Väärteoasi nr 4-18-2020 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. juuli 2018 Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-18-2020 Kohtunik Roman Levin Väärteoasi Me

§ 90lg 2.

Kaebuse sisu

1. Z.F esitas Tartu Maakohtule 15.04.2018 (puudused kõrvaldatud 28.05.2018) kaebuse, millega vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses. Kaebuse esitaja leiab, et väärteootsusega on rikutud materiaalõiguse norme, jäetud järgimata seaduslikkuse ja õiguspärase ootuse põhimõtted ning kaebuse esitaja selgitused.
2. Z.F taotles 24.12.2017

§ 109

lg 2 sätestatud mootorsõiduki juhendaja tunnistuse, taotlus esitati Maanteeameti e-teeninduse kaudu, riigilõivu tasus oma tütre A. Sarapuu arveldusarvelt. Maanteeameti selgituste kohaselt on Z.F-ile juhendaja õigus omistatud, kuid kuivõrd kaebuse esitaja on jätnud juhendaja tunnistuse taotluse riigilõivu tasumise järgselt vajutamata nupule „Tagasi kaupmehe juurde“, on süsteem juhendaja õiguse omistamise järgselt järgmisel päeval taotluse automaatselt tühistanud.

1. 24.12.2017 taotluse esitamisel vastas kaebuse esitaja seaduses sätestatud tingimustele, sh tasus riigilõivu kooskõlas riigilõivuseadusega koheselt. Vastavalt Maanteeameti selgitustele sisuliselt mootorsõiduki juhi juhendaja õigus ka omistati, kuid hiljem see tühistati. Niisugune õiguse hilisem tühistamine ei ole kooskõlas seadusega –käesolevas asjas puudub õiguslik alus varasemalt antud mootorsõiduki juhi juhendaja õiguse kehtetuks tunnistamiseks. Samuti on järgmisel päeval sisuliselt mootorsõiduki juhi juhendaja õiguse tühistamisel rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet – arvestades, et kaebuse esitaja vastas mootorsõiduki juhi juhendaja nõuetele, antud õigus kaebuse esitajale omistati ning puudusid alused antud õiguse tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, tuleb lugeda, et kaebuse esitajal on käesoleva hetkeni kehtiv mootorsõiduki juhi juhendaja õigus ning sellest johtuvalt puuduvad käesolevas asjas kaebuse esitaja teos väärteotunnused ning seega väärteokoosseis.
2. Kaebuse esitaja palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses ja teha otsus menetluse lõpetamise kohta. Kohtuvälise menetleja seisukoht
3. P PA Lõuna prefektuur esitas 11.06.2018 seisukoha, milles ei nõustu kaebajaga käsitlusega. Vaidlust ei ole selles, et Z.F on VW Passat reg nr xxxxxx omanik ning 07.02.2018 kl 07.25 paiku alustati sõitu Valga linnast, sõidukit juhtis R. S. Vaidlus puudutab seda, kas R. S.l oli seadusest tulenev õigus juhtida mootorsõidukit, kui sõidukis viibib Z.F, kes enda ettekujutuses oli mootorsõidukijuhi juhendaja.
4. Z.F on juhendaja õiguse omandamise ettekujutuslikult sidunud toimingu eest riigilõivu tasumisega.

ja mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse väljaandmise korra koostoimest tulenevalt on mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse väljastamine mitmeetapiline tegevus, mille käigus juhendajaks saada sooviv isik esitab taotluse ning 2 Väärteoasi nr 4-18-2020 tasub riigilõivu. Alles seejärel vaatab Maanteeamet taotluse läbi, kontrollides taotleja vastavust

kehtestatud tingimustele ning kui juhendaja vastab neile, omistatakse talle juhendaja õigus, s.o mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistus. Z.F-i puhul on tekkinud olukord, kus ta on riigilõivu tasunud, aga ei ole kõiki taotlemise protsessi nõudeid lõpuni täitnud.

1. Kõne all olev rikkumine on Z.F-ile omistatav, kuna ta ilmselgelt suhtus pealiskaudselt ja liialt kergelt mootorsõiduki juhendamisse. On tuvastatav, et Z. F on ka varem olnud juhendaja tunnistus. Z.F-i rikkumine tuleneb sellest, et ta jättis enne juhendamise alustamist kontrollimata, kas temale reaalselt vastav õigus ja seega juhendaja õigus ka väljastatud oli. Ilmselt oleks saanud Z. F või ka juhendatav isik toime pandud õigusrikkumist ära hoida, kui oleks enne sõidu alustamist kontrollitud juhendaja tunnistuse olemasolu.
2. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 12.

§ 90

lg 2 kohaselt mootorsõiduki omanik, valdaja või juht ei tohi lubada mootorsõidukit juhtima isikut või anda juhtimist üle isikule, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus või kes on joobeseisundis, alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis. 13.

§ 109

lg 2 lubab isikul, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud, juhtida mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil teise isiku ( ) juuresolekul, kui on täidetud rida tingimusi.

§ 109

lg 2 p 3 kohaselt peab juhendaja olema eelnevalt saanud Maanteeametilt õiguse juhendamiseks ja vastab sama lõike punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustele, s.o juhendajal peab olema vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt viis aastat ning juhendajal ei ole kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise eest ega liiklusnõuete sellise rikkumise eest, mille eest käesolev seadus näeb ette mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või mille eest juhtimisõigus on ära võetud, arvestades karistusregistri seaduse §-s 24 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu. Juhendamise õigust tõendatakse liiklusregistri andmete alusel. 14. Juhendajal peab olema kehtiv juhendaja tunnistus. Juhendaja tunnistuse väljastab Maanteeamet kehtivusega 12 kuud (

§ 109lg 31).

Mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu (

§ 109lg 8).

15. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.06.2011 määruse nr 55 „Mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse väljaandmise kord“ § 2 lg 1 kohaselt kui taotleja vastab

§ 109

lg 2 p 1 ja 2 sätestatud tingimustele, väljastab Maanteeamet taotlejale juhendaja tunnistuse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt Maanteeamet väljastab juhendaja tunnistuse või teatab taotleja nõuetele mittevastavusest ühe tööpäeva jooksul arvates §s 1 sätestatud dokumentide ja andmete esitamise päevast.

1. Asjas puudub vaidlus ning kohus loeb tuvastatuks, et Z.F on mootorsõiduki Volkswagen Passat, reg nr xxxxxx omanik. Samuti puudub vaidlus asjaolus, et 3 Väärteoasi nr 4-18-2020 07.02.2018 kl 07.25 paiku Valga linnas lubas Z. F talle kuuluvat mootorsõidukit juhtima R. S., kellel puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. Eelnimetatud asjaolusid tõendavad väärteoprotokoll (tl 19 -21), menetlusaluse isiku Z. F-i ül ekuulamise protokoll (tl 22-23) ning menetlusaluse isiku R. S. ülekuulamise protokoll (tl 30-31).
2. R. S. mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistusega (tl 28-29) ning Maanteeameti vastusega päringule (tl 24) on tõendatud , et R. S. õppis 13.09.2006 -27.11.2006 FIE Martin Jurs Autokoolis Rooleks ning lõpetas B kategooria mootorsõidukijuhi riikliku õppekava järgse kursuse.
3. PPA detailandmete päringuga liiklusregistrisse (tl 32-34) on tõendatud, et Z.F on kehtiv B kategooria juhiluba kehtivusega 04.04.2014-03.04.
4. Sama dokumendiga ning Maanteeameti vastusega päringule (tl 24) on tõendatud, et Z.F on olnud ajavahemikul 16.08.2016-15.08.2017 R. S. juhendamise õigus ning vastav tunnistus. Seisuga 07.02.2018 andmeid juhendamise õiguse olemasolu kohta liiklusregistri päringust ei nähtu.
5. Maanteeameti vastusest (tl 24) nähtub, et 24.12.2017 on Z. F Maanteeameti eteeninduses soovinud taotleda uut juhendaja tunnistust, kuid see taotlus tühistati 25.12.2017 kl 05.
7. Maanteeameti vastusest Z.F-i avaldusele (tl 3) nähtub, et 24.12.2017 on Z. F teinud Maanteeameti e-teeninduses juhendaja tunnistuse taotluse. Menetluse käigus on selgunud, et viimane kirje taotluse kohta on, et Z. F on läinud panka maksma, kuid tagasi kaupmehe juurde ei tulnud. E-toimingu käigus enne maksmisele suunamist on paksus kirjas tekst „Riigilõivu tasumiseks palun vajutage sobivale pangaikoonile ning ärge unustage pärast vajutada nuppu „Tagasi kaupmehe juurde“, et makse info jõuaks meieni.“ 25.12.2017 hommikul kl 05.00 on taotlus automaatselt tühistatud, kuna pole riigilõivuga seotud. Maksja kontolt on tasutud 12 eurot (sidumata jäänud riigilõiv).
8. Eelnevaga on kooskõlas Z.F-i selgitus ed, mille kohaselt ta asus 24.12.2017 Maanteeameti e-teeninduses taotlema mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistust ning tasus riigilõivu oma tütre arveldusarvelt. Kaebuse esitaja ei ole esitanud vastuväiteid asjaolu osas, et Maanteeameti e- teeninduses riigilõivu tasudes jättis ta vajutamata nupule „Tagasi kaupmehe juurde“.
9. Kohus märgib, et tulenevalt

§ 109

lg 2 sätestatule peab isik juhendamise õiguse saamiseks vastama reale eeltingimustele. Tulenevalt mootorsõiduki juhendaja tunnistuse väljaandmise korra 2 lg 1, kui need tingimused on täidetud, väljastab Maanteeamet taotlejale juhendaja tunnistuse.

1. Käesolevas asjas on tõendatud, et Maanteeamet ei ole Z.F-ile väljastanud juhendaja tunnistust, mis kehtinuks 07.02.
3. Z.F leiab, et Maanteeamet on 24.12.2017 talle juhendaja õiguse omistanud, kuid hiljem seadusega mitte kooskõlas olevalt tühistanud. Kohtu hinnangul ei ole selline väide asjakohane. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Maanteeamet oleks 24.12.2017 Z. F-ile andnud juhendaja õiguse.
4. Kohus märgib, et Maanteeamet on kinnitanud, et Z.F on 24.12.2017 esitanud küll juhendaja taotluse, kuid see on hiljem tühistatud. Kohus juhib Z.F-i tähelepanu asjaolule, et taotluse esitamine juhendaja tunnistuse saamiseks ega ka riigilõivu tasumine ei tähenda, et taotlejale antaks automaatselt juhendaja õigus ning tunnistus . Kuni Maanteeamet ei ole taotlust rahuldanud, puudub taotlejal alus arvata, et vaid taotluse esitamisega on ta saanud juhendamise õiguse ja tunnistuse. 4 Väärteoasi nr 4-18-2020
5. Vastuväide, et Z.F 24.12.2017 väidetavalt vastas juhendaja seaduses sätestatud tingimustele, ei oma kohtu hinnangul tähendust, kuivõrd juhendaja õigust Maanteeamet 24.12.2017 Z. F-ile ei andnud. Kuna juhendaja õigust tegelikkuses ei antud, siis seda õigust ka ei t ühistatud ega ei tunnistatud kehtetuks ning Z.F-i vastavad vastuväited ei ole asjakohased.
6. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 75 „Liiklusregistri pidamise põhimäärus“ § 9 ei ole registriandmetel õiguslikku tähendust, kui seadusest e i tulene teisiti. Käesoleval juhul tuleneb

§ 109

lg 2 p 3, et liiklusregistri andmetel on õiguslik tähendus juhendamise õiguse tõendamisel. Z.F-ile ei ole liiklusregistri andmetel 24.12.2017 juhendamise õigust antud ning selline õigus puudus tal ka 07.02.2018. 28. Kohtu hinnangul on eeltoodu alusel leidnud tõendamist, et Z.F pani 07.02.2018 toime

§ 90

lg 2 sätestatud väärteo – lubas mootorsõiduki omanikuna mootorsõidukit juhtima R. Sarapuu, kel puudus mootorsõiduki juhtimise õigus. 29.

§ 202

lg 1 kohaselt vastava kategooria mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku mootorsõidukit või trammi juhtima lubamise eest mootorsõiduki või trammi omaniku, valdaja või tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

1. Süüteokoosseisu subjektiivse tunnuse osas leiab kohus, et Z. F-i tegu on käsitatav ettevaatamatusest toime pandud teona KarS § 18 lg 3 mõttes, s.o hooletusena. Süütegu oleks saanud vältida, kui Z.F oleks olnud tähelepanelik ning kontrollinud, kas talle on tegelikkuses juhendaja õigus antud. Lõplik seisukoht
2. Tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele.
3. Kohtu hinnangul puuduvad Z.F-i väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Puuduvad alused ka väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 järgi.
4. Aset on leidnud tegi, milles Z.F süüdistatakse ning kohtul ei tekkinud kahtlust, et Z.F on nimetatud teo toime pannud. Tegemist on koosseisupärase väärteoga , mis on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud ning kohtuväline menetleja oli pädev karistuse määramiseks.
5. Kohus ei tuvastanud asjas väärteomenetlusõiguse rikkumist. Karistus
6. Kohtu hinnangul on Z.F-ile kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramine toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ning puudub alus kohtuvälise menetleja määratud karistuse muutmiseks. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 lg 1 sätetest. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
7. Kohus leiab, et 30 trahviühiku ehk 120 euro suurune karistus ei ole ülemäära suur. Kohus arvestab muuhulgas asjaoluga, et

§ 202lg 1 järgi ulatub sanktsioon kuni 100 trahviühikuni .

Seega on väärteootsuses ettenähtud karistus oluliselt madalam kui sanktsiooni keskmine määr. Kohus arvestab ka asjaoluga, et Z.F ei ole 5 Väärteoasi nr 4-18-2020 varasemalt karistatud. Kohtu hinnangul on rahatrahv summas 120 eurot piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huve. Roman Levin Kohtunik 6