lg 1 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) J.P , isikukood XXX, elukoht: xxxx töökoht: xxxx Istungil osalenud isikud * menetlusalune isik J.P * menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk *kohtuvälise menetleja –PP KKB liiklusjärelevalvekeskuseesindaja Jaak Paju Menetluse liik kaebemenetlus LÕPPOSA J.P kaebus jätta rahuldamata ja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.12.2017.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,17,000697 muutmata. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arvele. Kohustuslik on märkida kohtuvälise menetleja otsuses märgitud viitenumber 10220175187437. Ekspertiisikulud summas 457 eurot jätta riigi kanda. J.P poolt valitud kaitsjale makstud õigusabikulud summas 2340 eurot jätta J.P kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatava otsuse sisu J.P karistati
lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot selle eest, et tema 13.01.2017.a kell 08.50 ajal Harju maakonnas Harku vallas Tabasalu alevikus Nooruse, Staadioni ja Lasteaia tänavate ristmiku juures juhtis mootorsõidukit, enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses, sooritades vasakpööret ei andnud teed temast möödasõidul olevale sõidukile Reanult ning keeras talle otsa. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju KL AS-le ning MR’le. Sellise tegevusega rikkus J.P liiklusseaduse § 17 lg 5 p 3 ja § 33 lg 2 p 8 nõudeid ning pani toime liiklus seaduse § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebus Kohtule esitatud kaebuses palub J.P tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada menetlus väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteotunnuste puudumisega. Kaebusest nähtuvalt on olnud väärteomenetlus vaidlustatud väärteoasjas ebaselge. 22.09.2017.a. koostatud väärteoprotokollile esitas kaitsja vastulause. Seejärel 20.10.2017.a. koostas kohtuväline menetleja väärteomenetluse jätkamise määruse. 16.11.2017.a. tutvustati uuesti väärteoprotokolli, milles oli vaid üks muudatus. Sõna „mööduvale“ oli asendatud sõnadega „möödasõidul olevale“. Väärteotoimikuga tutvumisel ei nähtunud seal mitte ühtegi uut tõendit või menetlusdokumente, millest nähtuks, kuidas on 20.10.2017.a. määruses viidatud vastuolud kõrvaldatud. Kuivõrd eelmisel korral ei saanud kohtuväline menetleja langetada asjas otsust seoses kõrvaldamata vastuoludega, mis on aluseks KrMS § 7 lg 3 tulenevalt menetluse lõpetamiseks, siis uute tõendi te puudumisel on menetluslik ning tõenduslik olukord täpselt samasugune. Ainuüksi sellel alusel kuulub menetlus väärteoasjas lõpetamisele, kuna kõik kahtlused isiku süüdiolekus tuleb KrMS § 7 lg 3 tulenevalt tõlgendada isiku kasuks. Uuesti väärteoprotokolli tutvustamine olukorras, kus menetleja poolt varem tuvastatud vastuolud on jäänud endiselt kõrvaldamata, on lubamatu ning rikub ka menetlusaluse isiku kaitseõigust. VTMS § 72 lg 1 p 8 sätestab, et kohtuväline menetleja peab asjas tehtavas lahendis esitama vastulausega mittearvestamise põhjenduse. Põhistuse puudumine on oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine tulenevalt VTMS § 150 lg 1 p 7 ning otsuse tühistamise alus tulenevalt VTMS § 148 p 3. Selleks, et tuvastada, kas J.P rikkus nõuet anda teed möödasõidul olevale juhile, tuleb tuvastada, kas möödasõit selles kohas oli üldse lubatud ning kas J.P poolt vasakpöörde alustamisel oli SJ möödasõidul. Väärteoasjas ei ole tuvastatud täpselt kokkupõrke toimumise koht. Kui kokkupõrge toimus J.P suunavööndis, siis ei ole ta rikkunud teeandmis e kohustuse nõuet, kuna oma sõiduraja piires asendi korrigeerimine ei ole manööver (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-75-07). Kui kokkupõrge toimus vastassuunavööndis, siis tuleb liikluses kehtivast usa lduspõhimõttest tulenevalt hinnata ka SJ a poolt vastassuunavööndis viibimise seaduslikkust. Nii J.P kui SJa ütlused kinnitavad, et J.P andis suunamärguande vasakule. Seega oli möödasõit keelatud. Sündmuskoha fotod ning skeem tõendavad, et kokkupõrke kohast ca 15 meetri kaugusel on reguleerimata ülekäigurada. Isegi pidurdades ei ole SJ suutnud oma autot enne ülekäigurada peatada. SJa ütlustest nähtuvalt nägi ta eespool aeglasemat sõidukit ning ta otsustas sellest mööda sõita, veendumata selles, miks sõidab juht lubatud kiirusest aeglasemalt ning tegi seega keelatud möödasõidu ülekäigurajal. Liikluses kehtiv usalduspõhimõte tähendab seda, et liikluses õiguspäraselt käituval juhil on õigus eeldada, et ka teised liiklejad täidavad liiklusnõudeid. J.P sõitis lubatud sõidukiirusega, tegi lubatud pööret ning kasutas suunatuld. Tal oli õigus 2 eeldada, et keelatud kohas (ülekäigurajal) ning keelatud olukorras (st sisselülitatud suunatulega sõidukist) ei tee ükski teine liikleja möödasõitu. Liiklusõnnetus oleks jäänud toimumata, kui SJ oleks täitnud liiklusnõudeid ning ei oleks keelatud kohas ja olukorras möödasõitu teinud. Kaebusele lisatud J.P poolt sündmuskohal tehtud fotol on kollase pii rjoonega tähistatud SJa juhitud Renault vasakpoolse ratta jälg, mis algab tee keskosalt suunavööndite piirilt ning suundub diagonaalselt üle vastassuunavööndi. Kuna tegemist on vasaku ratta jäljega, siis pidi jälje tekkimise hetkel olema tema sõiduk veel suures osas oma suunavööndis. See ilmselgelt pidurdamisest tekkinud jälg tõendab, et ohu tekkimise hetkel oli SJ veel oma suunavööndis ning ei olnud alustanud möödasõitu. Ohu tekkimise moment oli SJa enda ütluste kohaselt J.P poolt vasakpöörde alustamine. Seega veendus J.P oma manöövri ohutuses, kuna teostades vasakpööret ei keeranud ta kellelegi ette või otsa, vaid hoopis eest ära, st vabastas temaga samal sõidurajal sõitvale juhile oma sõiduraja. SJ ei olnud möödasõidul sel ajal, kui J.P alustas vasakpööret ning seetõttu ei põhjustanud J.P manööver ka mingit ohtu ning tal ei olnud kohustust anda teed juhile, kes vasakpöörde alustamise hetkel oli liikumas tema taga samas suunavööndis. Liiklusõnnetuse põhjuseks oli hoopis SJa poolt vale sõidukiiruse ja pikivahe valik, mida ta on viimasel hetkel püüdnud kompenseerida vasakule vastassuunavööndisse pööramisega. Selles olukorras ei saa eesliikuva sõiduki juht aga ette näha, et teine juht alustab möödasõitu selle ohutuses veendumata. Kohtuväline menetleja ei ole esitanud ühtegi põhjendust ega tõendit, et J.P poolt manöövri alustamisel oli SJ juba asunud möödasõidule. Olles juba alustanud vasakpööret ei saanud J.P ette näha ega arvestada, et teine juht alustab keelatud möödasõitu. Kui SJ ei olnud J.P poolt vasakpöörde alustamisel möödasõidul, siis on asjakohatud väärteoprotokollis esitatud etteheited
lg 5 p 3 ja § 33 lg 2 p 8 nõuete rikkumises, kuna need ei kohaldu antud liiklusolukorrale. Liiklusõnnetuse tegelikuks põhjuseks on SJa poolt ebaõigesti ja liiklusoludele mittevastav kiiruse valik (
lg 3 p 1 ja 2), mille tõttu ei suutnud ta oma sõidukit peatada eespoolse nähtavu sulatuse piires teel oleva takistuse (J.P aeglasema sõiduki) ees. Valitud oli ka ebaõige pikivahe (
Vältimaks tagant otsasõitu J.P juhitud vasakpöördeks kiirust vähendanud sõidukile on SJ pärast J.P poolt pöörde alustamist pööranud vasakule ning püüdnud möödasõiduga otsasõitu vältida. Möödasõit oli antud olukorras aga keelatud tulenevalt J.P sisselülitatud vasakust suunatulest (
lg 3 p 2 ja § 52 lg 1 p 1) ja eesolevast ülekäigurajast (
SJa poolt möödasõidu alustamist pärast J.P poolt vasakpöörde alustamist tõendavad tema enda ütlused, et ta pidurdas , kui nägi J.P poolt pöörde alustamist. Sündmuskohal vahetult pärast liiklusõnnetust tehtud fotod tõendava d, et SJa sõiduki pidurdusjälg ei ole mitte teega paralleelne (seega ei liikunud ta otse mööda teed jälje tekkimise ajal), vaid diagonaalis tee keskosalt sõidutee vasaku ääre poole. Pidurdusjälje algus tee keskjoonel tähendab, et veel enne vastassuunavööndisse jõudmist hakkas SJ pidurdama, mis tõendab, et J.P vasakpöörde alustamisel ei saanud SJ olla möödasõidul, st paikneda vastassuunavööndis. Kohtu seisukoht Tulenevalt VTMS §-st 123 lg-st 2, mis sätestab maakohtu kohustuse arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et 13.01.2017.a kell 08.50 ajal liikus J.P Harju maakonnas Harku vallas Tabasalu alevikus, juhtides mootorsõidukit Peugeot 2008 reg. märgiga XXXXXX ja sooritas Nooruse, Staadioni ja Lasteaia tänavate ristmiku juures vasakut pööret. Samal ajal liikus Nooruse tänaval ka SJa poolt juhitud mootorsõiduk Renault Espace reg. märgiga XXXXXX. Vaidlust ei ole ka selles, et J.P ja SJa juhitud sõidukid osalesid liiklusõnnetuses ja sõidukite kokkupõrke tagajärjel tekkisid mõlemal sõidukil vigastused. Need 3 asjaolud on tõendatud menetlusaluse isiku, tunnistaja SJa ütlustega ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga. J.P süü hindamisel temale etteheidetud
lg –s 1 kirjeldatud teo toimepanemisel ehk liiklusõnnetuse põhjustamisel on võtmeküsimuseks, kas ta rikkus
3 (mitterööbassõiduki juht peab andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti) ja
lg 2 p 8 (enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid) sätteid ja kui rikkus, siis kas tema tegu oli põhjuslikus seoses tagajärjega. Vaidlusaluseks küsimuseks oli väärteoasja arutamise käigus ka see, kas J.P poolt vasakpöörde alustamisel oli SJ tema sõidukist möödasõidul ja kas möödasõit selles kohas oli üldse lubatud. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et ta tuli Laulasmaa poolt Rannamõisa teelt, keeras tänavale, kus hiljem toimus liiklusõnnetus ja nägi teist autot keeramas samale tänavale. Ta lülitas suunatule sisse, vaatas ette ja kõrvale, vaatas ka kõrval olevas se vaatepeeglisse, kuid ei näinud ühtki sõidukit ei enda ees ega kõrval. Samuti ei näinud tahavaatepeeglist sõidukit. Sel päeval oli äärmiselt libe ja seetõttu sõitis väga aeglaselt, alla 50 km/h. Ilmselt jäi ka enne keeramist seisma, sest tee oli väga libe. Jõemetsa sõidukit nägi esimest korda siis, kui pööras sellele tänaval e, kust tahtis omakorda vasakpööret teha. Järgmisel korral siis, kui käis pauk. Kohtuvälise menetleja küsimustele vastates J.P täpsustas, et enne manöövri alustamist ta teist sõidukit vastassuunavööndis tahavaatepeeglist, mis asub auto vasakul küljel, ei näinud, ilmselt oli teine sõiduk tema taga. Ta ei mäleta, kas nägi teist sõidukit selja taga, võimalik, et nägi teise auto tulesid. Kui peeglitesse vaatas, oli tal suunatuli sisse lülitatud. On võimalik, et ei teinud pööret 90 kraadise nurga alt. J.P oli kindel, et kui ta hakkas pöörama, ei olnud teine sõiduk vastassuunavööndis. Liiklusõnnetusega seotud väärteoasjade lahendamisel tuleb kohtul hinnata kõigi liiklusõnnetuse osapoolte käitumist. SJa ütlustest tulenevalt keeras ta Tabasalusse sisse, tema ees oli auto, millel pidurituled ei põlenud, mingeid märguandeid ei olnud ja sõitis väga aeglaselt. Ta lähenes sõidukile üsna kiiresti ja mõtles temast mööda sõita. Tol hetkel, kui hakkas autost mööduma, keeras eessõitev auto talle sisse. E essõitev auto sõitis väga aeglaselt, umbes 20 km/h. Teeolud olid libedad, kuid mitte katastroofilised. Jõudis autole järele vahetult enne ristmikku. Nähtavus oli hea, oli üsna valge, oli suure autoga ja nägi hästi ette, et jalakäijate rajal ei olnud kedagi. Peugeot suunatuld nägi auto parempoolsest küljeaknast, st tema auto esiosa oli juba teise auto kõrval teoreetiliselt, kuid praktikas ta seda ei mäleta. Ilmselgelt ei olnud eessõitvast autost tagapool, oli ilmselt kuidagi diagonaalis, sest auto taga olles ei saa küljeaknast suunatuld näha. Auto taga sõites ta suunatuld ei näinud, ühtki märguannet ei olnud , et eessõitev auto tahaks kuhugi pöörata. Suunatuli lülitati sisse siis, kui eessõitev auto hakkas pöörama. Kui ta oleks näinud suunatuld, siis ilmselgelt ei oleks ta hakanud mööda sõitma. Kokkupõrke hetkeks oli tema auto teisest autost poolenisti mööda saanud, sest tema auto esiosa pihta ei saanud. Kokkupõrget püüdis vältida sellega, et hoidis kogu aeg vasakule. Tema arvates toimus Peugeot suunatule sisse lülitamine ja pööramine korraga, võib-olla oli sekund vahet, pigem oli koos. Ta sooritas möödasõitu ees väga aeglaselt liikuvast sõidukist ja eessõitva sõiduki kavatsused ei olnud arusaadavad, ta ei andnud oma liikumisest mingit märku tuledega. Peale kokkupõrget ei saanud teise poolega kokkulepet. Teise auto juht väitis, et tema ei ole süüdi, sest möödasõit ülekäiguraja ees on keelatud. 4 J.P kaitsja peab liiklusõnnetuse põhjustajaks Renault juhti SJa, kes väidetavalt on rikkunud mitmeid liiklusseaduse (
) sätteid. Esiteks rikkus SJ
1 ja 2, kuna valis ebaõige ja liiklusoludele mittevastava kiiruse, mille tõttu ei suutnud oma sõidukit peatada eespoolse nähtavusulatuse piires teel oleva takistuse ees. Takistuseks nimetas kaitsja J.P aeglasemalt liikuvat sõidukit. Kohus leiab, et kaitsja etteheide SJa poolt
1 ja 2 rikkumisele on asjakohatu. Nimetatud sätted kohalduvad juhul, kui eespool olevast takistusest ei ole võimalik mööda sõita, mööduda või ümber põigata. J.P juhitud Peugeot ei olnud SJale selliseks takistuseks, mistõttu tal ei olnud kohustust peatuda. Tal oli võimalus ka aeglaselt eespool liikuvast sõidukist mööda sõita, olles eelnevalt veendunud, et vastutulevaid sõidukeid ei ole, tema taga sõitjatest ei ole keegi temast möödasõidule asunud ja Peugeot ei kavatse ristmikul vasakule pöörata. Ku na SJa sõnul Peugeot´l vasak suunatuli ei põlenud, ei osanud ta eeldada, et see sõiduk tahab sooritada vasakpööret. Seega otsustas SJ ees väga aeglaselt liikuvast Peugeot`st mööda sõita, sest miski seda ei takistanud. J.P ja tema kaitsja püüdsid kohut korduvalt veenda selles, et J.P oli vasak suunatuli varakult sisse lülitatud. Siiski ei ole kohtul põhjust suunatulega seonduvalt seada kahtluse alla Renault juhi SJa ütlusi, et Peugeot vasak suunatuli lülitati sisse alles siis, kui Peugeot alustas vasakpööret, s.t. praktiliselt manöövriga üheaegselt, võib-olla sekundilise vahega ja tema juhitud Renault oli sel ajal juba vastassuunavööndis temast möödumas. Veel Peugeot taga samas sõidureas olles ta suunatuld ei näinud. Tunnistaja ütles ka seda, et kui suunatuli oleks varakult sisse lülitatud, ei oleks ta ilmselgelt alustanud möödasõitu. Kohus on seisukohal, et SJa ütlused on ka eluliselt usutavad. Kui eessõitev sõiduk lülitab ristmikul aegsasti sisse suunatule, on see märguandeks taga sõitjale pöörde alustamise soovist ja ilmselgelt ei hakka taga sõitev sõiduk sel juhul mööda sõitma, riskides liiklusõnnetusega ning sõidukite purustamise ja inimeste elu ja tervisega. Eeltoodu alusel on kohtul põhjust uskuda SJa ütlust selles, et enne möödasõidu alustamist ei olnud Peugeot´l vasak suunatuli sisse lülitatud ja et ta nägi suunatuld alles siis, kui oli juba möödasõidul vastassuunavööndis ja asus Peugeot´ga diagonaalselt nii, et Renault esiosa oli Peugeot tagaosa kõrval (ekspertiisiakti lisaks oleval skeemil 1 asendid IV). Viidates eksperdiarvamuse punktile 4, mille kohaselt ei ole tehniliselt reaalne, et ohule reageerimise alghetkel oli sõiduauto Peugeot suunatuli näha sõiduki küljeaknast, juhtis kaitsja kohtu tähelepanu asjaolule, et SJ on andnud valeütlusi selle kohta, et J.P lülitas sisse suunatule alles siis, kui ta oli juba tema kõrval ja ta nägi suunatuld oma auto küljeaknast. Ekspert on selle välistanud. Kohus vaidleb siiski kaitsjale vastu, kuna leiab, et eksperdiarvamuses väljendatu ei haaku SJa ütlustega. SJ ei ole öelnud, et tema sõiduk tervikuna asus hetkel, mil Peugeot vasak suunatuli sisse lülitati selle auto kõrval, vaid et tema sõiduki esiosa oli Peugeot kõrval (autod olid kuidagi diagonaalis). Kui sõidukite asend oleks selline, et nad asuvad teineteise kõrval, on usutav, et tagumine suunatuli ei ole kõrvalasuva sõiduki juhile nähtav. Tunnistaja ütlusi kinnitab ekspertiisiaktile lisatud simulatsiooni skeemil 1 s õidukite asend IV (autod diagonaalselt, Renault tagapool, kuid tema esiosa Peugeot tagaosa kõrval). Kuna juhi istekoht on esiosast (kapotialune osa) tagapool, on kohtu hinnangul täiesti reaalne, et SJ sai küljeaknast Peugeot vasakpoolset tagumist suunatuld näha. Nõustuda ei saa kaitsja seisukohaga selles, et veel enne objektiivselt ohu tekkimist on SJ pidurdanud ekstreemselt, s.t. vajutanud täie jõuga pid uripedaalile kiiruse vähendamiseks. Kohtule jääb arusaamatuks, mille põhjal kaitsja on sellisele järeldusele jõudnud. Kaitsja viitab kaitsekõnes, et see on selgunud liiklustehnika ekspertiisiga, kuigi kohus mingisugust ekstreemset pidurdamist ekspertiisiaktist välja ei lugenud ega ole midagi taolist maininud ekspert ka kohtuistungil küsimustele vastates. Ekspert on kohtus kinnitanud korduvalt, et Renault pööre ei olnud järsk, ta on alustanud möödasõitu ja miski ei viita sellele, et oleks instinktiivselt läinud vastassuunavööndisse. Ka SJ oma ütlustes on öelnud, et ta vajutas reflektoorselt pidurid põhja 5 alles siis, kui nägi ja sai aru, et Peug eot keerab talle ette. Eksperdiarvamuse kohaselt ja nähtuvalt ekspertiisiaktile lisatud skeemilt 1 oli Renault ohu tekkimise hetkel juba valdavalt vastassuunavööndis (asend IV). Seega on kaitsja väide Renault ekstreemsest pidurdamisest veel enne ohu tekkimist põhjendamatu ja asjakohatu. Isegi kui möönda, et Renault alustas pidurdamist enne kui Peugeot hakkas vasakule pöörama, ei ole selles ka midagi üllatavat ega tavatut. On igati loomulik, et nähes enda ees väga aeglaselt liikuvat sõidukit ja saamata aru aeglase sõidu põhjusest, vähendab juht sõidukiirust, vältimaks aeglaselt sõitvale liiklusvahendile otsasõitu. Igal juhul aga ei ole tõendamist leidnud SJa poolt ekstreemne pidurdamine. Järgnevalt leidis kaitsja, et SJ rikkus
ei hoidnud Peugeot´ga õiget pikivahet, mis asulasisesel teel normaaltingimustel peab olema vähemalt 2 sekundit. Kuna pikivahe oli väga väike, ei olnud tagant otsasõit välditav, mistõttu SJ tegi esmalt põike vasakule ja seejärel pidurdamise, olles lähenemas tee telgjoonele. J.P ei saanud aga ette näha, et tema taga samal sõidurajal liikuv autojuht ootamatult sõidab vastassuunavööndisse. Kohus on juba eespool märkinud, et SJa juhitud sõiduk ei teinud järsku pööret vastassuunavööndisse, vaid liikus sinna sujuvalt. Arusaamatu on ka kaitsja poolt öeldu esmalt vasakule põikest, siis alles pidurdamisest ja tee telgjoonele lähenemisest. Kui kaitsja seisukoha kohaselt toimus enne põige vasakule ja alles peale seda tee telgjoonele lähenemine koos pidurdamisega, siis pidi ta ju põike vasakule tegema oma sõidureas olles, kuid mis põhjusel ta oma sõid ureas seda tegema pidi, see on jäänud kohtule arusaamatuks. Seonduvalt pikivahe hoidmisega leiab kohus vastupidiselt kaitsjale, et pikivahe ei ole selle juhtumi puhul võtmeküsimuseks. SJ otsustas aeglasest Peugeot´st mööda sõita.
lg 2 viimase lause kohaselt ei kehti sama lõike esimeses lauses nimetatud pikivahe aja nõue, kui väljutakse möödasõiduks oma sõidurajalt ja sellest on suunatulega märku antud. Kuigi kohtulikul uurimisel jäi välja selgitamata, kas SJ näitas enne möödasõidu alustamist suunatuld, siis kohus siiski eeldab, et korraliku juhina ta seda tegi. Ei menetlusalune isik ega tema kaitsja ei ole väitnud vastupidist. Tulenevalt J.P ütlustest ei saagi ta vastupidist väita, sest ta olevat näinud Renault´d esimest korda siis, kui see keeras ka samale tänavale, kus J.P tahtis omakorda vasakpööret teha ning järgmisel korral nägi siis, kui toimus kokkupõrge. Juba see näitab, et enne vasakpöörde tegemist ei vaadanud ta tahavaatepeeglisse, sest kuidas muidu sai ta SJa sõidukit mitte näha. Alusetu on kohtu hinnangul kaitsja väide, et vältimaks tagant otsasõitu J.P juhitud vasakpöördeks kiirust vähendanud sõidukile, on SJ pärast J.P poolt pöörde alustamist pööranud vasakule ning püüdnud möödasõiduga otsasõitu vältida. Tunnistaja ütluste ja eksperdi arvamuse kohaselt ning ekspertiisiaktile lisatud skeemist 1 nähtuvalt alustas SJ möödasõitu enne J.P poolt vasakpöörde alustamist, mitte pärast ja enne J.P poolt suunatule sisse lülitamist. Veel on kaitsja SJale ette heitnud
5 rikkumist, mis keelab möödasõidu reguleerimata ülekäigurajal. Menetlusaluse isiku ja kaitsja arvates ei oleks SJ tohtinud selles kohas möödasõitu teha. Kohus jagab selles osas kohtuvälise menetleja seisukohta. SJ ei teinud möödasõitu ülekäigurajal. Liiklusseadus ei keela enne ülekäigurada möödasõitu teha. Pealegi kinnitas tunnistaja SJ, et tal on väga kõrge auto ning ta nägi üle eessõitva auto, et jalakäijate ülekäigurada on tühi ning oli veendunud ka selles, et jõuab enne ülekäigurada oma sõiduritta tagasi reastuda. Tunnistaja ütlusi kinnitas kohtuistungil ka liiklusekspert, kes arvutas välja, et kui kokkupõrget ei oleks toimunud, oleks Renault´l olnud võimalik enne ülekäigurada jõuda tagasi oma sõiduritta. Ohu ilmnemisel ülekäigurajal oleks tal olnud võimalik ka möödasõit katkestada ja tagasi reastuda oma sõiduritta. 6 Kokkuvõtvalt on kohtule kaitsja seisukohti analüüsides jäänud mulje, et kaitsja on SJale liiklusalaseid rikkumisi omistades ise ka olnud erinevatel arusaamadel ehk ebakindel. Kord on väitnud, et SJ tegi J.P sõidukist ümberpõike, mõni aeg hiljem, et hoopis möödasõitu. Kõike eeltoodut arvestades ja mõlema liiklusõnnetuse osapoole tegevusele hinnangut andes, ei ole kohtul SJa liiklus alasele käitumisele midagi ette heita. Kohus ei tuvastanud tema poolt liiklusseaduse nõuete rikkumist. Seevastu J.P , asudes sooritama vasakpööret, ei veendunud manöövri ohutuses, kuigi
8 teda selleks kohustab. Lisaks eelnimetatud
sättele rikkus J.P ka
3, sest ei andnud vasakule pöörates teed temast möödasõidul olevale Renault juhile. Et viimane oli talle ohu tekkimise hetkel, s.t. hetkel kui Peugeot alustas vasakpööret, valdavalt vastassuunavööndis möödasõidul, tõendavad tunnistaja SJa ütlused, eksperdiarvamus ja eksperdi ütlused. Subjektiivsest küljest on menetlusalune isik rikkunud liiklusseaduse nimetatud sätteid ettevaatamatusest hooletuse vormis. Kui ta oleks olnud hoolsam ja tähelepanelikum, oleks ta pidanud märkama temast möödasõidul olevat sõidukit ega oleks oma manöövrit tohtinud sel hetkel sooritada. J.P poolt
8 ja
3 rikkumised on põhjuslikus seoses liiklusõnnetusega, mille tagajärjel said kannatada mõlemad sõidukid ning tekkis varaline kahju sõidukite omanikele. Karistus
lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja karistas J.P
Seega on kohtuväline menetleja karistanud J.P ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Kuivõrd J.P tegevuse tulemusena põhjustati ainult varaline kahju, võib hinnata menetlusaluse isiku süüd keskmiseks. Tulenevalt VTMS § 132 punktist 2 ei saa kaebemenetluses kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust raskendada ning kohus jätab J.P karistuse muutmata. Ka väärteoasja kohtulikul arutamisel ei ilmnenud karistust kergendavaid asjaolusid, menetlusalune isik oli jätkuvalt seisukohal, et tema ei ole liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, mistõttu puudub alus ka karistuse kergendamiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 08.12.2017.a. otsuse muutmata. Menetluskulud Kohtumenetluses teostati liiklustehniline ekspertiis maksumusega 457 eurot. Kuivõrd ekspertiisi taotles kohtumenetluses kohtuvälis e menetleja esindaja, jätab kohus ekspertiisi kulu riigi kanda. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigi - või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd kohtuvälise me netleja 7 otsus jäi muutmata, jäävad J.P poolt valitud kaitsjale makstud õigusabikulud summas 2340 eurot menetlusaluse isiku kanda. Kohus juhindub VTMS § 132 p 1. Kassatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud otsus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kants elei kaudu kättesaadav alates 21.06.2018.a. kell 13.00 (digitaalselt allkirjastatud) Aime Ivanson kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.