järgi, lühimenetluse korras Prokuröri abi Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Algis Sepp Süüdistatav P.N Elukoht: xxx, isikukood XXX, VF kodakondsus, keskeriharidus, emakeel – vene keel, töökoht: xxx. Varasemad karistused: kriminaalkorras karistatud 1-l korral: - 03.05.2012 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
Tõkend- elukohast lahkumise keeld alates 20.08.2013 kuni 20.08.2014. Kaitsja Vandeadvokaat Galina Tšelnokova Kohtuistungi toimumise aeg 16.09.2013 RESOLUTSIOON Tunnistada P.N s üüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada P.N vangistusega 4 (neli) kuud.
lg 1 arvestada kahtlustatavana kinnipidamine alates 19.08.2013 kuni 20.08.2013 s.o 1-13-7725 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Kohaldada
lg 1, 3 ja mitte pöörata vangistust täitmisele, kui P.N ei pane 3 (kolm) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus – 16.09.2013.
lg 1 alusel võtta P.N-ilt ära 3 (kolmeks) kuuks mootorsõiduki juhtimisõigus kohtuotsuse jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 alusel on P.N kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. P.N-ile valitud tõkend -elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista P.N-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, kaitsja Galina Tš elnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 140 (ükssada nelikümmend) eurot ja 40 senti ja kaitsja Galina Tšelnokova poolt 16.09.2013 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot. Määrata, et P.N on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „P.N , 113-7725, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
II Kohtuistung Süüdistatav P.N tunnistas kohtuistungil ennast süüdi, selgitades, et ta töötab hetkel Soomes ning kasutab autot igapäevaselt tööle sõitmiseks, paludes juhtimisõigust mitte ära võtta ning mitte karistada teda karmilt. Prokurör i abi leidis, et süü on tõendatud kogutud tõenditega ja tegu on kvalifitseeritud õigesti
Lisaks leidis prokurör i abi, et P.N ei ole teinud järeldusi eelmisest karistusest, mistõttu peab olema järgnev karistus karmim kui eelmine. P.N istus autorooli olles teadlik, et tal puudub juhtimisõigus ning olles eelnevalt tarvitanud alkoholi. Politsei pidas ta kinni, kuna ta ületas kiirust. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esinenud. Prokuröri abi leidis, et mõistetav karistus peab olema vangistus ning tegi kohtule ettepaneku karistada P.N-i 9 kuulise vangistusega, mida vähendada 1/3 võrra ning karistusest arvestada maha eelvangistuses viibitud aeg 1 päev, lõplikuks karistuseks mõista 5 kuud 28 päeva katseajaga 4 aastat. Lisakaristusena võtta ära juhtimisõigus 1 aastaks. Süüdistatav P.N-i kaitsja leidis, et karistuse mõistmisel tuleb kergendava asjaoluna arvesse võtta süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Vangistuse tingimusliku karistusega oli kaitsja nõus, kuid lisas, et katseajaks tuleb määrata minimaalselt 3 aastat. Lisakaristuse kohaldamisest palub kaitsja loobuda, kuna süüdistataval on sõidukit vaja tööl käimiseks. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas P.N süüdistatuna
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises Nimetatud kuriteo objektiivse kooseisu moodustab mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine. Mootorsõiduki mõiste on avatud LS § 2 p 40, mille kohaselt on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk. Joobeseisundiks käesoleva paragrahvi mõttes loetakse LS § 69 lg 4 sätestatud piirmäärade esinemist. Seega isik loetakse joobeseisundis olevaks kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 3 1-13-7725 Kohus leiab, et P.N-i poolt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on tõendatud tema enda ütlustega (tl 17-21), mille kohaselt P.N tunnistab oma süüd. 18.08.2013 läks ta tülli ning jõi ära 250 g viskit ja otsustas sõita Sillamäele. P.N-i kasutuses oli sõiduauto Audi reg. märk xxx. P.N istus autosse ning sõitis Sillamäele, kus ta kinni peeti ning tõenduslikku alkomeetrisse puhudes oli näit üle 1 mg/l. Süüdistatava poolt antud ütlus i kinnitavad ka indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 8) , mille kohaselt P.N -i väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,98+/- 0,10. Tegemist oli taadeldud mõõtevahendiga (tl 9) ning mõõtmistulemusi kinnitab ka väljavõte mõõtmistulemuste kohta. Samuti nähtub sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 5), et P.N kõrvaldati juhtimiselt , kuna oli alust arvata, et tema väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka M P ütlused (tl 1-4), mille kohaselt olles patrullis märkasid nad koos patrullpolitseinik S S Tallinn-Narva mnt Sinimäe asula juures sõiduautot Audi A6 reg. märk xxx , mis ületas lubatud sõidukiirust. Auto peatati Sillamäe linnas, roolis oli P.N , autos olid veel O I ja A K . Indikaatorvahendiga tuvastati, et roolis olev P.N on purjus, tõendusliku alkomeetri näit oli 0.98 mg/l. P.N nõustus näitudega ning loobus meditsiinilise tuvastamise läbiviimisest. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis, mis on omavahel kooskõlas, on tõendatud see, et P.N juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Kogutud tõenditega on tõendatud, et juhitav auto Audi A6 on mootorsõiduk
Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süütegu tahtlust. Isik realiseerib süüteokoosseisu kui ta paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, s.o süüdlane peab pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Süüdistatava ütluste (tl 17 -21) kohaselt jõi P.N enne sõitma minekut 250 g viskit ning olles teadlik, et ta on alkoholi tarvitanud otsustas ikkagi autorooli istuda. P.N on oma ütlustes tunnistanud, et autorooli istudes oli ta alkoholijoobes. Seega tegutses P.N otsese tahtlusega. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et P.N pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. IV Kohtu seisukoht P.N-i karistuse osas Tulenevalt
§ -st 56 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab 4 1-13-7725 vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohus leiab, et P.N-ile karistust mõistes saab arvestada karistust kergendava asjaoluna sed a, et ta tunnistas ennast süüdi talle etteheidetavas kuriteos ning kahetses tehtut. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Süüdistatav P.N on toime pannud kuriteo tahtlikult ning karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks tuleb arvestada ka tema varasemat karistatust. P.N on varasemalt karistatud Viru Maakohtu 03.05.2012.a otsusega
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 192 eurot. Lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks kuuks. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06).
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus leiab, et mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja et kaitsta õiguskorda ei ole võimalik karistada teda rahalise karistusega, arvestades tema varasemat kuritegelikku käitumist. P.N-i on 2012. aastal karistatud juba alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, kuid sellele vaatamata ei ole ta varasemast karistuse st vajalikke järeldusi teinud. Arvestades aga seda, et P.N tunnistas ennast nimetatud kuriteo toimepanemises süüdi, peab kohus võimalikuks karistada teda alla keskmist määra, s.o vangistusega 6 kuud. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, siis tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada talle mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada P.N-i vangistusega 4 kuud. Vastavalt
lg 1 sätestatule tuleb mõistetud karistuse hulka arvestada kahtlustatavana kinnipidamine alates 19.08.2013 kuni 20.08.2013, s.o 2 päeva ning mõista lõplikult ärakandmisele 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohus leiab, et esinevad asjaolud karistuse tingimuslikuks kohaldamiseks. Arvestades asjaolu, et P.N omab töökohta ning legaalset sissetulekut leiab kohus, et teda saab mõjutada õiguskuulekale käitumisele ka tingimuslikku karistust kohaldades. Kohus kohaldab
lg 1 ja 3 sätestatut ning jätab vangistuse täitmisele pööramata kui P.N ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Arvestades P.N-i eelnevat käitumist ning katseaja pikkust on kohus veendumusel, et tingimuslik karistus aitab P. Fadeejevi puhul hoida ära uute kuritegude toimepanemist. Kuna P.N on eelnevalt karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, on põhjendatud kohaldada P.N -i suhtes lisakaristusena
lg 1 p 1 sätestatut ning võtta P.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Arvestades, et P.N on samalaadse kuriteo toime pannud ning mõistetud karistus ei ole teda mõjutanud õiguskuulekale käitumisele on kohus veendumusel, et lisakaristuse määramine täidab eripreventiivseid eesmärke. Riigikohus on lahendites 3-1-1-54-07 p 6 ja 3-1-1-55-07 p 6 asunud sisukohale, et isiku karistamisel korduvalt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise 5 1-13-7725 eest tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata. Süüdistatav on oma ütlustes selgitanud, et vajab juhtimisõigust tööl käimiseks. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine ei takista süüdimõistetul käimast tööl ning tegemist ei ole erandliku asjaoluga.
lg 2 näeb ette vaid ühe olukorra, mil ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta. Nimelt ei tohi seda ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. P.N -i puhul nimetatud asjaolu ei esine. Arvestades, et
lg 1 p 1 alusel võib juhtimisõiguse ära võtta kuni kolmeks aastaks on kohtu poolt mõistetud lisakaristus alla keskmise määra ning kohaldatud isiku suunamiseks õiguskuulekale käitumisele. P.N ei teinud eelnevast karistusest, mille alusel võeti talt juhtimisõigus ära 1 kuuks, järeldusi ning teades ähvardava karistuse suurust otsustas siiski joobeseisundis mootorsõidukit juhtida. Seega ei täida lisakaristus mitte ainult süüdistatava heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet, arvestades, et süüdistatav on lühikese aja jooksul j uba teist korda samalaadse rikkumise toime pannud ning käesolevas kriminaalasjas juhtides alkoholijoobes mootorsõidukit ei pannud ta ohtu mitte ainult ennast, vaid teades, et ta on tarbinud alkoholi sõidutas ta ka veel lisaks kahte kaasreisijat. VI Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetutelt välja mõista menetluskulud. KrMS § -de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub P.N-ilt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 480 eurot, milline summa vastab 1,5 kuupalga alammäärale. Kohus peab t ulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud kaitsjale väljamakstava tasu kokku 284,40 eurot. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315. ( ) Mari-Liis Avikson kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.