuid see ei pea tähendama, et kohus selle mahus ja piirides kõigega otsuses kaasa läheb. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus P.S-i kaitsja apellatsioonis märgituga, et maakohus on rikkunud põhjendamise nõuet ning jätnud vastamata kaitsja poolt esitatud seisukohtadele.
8. Kaitsjad ei ole nõus, et süüdistatavate süü tuvastamisel on maakohus käsitlenud käesoleva kriminaalasjaga puutumuses olevat 22.03.2012 kokkuleppemenetluses tehtud Tartu Maakohtu otsust ja selles süüdistatavate (A. A, B.G. jt.) kohtueelsel uurimisel antud ütlusi. Arusaam, et nende isikute ütlused ei saa olla tõendiks KrMS § 63 lg 1 tähenduses, on alusetu ja pole kinnistunud ka kohtupraktikas. Kohtule on mõistetav kaitsetaktikat segav olukord, kus mõned kriminaalasjaga puutumuses olevad süüdistatavad on valinud kokkuleppemenetluse ja andnud muuhulgas ütlusi, millised kinnitavad tõenduslikult süüdistatavate süüd käesolevas üldmenetluses. Need on ilmselgelt kaitseversioone segavaks faktoriks, mida püütakse kõrvale heita. Samas pole kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud isikute antud ütlused ainsad tõendid käesolevas üldmenetluses, vaid uuritud ja süüdistatavate süüd kinnitav tõendite baas on kriminaalasja spetsiifikat arvestades vajalikult mahukas ka dokumentaalses osas. 23
9. Ringkonnakohus tutvus põhjalikult süüdistatava P.S-i aastatepikkust kuritegelikku käitumismustrit kajastava tõenditekogumiga ja seeläbi kujunes kolleegiumil toimunust samasugune tervikpilt nagu maakohtulgi. Kohus leiab, et kaitsja apellatsioonis P.S-i süüd vaidlustavad väited ei too kaasa maakohtu otsuse põhimõttelist tühistamist süüdistatava süüküsimuses. Maakohus on P.S-ile süüks arvatud süütegude käitumisaktide tehiolude kindlakstegemisel lähtunud kriminaalmenetlusõiguse sätetest ja kohtuotsuse põhjendatud arutluskäigust tulenevalt on kohtu seisukohad ammendavad. Apellatsioon ei kummuta kohtuotsuses sedastatud järeldusi P.S-i süüküsimuses. Maakohtu otsuse põhiosas esitatud süüdistatava P.S-i süü analüüs on põhjalik ning sellest tulenevalt jäävad kaitsja apellatsioonis esitatud põhimõttelised vastuväited süüdistusele ja taotlus süüdistatava õigeksmõistmiseks tagajärjetuks. Puutuvalt P.S-i süülise käitumise põhjenduste muutmist seoses süüdistatavate M.M ja A. Serki tegevusele hinnangu andmisega, käsitleb kohus seda allpool gümnaasiumite osas. 13.1 Maakohtu otsuses sisalduvate põhjalike seisukohtade kordamist ei pea ringkonnakohus vajalikuks ning kohtupraktikas on leitud, et kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (RKKKm nr 3-1-1-48-12, p 16.3.2) ja seda veelgi enam siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning isik esitab argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (RKKKo nr 3-1-1-92-11, p 15.1). Kaitseväide, et maakohus on piirdunud P.S-i süü tuvastamisel ainult tõendite loetlemisega on kindlasti asjakohatu. Maakohus on etapiti, vastavalt süüdistatavate tegevusele ja süüdistuse sisule, esitanud ka vastava analüüsi, mis on põhjalik selle seoste avamises ja tõendite hindamises (näit. otsuse lk 146-147, 168-172, 175, 185-187, 193-195). Tõusetub põhjendatult küsimus, kaugele veel käesoleva kriminaalasja spetsiifikat arvestades tõendatusega minna, kui on kogutud põhjalik dokumentaalne tõendite baas, isikulised tõendid ja asitõendid. Ja seda olukorras, kus süüdistatavad on valinud süü eitamise kaitsetaktika ja sisuliselt keeldunud koostööst uurimisorganitega. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooni etteheidetega süüdistusaktile tulenevalt KrMS § 154 nõuetest, sest selles on järgitud süüdistusakti sissejuhatavale ja põhiosale esitatavaid nõudeid. Maakohtu otsuses on kohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav ja esitatud järeldustest ka ringkonnakohtule mõistetav ning arusaadav, miks prokuröri süüdistusversioon P.S-i osas osutus paikapidavaks, kaitsja nägemus asetleidnud sündmustest aga mitte. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kaitseväitega, et maakohus on tendentslikult tõlgendanud kõik kriminaalasjas kõrvaldamata kahtlused süüdistatava P.S-i kahjuks. Maakohtus uuritud tõenditest tulenevalt on osas, mis puudutab süüdistatavate (P.S, R.P) süü tõendatusel tekkinud kahtlusi, need ka kohtuotsusega kõrvaldatud. 13.2 Ringkonnakohus ei nõustu kaitseväitega, et kriminaalasjas kogutud ja hiljem maakohtu otsuses analüüsitud elektronkirjavahetust (e-kirjad) pole võimalik kasutada tõendina. Samuti on alusetu väide, et maakohus on teinud seda puudulikult ja pinnapealselt. Ringkonnakohus veendus vastava kirjavahetusega tutvudes, et maakohus on e-kirjavahetusest tulenevat tõenduslikku teavet käsitlenud süsteemselt ja uuritud kirjades eristuvad konkreetsed sõnad ning detailid kujundavad kindlasti objektiivselt muude tõendite kogumis kohtu siseveendumust ja annavad teavet süüdistatavate käitumisest. Nimetatud e-kirjade ilmekamat sisu, mis kinnitab tõenduslikult süüdistatavate kuritegeliku käitumise käekirja kooskõlas dokumentaalsete tõendite ja arvetega, esitab ringkonnakohus lühidalt ka käesolevas otsuses. 24 13.
10. Süüdistuste seisukohalt on kriminaalasja keskmes süüdistatav P.S , kes töötas 01.05.2001 kuni 30.03.2011 Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna peaspetsialisti ametikohal finantseerimise alal. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et P.S-i kuritegelik käitumine maist 2004 kuni märtsini 2011 on käsitletav jätkuva kuriteona. 13.4 Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et süüdistatav P.S oli ametiisikuks

§ 288

mõttes, olles süüdistuses märgitud ajal 2004 mai kuni 2011 märts Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna peaspetsialist finantseerimise alal. Vaidlust ei saa olla ka selles, et temal oli oma ametikohast tulenevalt õiguspädevus teha kolmandate isikute, sealhulgas Tartu linna osas otsustusi ja õiguslikke toiminguid, sealhulgas haldamis,- järelevalve-, juhtimis- ja varaliste väärtuste liikumist korraldavaid ülesandeid. 06.03.2008 Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna juhataja poolt kinnitatud haridusosakonna peaspetsialisti finantseerimise alal ametijuhendi kohaselt allus peaspetsialist vahetult haridusosakonna juhatajale ja temal vahetuid alluvaid ei olnud. Maakohus on detailselt ära näidanud (kd 21 lk 49), mille eest P.S ametijuhendist tulenevalt vastutas ja millised olid tema õigused. Samuti on maakohus avanud Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna juhataja ametijuhendist tuleneva pädevuse, sest Tartu Linnavalitsuse linnapea 09.06.2009 käskkirja alusel määrati 2009 aastal Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna juhataja ülesandeid täitma P.S , perioodil, kui haridusosakonna juhataja B.G. viibis puhkusel. Eelnimetatu kinnitab muuhulgas, et P.S omas täielikku ülevaadet ja kontrolli linnavalitsuse haridusosakonnas toimuva üle. Samas kasutas P.S oskuslikult talle aastatega kogunenud töökaaslaste usalduskapitali, et viia salaja ellu kuritegelikku plaani linna raha omastamisel. 13.5 Apellatsiooni väitega, et P.S-ile i olnud ligipääsu ega volitust Tartu linna arveldusarvete kasutamise ega käsutamise osas, ei saa kindlasti nõustuda. Samuti on ekslik seisukoht, et P.S ei olnud volitatud Tartu linna haridusosakonna arveldusarvetel olevaid rahalisi vahendeid kasutama ega käsutama ning tema näol oli tegemist üldse isikuga, kellele polnud mingit vara usaldatud ning seetõttu polevat P.S saanud ka midagi omastada. Taolise versiooniga pole õigustatult nõustunud juba maakohus ja on tõenditest tulenevalt selle ümber lükanud ning nimetatud väidet käsitleb ka ringkonnakohus edasiselt. Lihtsustatud kaitseväitega, et süüdistus ja kohtuotsus on konkretiseerimata, et saa käesolevas kriminaalasjas kindlasti soostuda. Nagu nimetatud, on ainetu seisukoht, et ametikohast tulenevalt ei ole P.S-i näol tegemist isikuga, kellele on usaldatud vara

§ 201

tähenduses, tal puudub eriline isikutunnus ja ta ei ole ebaseaduslikult enda ega kolmandate isikute kasuks midagi pööranud ega fiktiivseid arveid esitanud. 13.6 Apellatsiooni väide, et maakohus on otsuse tegemisel aluseks võtnud üksnes süüdistuse seisukohaselt olulised tõendid ja jätnud tähelepanuta kaitsja õigustavad asjaolud, on maakohtu motiveerivast kohtuotsusest tulenevalt alusetu. Ringkonnakohus võib anda kriminaalasjas kogutud tõenditele maakohtust erineva hinnangu üksnes juhul, kui ringkonnakohtu otsuses põhjendatakse, millised tõendite hindamisel tehtud vead viisid maakohtu järeldused mittevastavusse kohtulikul arutamisel tuvastatud faktiliste asjaoludega ning miks tuleb apellatsioonikohtu arvates tõendikogumile anda teistsugune hinnang (RKKKo-d nr 3-1-1-41-11 p 25, 3-1-1-103-12). Nagu eespool juba nimetatud, ringkonnakohus selliseid põhimõttelisi vigu tõendite hindamisel ei tuvastanud. 13.7 Maakohus on detailselt analüüsinud P.S-i aastatepikkust kuritegelikku positsiooni. Tõenditest tulenevalt on õige järeldada, et P.S-i ebaseaduslik tegevus linnalt rahaliste vahendite omastamisel tulenes tema õiguspädevusest ja ametiseisundist Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna finantsteenistuse peaspetsialisti ametikohal, kusjuures talle olid pandud ka 25 varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded. Seega on ainetu kaitsja väide, et P.S polnud ligipääsu linna finantsvahenditele. Seda näitlikustab muuhulgas P.S-i kiri K.V. 07.12.

1. Õiguspädevus on õiguslik volitus vara osas, volitus teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsuseid, õigustoiminguid või osaleda otsuse kujundamise protsessis (RKKKo nr 3-1-1-85-10 p 14). Uuritud e-kirjavahetuse kohaselt oli P.S-i isik see, kes linna rahaliste vahendite omastamiseks algatas ebaseaduslike arvete süsteemi, kasutades omastamiseks alguses ka A.A. kaasabi, saades tema kaudu AS-st Latente arved, et esitada need Tartu linnale, sealt edasi saadi juba võimalus, et AS Latente arvetel märgitud raha kanti linna poolt AS Latente arvele ja sealt edasi omakorda kanti laekunud rahasummasid kokkuleppeliselt A.A. juba P.S-i enda pangaarvele. Ei saa olla kahtlust, et süüdistuses kirjeldatud ja maakohtu poolt tuvastatud viisil rahasummade enda kasuks pööramine P.S-i poolt on toimunud ebaseaduslikult. Tõendamist on leidnud asjaolu, et P.S , pidades aastate jooksul linna raha endale, jättis linna sellest kestvalt ilma. Ringkonnakohus möönab, et P.S-i tegevus Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna finantsteenistuses oli aastate jooksul omandanud sisuliselt kontrollimatuse mõõtmed, mis tähendas, et P.S peremehetses linnale kuuluvate finantsvahenditega vastavalt oma vajadustele ja madalatele omakasulistele soovidele. 13.8 P.S-i ebaseaduslikus tegevuses on maakohus käsitlenud süüdistatava poolt Tartu linna raha omastamise süülise tegevuse kahte olulist ajaperioodi. - periood kui raha omastati AS Latente juhatuse liikme A.A. kaasabil fiktiivsete arvete alusel; - periood kui P.S asutas OÜ Rafi Lahendused, olles nimetatud äriühingu osanik ja raamatupidaja ning koostas ise arveid, mille alusel arvetel nimetatud kaupa OÜ-lt Rafi Lahendused ostjale ja nimetatud arvet tasunud Tartu linnale tegelikkuses ei saabunud ega liikunud. Maakohus on P.S-i puhul õigustatult tuvastanud aastatepikkuses ebaseaduslikus tegevuses kavatsetuse. 13.9 Ringkonnakohus leiab, et maakohus on otsuse põhjalikus põhiosas andnud ülevaate P.S-ile ja kaassüüdistatavatele süüdistustes märgitud arvetest, mille järgi Tartu linn ja arvetel märgitud koolid ning haridusosakond kaupu ning teenuseid ei saanud, kuigi Tartu linn tasus süüdistuses märgitud arvetel olevad summad arvete esitajale ära. Siinjuures on tõenduslikult oluline Tartu linna sisekontrolliteenistuse 22.06.2011 aruanne, milles on muuhulgas märgitud, kuidas olid Tartu Linnavalitsuses ja haridusosakonnas reguleeritud IT majandusega seotud töölõigud. Apellatsioonides esitatud seisukohaga, et sisekontrolliteenistuse aruannet ei saa lugeda tõendiks, ringkonnakohus ei nõustu. Nimetatud aruanne omab käesolevas kriminaalasjas tähtsust ka seetõttu, et annab ülevaate, kuidas oli kavandatud ja korraldatud linnavalitsuses kaupade ja teenuste liikumine ning sellekohane dokumentatsioon. Aruanne kajastab muuhulgas seda, kui palju tehinguid ja milliste summade eest oli teostanud Tartu Linnavalitsuse haridusosakond OÜ-ga Rafi Lahendused perioodil 2007 kuni 15.03.
2. Siinjuures on maakohus näidanud, millised tehingud on OÜ Rafi Lahendused justkui teinud, süüdistustes nimetatud koolid pole aga nimetatud kaupu ja teenuseid saanud. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjate väheveenvate väidetega, et sisekontrolli aruannet ei saa usaldada, hinnang toimunule on antud ühepoolselt ja see on koostatud justkui süüdistatavate 26 kahjuks. Süüdistatavate ja kaitsjate lihtsustatud väide, et sisekontrolli aruandega oli süüdimõistev hinnang süüdistatavate tegevusele justkui juba antud, on siinkohal ainetu. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kaitseväitega, et maakohus on ülimuslikult tuvastanud süüdistatavate süü sisekontrolli aruande põhjal ja asjas pole ülekuulatud tunnistajaid. Linna haridusosakonna töötajad ja teised süüdistusega puutumuses olevad isikud, kes mingit sisukohast teavet teadsid süüdistuste osas anda, on üle kuulatud ning uusi, asja kohta võimalikku sisulist teavet omavaid tunnistajaid pole menetlusosaliste poolt kohtule esitatud. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-85-11 p 34, 35 kohaselt on varasemalt tõusetunud kohtupraktikas küsimus aruande kui tõendi lubatavusest. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Linnavalitsuse sisekontrolli aruannet käsitledes ja viidates süüdistatavate süüditunnistamisel selles kajastatule, pole maakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 399 lg 2 mõttes . Käesoleval juhul on nimetatud aruanne käsitletav tõendina, mis sisaldab faktilisi asjaolusid. Maakohus on analüüsinud , et sisekontrolliteenistuse aruande kohaselt (kd 2, lk 116 - 137) tegeles haridusosakonnas arvutite ja printeritega IT-teenistus ning haridusosakonnal puudus reaalne vajadus ise muretseda enda osakonnas olevatele printeritele toonereid-tahmakassette. OÜ Rafi Lahendused arvetel kajastatud toonerite hulgas polnud mitte ühtegi haridusosakonna tööks vajalikku ning osasid toonereid pole üldse tegelikkuses olemaski olnud. Ainsaks haridusosakonnas erandiks olnud printerit teenindas firma Overall, kes varustas seadet kõige vajalikuga, ja kellele tasuti kogu selle printeri teenindamisega seonduva, s.h ka tahmakassettide vahetamise eest, kuid aastal 2010 viidi ka see printer Overalli tagasi. Sisekontrolliteenistuse aruandest nähtuvalt puudus reaalne vajadus ka erinevate kutsete ja trükiste suurürituste jaoks tellimiseks ning nende eest tasumiseks, kuivõrd kutsed-trükised telliti-muretseti tegelikkuses teisel viisil kui on kajastatud OÜ Rafi Lahendused arvetel. Sisekontrolliteenistuse aruande kohaselt puudus reaalne vajadus ka erinevate koolituste, selle juurde kuuluvate materjalide ning ruumide rendi eest tasumiseks, kuna tegelikkuses koolitusi ei toimunud ning ka Eesti Hariduse Infosüsteemis ei ole arvetele märgitud õpetajate koolitusi kajastatud. Sisekontrolliteenistuse aruandest tulenevalt puudusid osad OÜ Rafi Lahendused arvetele märgitud kinkeraamatutest nii raamatukogude infobaasist kui ka suuremate raamatukaupluste infobaasidest, millest tulenevalt puudus Tartu linnal vajadus ka nende eest tasumiseks, kuivõrd neid tegelikkuses polnudki olemas. Sisekontrolliteenistuse aruande kohaselt pole kaubandusvõrgus olemas koopiapaberit Syntax ning seda kaubandusvõrgus ka ei pakuta; ka ületab OÜ Rafi Lahendused arvetel kajastatud paberite kogus ilmselgelt haridusosakonna paberivajaduse – 2010 aastal oli koopiapaberit soetatud koguseliselt umbes 2 korda vajadusest rohkem. Sisekontrolliteenistuse aruandest tulenevalt katsid haridusosakonna paberivajaduse ilmselgelt teised firmad ja kuna OÜ Rafi Lahendused arvetel puudusid lehekülgedes väljendatud kogused ja hinnad ei olnud võrreldavad müügisolnud toodetega ning mõningaid paberiartikleid ei olnud tegelikkuses olemaski, siis on põhjendatud seisukoht, et OÜ Rafi Lahendused arvetel märgitud paberit Tartu linnale ei saabunudki. Ringkonnakohtul puudub nagu maakohtulgi alus kahelda Tartu linna sisekontrolliteenistuse aruandes kajastatu tegelikkusele ja tõele vastavuses, sest ka e-kirjavahetusest nähtuvalt tegelikkuses kaupa ja teenuseid OÜ Rafi Lahendused arvete alusel Tartu linnale, sealhulgas süüdistuses märgitud koolidele ei saabunud, samuti OÜ Rafi Lahendused arvetele märgitud koolitusi tegelikkuses koolid ei saanud.Nimetatud aruannet käsitleb kohus mõningas osas veel R.P puudutavas osas. 27 13.10 Puutuvalt süüdistusse AS-ga Latente ja OÜ-ga Rafi Lahendused märgib ringkonnakohus järgmist. Kohus nõustub maakohtu analüüsi ja järeldusega (otsuse lk 68-69), milles avati süüdistuses märgitud asjaoludel A.A. ja P.S-i vahel väljakujunenud kuritegelik süsteem. Nimetatu kohaselt A.A. jaataval teadmisel sisustas ja kohati koostas P.S detailides Tartu linnale tasumiseks esitatavad arved AS Latente nimelt. Hiljem, OÜ Rafi Lahendused loomise järgselt aastal 2007, kadus P.S vajadus analoogselt A.A. isikuga kuriteo toimepanemiseks vajalike arvete kooskõlastamiseks, sest seejärel asus ta ise koostama OÜ Rafi Lahendused nimelt Tartu linnale tasumiseks adresseeritud arveid. Maakohus on elektroonilisest kirjavahetusest tulenevalt õigesti järeldanud, et oma kuritegelikus skeemis P.S ei piirdunud Tartu linna raha omastamisel mitte ainult A.A. abistava rolli ja AS Latente ja OÜ Rafi Lahendused nimelt ebaseaduslike arvete Tartu linnale tasumiseks esitamise süsteemiga, vaid kaasas sellesse ka Tartu linna koolijuhid J. L, A. Serki ja M.M. Sarnasest kuritegelikust käitumismustrist annab tunnistust asjaolu, et enne tehinguid OÜ-ga Rafi Lahendused tehti linna haridusosakonna ja osade koolide vahel analoogseid tehinguid AS-ga Latente. Maakohtu analüüsis on detailselt näidatud AS Latente arved ja nendega vahetult seonduv elektrooniline kirjavahetus. E-kirjavahetuse sisu kajastab objektiivselt P.S-i tegevust. Nagu näiteks kiri A.A. le „tahaks arvet Annelinnale ~ 30 000-32 000“ (e-kiri 15.08.2005 kell 13.00, kd 5 lk 56,84) või hiljem „…soovin endiselt arvet annelinnale 30,1 tuh.peale“ (elektronkiri 07.10.2005 kell 18.19 kd 5 lk 56-57,86). Enda poolt esitatud konkreetse numbri ja rekvisiitide sobivusest arvel on P.S ka omakorda vastusega teatanud (näit. A.A. le 16.08.2005 kell 15.40 „Aitähh, sain arve, sobib…“, kd 5 lk 56-85). Maakohtus uuritud e-kirjavahetusest järeldub, et mingeid sisulisi tehinguid AS Latente ja linna haridusosakonna vahel ei toimunud ja arved väljastati suvaliste artiklite müügi kohta, kusjuures oluline oli arve lõppsumma, et oleks alus raha ülekandmiseks linnalt AS-le Latente ja seejärel AS-st Latente edasi P.S-ile. Arvete sisu ja e-kirjavahetuse seoste osas on maakohtu otsuses esitatud põhjalik ja detailne analüüs ning see avab selgelt P.S-i süülise tegevuse vara omastamisel. Hiljem tulid OÜ Rafi Lahendused arved Tartu Linnavalitsuse haridusosakonnale (alates 2007 aastast kuni 30.03.2011) ja OÜ Rafi Lahendused nimelt esitatud arvete alusel kanti raha üle Tartu Linnavalitsuse haridusosakonnalt OÜ-le Rafi Lahendused. OÜ Rafi Lahendused arvelduskontot nr 221035781801 (avati 09.04.2007) kasutas P.S juba ainuisikuliselt. OÜ Rafi Lahendused arvelduskonto nr 221035781801 väljavõtte (kd 14, lk 1-49, 50-86) kohaselt on Tartu Linnavalitsuse haridusosakond kandnud pangateenuste kaudu OÜ-le Rafi Lahendused kõik arvetel (kd 4, lk 131-170) märgitud summad täies ulatuses (viimane ülekanne 1666 eurot arve nr 11007 alusel 28.02.2011). Analoogselt on maakohus käsitlenud OÜ Rafi Lahenduste poolt esitatud arveid alates
3. aastast Tartu Annelinna Gümnaasiumile, Tartu Kivilinna Gümnaasiumile ja Tartu Kommertsgümnaasiumile. Arvete tõenduslikud seosed vastava e-kirjavahetusega on maakohus otsuses detailselt esitanud. Nii on 13.06.2007 arve nr 17 summas 10 320 krooni (kd 5 lk 146,148) seostatud süüdistatava P.S-i elektronkirjaga A. Serkile 14.06.2007 kell 16.23, mille sisuks „seekord sai selline 28 arve, kas sobib“. Nimetatud kirja manuses on fail, mille sisuks OÜ Rafi Lahendused arve nr 17 summas 10 320 krooni, maksjaks märgitud Tartu Kivilinna Gümnaasium, kauba nimetuseks „Koopiapaber Syntax“ värviline, värviline kartong, koopiapaber „Syntax“ A3“. Arvete seotust konkreetse süüdistatavaga kinnitab maakohtu käsitlus süüdistuste osas. Nii kajastub 23.12.2008 arve nr 134 summas 10 301,40 krooni (kd 15, lk 172) 30-e koguse värvilise kartongi, 10 koguse laserkile eest ainult P.S-i süüdistuses ja nimetatud arvet ei ole M.M süüdistuses. Sellist arvet pole süüdistatav M.M oma viseeringuga kinnitanud ega heaks kiitnud ning M.M väitel pole ta nimetatud arvet enne kriminaalmenetlust ka ise näinud. 13.11 Ringkonnakohus ei pea usutavaks P.S-i kaitseversiooni, mille kohaselt ta oli messil tutvunud tundmatute noormeestega, kes pakkusid kaupa müüa. P.S-i ütluste kohaselt sai ta koolidest teada millises summas ja millist kaupa nad vajavad ja AS-lt Latente saadud raha võttis ta oma pangakontolt välja sularahas ja andis üle noormeestele. Nimetatud kaitseversioon ei ole siiski eluliselt usutav ja usaldusväärne, millega peaks kohus nõustuma. Nimelt tehingutes, mida ta aastate jooksul tegi, on ta seeläbi olnud justkui vahendajaks kauba müügile ja müüjatele, kellest ta midagi ei tea (ei kontaktandmeid, ei nimesid). №ormehed võtsid temaga väidetavalt alati ise ühendust, kuid P.S-i selgituse kohaselt enda nime ei olnud noormehed nõus avaldama ja enda nimel kaupa müüma. Kaalukas on siinjuures tõenditest tulenev asjaolu, et P.S-i kontoväljavõtte kohaselt pole ta sellistes summades sularaha välja võtnud nagu ta ise on kirjeldanud. 13.12 Maakohus on tõendina hinnanud Tartu Linnavalitsuse serveritest saadud elektroonilist kirjavahetust viiteliselt e-kirjaga seonduvale süüdistuses kajastatud arvele. Kohtueelsele menetlejale anti teiste hulgas üle koopiad P.S-i, A. Serki, M.M ja R.P elektroonilisest kirjavahetusest, mille osas koostati vaatlusprotokoll (kd 5 lk 55-76) ja vaatlusprotokollile on lisatud elektronkirjavahetus (kd 5 lk 77-177, kd 6 lk 1-162). Nimetatud e-kirjavahetuse osas esitatu on maakohtu otsuses kohati suuremahuline (otsus lk 98 kuni 118) ja kohati eelnenut kordav, kuid see ei muuda kohtulahendit ebaseaduslikuks. 13.13 Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjaliku käsitluse ja järeldusega otsuse põhiosas (otsus lk 118-119), mille kohaselt kajastatud arvete ja elektroonilise kirjavahetuse ning Tartu linna sisekontrolliteenistuse aruande võrdlusest avaldub ilmekalt ja kahtlusteta, et arvetel olevaid kaupu ja teenuseid süüdistustes kajastatud koolid – Tartu Slaavi Gümnaasium, Tartu Annelinna Gümnaasium, Tartu Kivilinna Gümnaasium ja Tartu Kommertsgümnaasium ning ka Tartu Linnavalitsuse haridusosakond tegelikkuses ei saanud ning arvetele märgitu ei kajasta tegelikkust ning arveid oli vaja üksnes selleks, et arvetele märgitud rahasummasid Tartu linnalt omastada. E-kirjavahetusest tulenevalt omas AS Latente ja OÜ Rafi Lahendused arvetega seonduvalt tähtsust vaid neile märgitud rahasumma suurus, s.t see kui palju oli Tartu linnalt raha kas siis enda või kolmandate isikute kasuks saada ning tähtsust ei omanud ning huvi ei tuntud selle vastu, millistest kaupadest ja teenustest arvetele märgitud summa tegelikkuses koosneb ning kas, kuidas ja millal ning millises vormis kaubad kätte saadakse ning teenuseid-koolitust osutatakse. Arvetele märgitu kauba ja teenuse osas omas tähtsust vaid niipalju, et arvele märgitu oleks üldises plaanis trafaretselt usutav ja veenev ning ei pälviks liigselt tähelepanu ning arve saaks raamatupidamises kiiresti vastavas raamatupidamisprogrammis töödeldes kajastatud ja selle arve alusel ei jääks rahaline ülekanne viibima. 13.14 Kriminaalasja tõendite hindamisel tuleb arvestada asjaoluga, et kuritegelikku protsessi juhtis P.S , kellel oli raamatupidamisalane eriharidus ja pikaajaline töökogemus ning 29 vajaliku dokumentatsiooni võltsimisel (AS Latente ja OÜ Rafi Lahendused arved) tegi ta endastoleneva, et minimaliseerida kuriteo avastamist ning et koostatud arved oleks esmapilgul visuaalselt usutavad. P.S-i põhieesmärk oli sel hetkel, et arved läbiksid ilma tõrgeteta haridusosakonna raamatupidamise ja raamatupidamisest tehakse ülekanded AS-le Latente ja OÜ-le Rafi Lahendused. Seda, et dokumentidena esitatud arved väliselt kahtlusi ei tekitanud, kinnitasid maakohtu istungil üle kuulatud Tartu Linnavalitsuse raamatupidajad S. S, H.-M. M ja R. P. Tunnistajatest raamatupidajate ütluste kohaselt olid arvetel reeglina vastavad kirjalikud kinnitused ja viseeringud ning seetõttu polnud põhjust neid käiguta jätta ja arvetel märgitud summad kanti ka esitajatele üle. Süüdistatava P.S-i rahalise kasu saamise eesmärki on maakohus eraldi analüüsinud tulenevalt P.S-i suhtlusest A.A. , kus elektroonilisest kirjavahetusest avaldub P.S-i juhtiv roll ja juhtnöörid A.A. le, mida tuleks arvetel märkida ja kuidas toimub hiljem protsentuaalselt omavaheline rahajagamine kui raha on omastatud. 13.15 Sisukohane on maakohtu analüüs süüdistatava P.S-i AS-s Swedbank toiminud pangakonto nr XXX väljavõtte ja AS Latente pangaülekannete ja süüdistuses kajastatud arvete kuupäevade võrdluses. Maakohtu järeldusega, et ülekanded P.S-i pangakontole jäävad süüdistuses märgitud arvete kuupäevade lähedusse, nõustub ka ringkonnakohus. Samuti on oluline, et AS-st Latente P.S-i kontole üle kantud summade suurused jäävad ajaliselt ülekande lähedusse jääva arvele märgitud summa raamidesse (otsus lk 119-129). See asjaolu näitab süüdistatava P.S-i süsteemselt kasuahnet ja omakasulist käitumist, kes arvukad AS Latente arvetele saabunud summad lasi lühikese ajavahemiku järel enda pangakontole kanda. Rõhutada on vaja asjaolu, et ühegi AS Latente poolt P.S-i pangakontole tehtud ülekande juurde polnud märgitud konkreetset selgitust. Üldsõnalised ja ühesõnalised mittemidagiütlevad väljendid (näit “müügiarve“, „müügileping“) kinnitavad jällegi, et kuritegelikul teel saadud rahasummade ülekannete puhul polnudki võimalik midagi detailsemalt kirjeldada. 13.16 Maakohtu poolt tuvastatud süüdistatava P.S-i rahaliste vahendite omastamise skeem ei liigitu kohtupraktika võrdlusest tulenevalt keerukamate hulka. Selle kohaselt AS Latente kaupade ja teenuste katteta arvete alusel Tartu linnalt AS-le Latente üle kantud rahalised vahendid saabusid suuremas ulatuses AS Latente pangakontolt edasi P.S-i pangakontole. AS Latente juhatuse liikme A.A. ja P.S-i faktilisest käitumisest nähtuvalt tegutsesid nad Tartu linnalt raha omastamisel omavahelisel kokkuleppel, eesmärgistatult ja kavatsetusega. Üheselt õige on maakohtu järeldus, et P.S puudus õiguslik alus Tartu linnalt AS Latente arvele üle kantud rahasummade enda pangakontole ülekandmiseks. AS Latente raamatupidamisdokumentide kohaselt puudus P.S selline puutumus AS-ga Latente, mille alusel oleks tulnud AS-l Latente kanda Tartu linnalt pangakontole saabunud rahadest enamus üle P.S-i pangakontole. Veelgi enam kinnistab kohtu jaoks siseveendumust asjaolu, et AS Latente raamatupidamisdokumentide vaatlusprotokollist nähtuvalt on ja jääbki ainukeseks P.S-i ja AS Latente seoseks see, et AS Latente pangakontolt on tehtud P.S-i pangakontole ülekandeid. 13.17 Tõenditest järeldub, et AS Latente raamatupidamisdokumentide hulgas puuduvad dokumendid, millistest nähtuks, et AS Latente oleks soetanud just sellist paberit, kartongi, raamatuid, prügikotte ja bürookaupu, nagu on kajastatud AS Latente nimelt koostatud ja Tartu Linnavalitsuse haridusosakonnale tasumiseks esitatud arvetel. AS Latente raamatupidamisdokumentide vaatlusprotokolli kohaselt ei olegi AS-l Latente olnud sellist 30 kaupa nagu on kajastatud AS Latente nimelt koostatud Tartu Linnavalitsuse haridusosakonnale tasumiseks esitatud arvetel. Eeltoodu ilmekas näide on seejuures asjaolu, et AS Latente raamatupidamisdokumentide vaatlusprotokolli (kd 11 lk 112-133) kohaselt on AS Latente soetanud küll väga väheses koguses ja odavat paberit – 18.02.2006 5 ühikut koopiapaberit Clairalfa A4/500 360 krooni väärtuses, kuid taolisest üliväiksest paberikogusest ei piisa ühelgi AS Latente nimelt Tartu linnale tasumiseks esitatud arvele märgitud paberikoguse katmiseks (kd 11 lk 125). 13.18 Maakohus tuvastas, et AS Latente pangakontodele allkirjaõigust ja internetipanga ning pangakaartide kasutajaõigust omas ainult A. A üksinda, mistõttu ei tõusetu kahtlust selles, et AS Latente pangakontolt ülekanded P.S-i pangakontole tegi A. A ja tegemist ei olnud juhuslikku laadi ülekannetega, vaid P.S-iga kooskõlastatud teadliku ja tahtliku ning eesmärgistatud tegevusega, mille kohaselt tegutsesid nii P.S kui ka A. A Tartu linnalt raha omastamise eesmärgil. Käesolevas kriminaalasjas kasutasid A. A ja J. L maakohtus enda õigust KrMS § 71 lg 2 p 1,2 alusel ütlusi mitte anda ja keeldusid ütluste andmisest seaduslikul alusel. Küll aga võttis maakohus kohtumenetluse poolte nõusolekul kriminaalasja juurde A.A. ja J. L kohtueelses menetluses antud ütlused, mis on kooskõlas kokkuleppemenetluses 22.03.2012 tehtud kohtulahendiga ja selles kajastatud süüdistuste sisuga. 13.19 Nagu eespool nimetatud, pärast AS Latente nimelt esitatud arvete alusel Tartu linnalt raha omastamise lõppemist, sai alguse P.S-i tegevuses veelgi sagedasem arvete esitamine OÜ Rafi Lahendused nimelt Tartu linnale, s.t aktiveerus veelgi enam kaupade ja teenuste katteta arvete esitamine Tartu linnale ja nende alusel Tartu linnalt raha omastamine. 13.20 Süüdistatava P.S-i madalat omakasulist motiivi analüüsides on maakohus põhjendanud P.S-i vajadust uue firma, s.o OÜ Rafi Lahendused loomiseks, kuna senine „koostöö“ A.A. ja AS-ga Latente ei osutunud enam ühel ajahetkel sedavõrd tulusaks ja oli muutunud logistiliselt ning omavahelisest asjaajamisest tulenevalt tülikaks. Süüdistatav P.S pidas oma kuritegeliku tegevuse jätkamisel igati mõistetavaks, et edaspidiselt hakkab OÜ Rafi Lahenduste puhul arveid koostama ja Tartu linnale tasumiseks esitama ainuisikuliselt tema ise. P.S-i kõrgelt positsioneeritud juhtimisstiili haridusosakonnas on kinnitanud ka kaassüüdistatavad väites, et tema sõna ja korraldustega arvestati. 13.21 Maakohus on e-kirjavahetuse protokollidest kui tõenditest õigesti järeldanud, et OÜ Rafi Lahendused loodi just süüdistatava P.S-i initsiatiivil ja huvides, et varasema kuritegeliku skeemi kohaselt ei peaks AS Latente juhatuse liikmele A.A. le enam raha maksma ebaseaduslike arvete kasutamise süsteemis. Seejuures pidas P.S OÜ-t Rafi Lahendused asutades silmas asjaolu, et asutajateks ja osanikeks oleksid tema lähisugulased, s.o tütar A. A ja poeg K. A. Süüdistatav P.S pole ise eitanud, et oli süüdistuses märgitud ajal OÜ Rafi Lahendused raamatupidaja ja koostas ka süüdistuses kajastatud OÜ Rafi Lahendused nimelt Tartu linnale tasumiseks esitatud arved. Apellatsiooni kohaselt püütakse kaitseväitena esitada, et haridusosakonnas oligi kujunenud juba varasemast ajast praktika, kus OÜ Rafi Lahendused poolt haridusosakonnale esitatud arvete vahendusel hüvitati P.S-ile ja R.P-le haridusosakonna heaks tehtud mingeid hoomamatuid kulutusi. Millised kulutused ja miks neid pidi just illegaalsel viisil hüvitatama, jääb ringkonnakohtule mõistmatuks. Süüdistatav P.S oli kokkuvõtlikult isikuks, kes esitas AS Latente ja OÜ Rafi Lahendused nimel fiktiivseid arveid. Kui nimetatud fiktiivseid arveid poleks linnale esitatud, poleks olnud vaja ka raha üle kanda eelnimetatud firmadele. 31 13.22 Maakohus käsitles põhjalikult P.S-i süüdistust selles, et ajaperioodil 21.03.2007 kuni 08.04.2011 omastas P.S R.P kaasabil Tartu linna vara vähemalt summas 236 550, 60 krooni (s.o 15 118, 34 eurot), milleks tellisid AS-st Infotark Tartu linnavalitsuse haridusosakonna nimel erinevaid kaupu. Tellitud kaubad võttis AS Infotark kauplustest Tallinnas ja Tartus vastu R.P . Tartu linnale kuuluvate rahaliste vahendite omastamise eesmärgil koostasid süüdistatavad P.S ja R.P AS Infotark nimel arve-saatelehti, kus muutsid ostetud kaupade kaubakoode, kirjeldusi ja kaubakoguseid selliselt, et tegelikult AS-st Infotark vastuvõetud kaupu arvetel ei avaldunud. Seejärel esitati P.S-i ja R.P poolt tegelikest andmetest erinevaid andmeid sisaldavad AS Infotark arve-saatelehed Tartu linnavalitsuse haridusosakonnale tasumiseks. Olles haridusosakonna ametiisik ja seega kuriteo toimepanemiseks vajaliku info keskmes, kooskõlastas P.S elukaaslasest kaassüüdistatava R.P-ga neile kuriteo toimepanemiseks vajalikul kujul AS Infotark arve-saatelehed, misjärel Tartu