4-17-302/4

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2017.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-17-302 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi R.J isikukood XXX elukoht xxxxväärteoasi NPALS § 15 1 lg.1 järgi. Vaidlustatud lahend PPA Põhja Prefektuuri Lääne-Harju PJ ennetusja menetlustalituse 28.12.2016.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2317, 16,
2. Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju PJ ennetusja menetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47, § 57 lg 1 p 3, VTMS § 120 lg 1; § 132 p 1; § 133; § 134; § 135, kohus otsustas: Jätta R.J kaebus rahuldamata. PPA Põhja Prefektuuri Lääne-Harju PJ ennetus- ja menetlustalituse 28.12.2016.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2317, 16,011546 jätta muutmata. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. 1 Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud 29.11.2016.a. koostas Põhja prefektuuri Lääne-Harju PJ vanem väärteomenetleja Oleg Klok väärteoprotokolli selle kohta, et R.J oli 30.10.2016.a. kell 14.47 Tallinnas Kandle 14 juures eelnevalt tarvitanud psühhotroopset ainet- gammahüdroksübutüraati (GHB) ilma arsti ettekirjutuseta. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju PJ ennetus- ja menetlustalituse 28.12.2016.a. üldmenetluse otsuse alusel väärteoasjas nr. 2317, 16,011546 määrati R.J-ile 1 NPALS § 15 lg.1 alusel rahatrahv 150 trahviühikut s.o. 600 eurot selle tasumisega hiljemalt 13.06.2017.a. Kaebuse sisu Kaebaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse, kuna leiab, et antud asjas puuduvad väärteotunnused. Menetleja on otsuse tegemisel tuginenud 14.11.2016.a. koostatud ekspertarvamusele ning pole otsuse tegemisel olnud objektiivne arvestamaks teisi asjaolusid ja tõendeid. Ekspertarvamusest nähtub, et vastavalt laboratoorsele uuringule ei esinenud tal joovet, küll aga esinesid väidetavad narkootiliste, psühhotroopsete või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused. Toimikust nähtub, et laboratoorne analüüs ei tuvastanud talt võetud uriini alusel joovet ja analüüs loetakse seega negatiivseks. Kaebaja leiab, et analüüs on vältimatu eeldus NPALS § 15 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu tuvastamisel, sest ilma laboratoorse analüüsita ei ole võimalik kindlaks teha, kas isik on tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet või mitte.Arvamus on koostatud ainult kolme tunnuse alusel s.o. näo punetus, silmade sidekesta punetus ning pupillide suurus ja reageerimine valgusele diameetriga 4,5 mm, mis kaebaja arvates vastab normaalsete pupillide parameetritele. Näo ja silmade punetus võib tekkida ka soojas autos istumisest, väsimusest, haigusest või mõnel muul põhjusel. Kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks, mitte kahjuks .Kaebaja peab vajalikuks märkida, et tema kinnipidamisel tehtud kiirtest ei tuvastanud narkootikumi tarvitamist, samuti ei ole ekspertarvamuses tuvastatud konkreetset ainet, mille tarvitamise tunnused tal esinesid. Otsuses on märgitud, et tarvitas GHB ilma arsti ettekirjutuseta. Samuti on kaebaja seisukohalt vale väärteo toimepanemise koht- Vabaduse pst., kuna ta peeti kinni enda hoovis Kandle 14, mis näitab, et otsus on tehtud kõiki asjaolusid korralikult analüüsimata. Kaebaja taotleb kaevatav otsus nr. 2317,16,011546 28.12.2016.a. tühistada ja menetlus lõpetada VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel. Kaebaja soovib oma kaebuse arutamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Kohtuväline 2 menetleja, tutvunud R.J kaebusega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad ning põhjendavad oma seisukohta alljärgnevalt: 29.11.2016.a. koostatud väärteoprotokolli nr. AB1520539 kohaselt pani R.J toime NPALS § 15 1 lg.1 järgi sätestatud väärteo, mis seisnes selles, et isik oli eelnevalt tarvitanud psühhotroopset ainet- gammahüdroksübutüraati (GHB) ilma arsti ettekirjutuseta. Väärteoasjas tehtud otsus tugines väärteomenetluse käigus kogutud tõenditel. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr.2260T kohaselt leiti menetlusaluse isiku uriinist gammahüdroksübutüraati (GHB). Narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamist tõendab samuti kohtutoksikoloogia ekspert hinnang, mille kohaselt R.J esinevad narkootiliste, psühhotroopsete või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused. Vastavalt sotsiaalministri 18.05.2008.a. määruse nr. 73 lisale 1 kuulub gammahüdroksübutüraat (GHB)eelnimetatud lisa narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg.1 alusel koostatud nimekirjadele on NPALS § 3 lg.1 sätete kohaselt nimekirjades loetletud ainete käitlemine keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 15 1 lg.1 ettenähtud väärteona, kuivõrd väärteomenetlusest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine seaduses sätestatud käitlemise lubatavusele. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja kergendavate ja raskendavate asjaoludega ning lähtus õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalusest mõjutada R.J edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, karistuse liigi valikul lähtus kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusalust isikut iseloomustavatest andmetest- viimane on varasemalt karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesoleva väärteo menetlemisel ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ning karistuse määramine menetlusalusele isikule on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Eelpool toodust tulenevalt, palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et R.J kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on kinnitust leidnud, et R.J oli 30.10.2016.a. kell 14.47 eelnevalt tarvitanud psühhotroopset ainet- gammahüdroksübutüraati (GHB) ilma arsti ettekirjutuseta. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju PJ ennetus- ja menetlustalituse 28.12.2016.a. üldmenetluse otsuse alusel väärteoasjas nr. 2317, 16,011546 määrati Rene 3 R.J-ile NPALS § 15 1 lg.1 alusel rahatrahv 150 trahviühikut s.o. 600 eurot selle tasumisega hiljemalt 13.06.2017.a.Samuti kuulusid tasumisele menetluskulud summas 105 eurot. R.J väärtegu on tõendamist leidnud : patrullpolitseinik Mihhail Šelpakovi ettekandega 30.oktoobrist 2016.a. ,millest nähtub, et M. Šelpakov täitis koos abipolitseinik M. Niinepuuga teenistusülesandeid ning said OTTE’lt „B“ prioriteediga väljakutse Vabaduse puiesteele. Väljakutse sisu oli, et Vabaduse pst. liikunud mootorsõiduki Nissan Pathfinder reg. nr-ga xxxx juht võib olla teataja arvates joobes ning teataja sõitis talle järele. OTTE’lt saadud info järgi jõudsid politseinikud Vanemuise tänavale, kus märkasid kell 14.47 Nissan Pathfinder, reg. nr.-ga xxxx, mis liikus Kundla ( õige on Kandle 14 ) maja suunas . Vanemuise tänaval anti sõidukile peatumismärguanne, kuid juht ei jäänud seisma, vaid keeras Kandle 14 väravatest maja hoovi. Seal juht peatas sõiduki ja tuli koheselt autost välja. Dokumentide kontrollimisel selgus, et tegemist oli R.J-iga , ik. XXX, kes käitus ebaadekvaatselt. Juhil esinesid kiire kõne, väikesed pupillid, kohati segane kõne, rahutu käitumine, mis väljendus sõidukis olevate asjade ebaotstarbekas ümbertõstmises, ei allunud seaduslikele korraldusetele, vehkis kätega. Juhile tehtud joobetuvastus alkomeetri ja kiirtestiga oli negatiivne, kuid otsustati R.J toimetada Wismari haiglasse, kus isik andis uriiniproovi. Peale toimingute lõppu toimetati isik tagasi kohta, kus ta kinni peeti. Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokollist nr. 540/53 30.10.2016.a. nähtuvalt esineb R.J näo punetus, silmade sidekestade punetus, pupillide suurus – d= 4,5 mm. Proovimaterjal on võetud uriinist ning saadetakse ainete tuvastamiseks EKEI-sse./tl. 4/ Joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr.2260T kohaselt leiti menetlusaluse isiku uriinist gammahüdroksübutüraati (GHB- 1000 µg/ml). Narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamist tõendab samuti kohtutoksikoloogia ekspert hinnang, mille kohaselt R.J esinevad narkootiliste, psühhotroopsete või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused, joovet ei esine.- lisa 2 (t.l. 8-9); Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on R.J sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud LS § 91 lg.2 p.1 alusel ,kuna on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid. R.J on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse 30.10.2016.a. kätte saanud./t.l.11/ R.J on 11.12.2016.a. esitanud väärteoprotokollile AB1520539 vastulause, kus eitab narkootilise aine tarvitamist ning tema väitel ei tuvastanud ka ekspertiis narkojoovet. (t.l.12) Kaebaja väide otsuses väärteo toimepanemise vale koha kohta ( otsuses märgitud Vabaduse pst, tegelikult peeti kinni tema enda hoovis Kandle 14 Tallinn) ei ole asjakohane, kuna politsei sai teate Vabaduse pst-l liikuva Nissan Pathfinderi reg. märgiga xxxx kahtlase sõidustiili kohta , seega oli esmaseks väärteo toimepanemise kohaks Vabaduse pst., kinni peeti R.J Kandle 14 Tallinn. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg.1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 151 lg 1 sätestab karistuse narkootilise võipsühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. R.J joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtub, et 30.10.2016.a. kell 15.30 on R.J-ilt võetud Wismari Haigla AS-s uriiniproov, millest on tellitud narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse uuring. 31.10.2016.a. on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut vastu võtnud proovimaterjali ning 04.11.2016.a.on ekspert Barndõk metoodika 15.1 abil tuvastanud, et uriinis on GHB sisaldus > 1000 µg/ml, kuid vastava saatekirja lisas 2 on kohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnisson leidnud, et joovet ei esine. Eksperdi hinnangu 4 kohaselt esines R.J 30.10.2016.a. kell 15.40 narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine (GHB) tarvitamise tunnused. KKS § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud 14.11.2016.a. koostatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni hinnanguga, et R.J ei esine joovet, kuid esinevad narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused. Liiklusseaduse § 69 lg.1 sätestab joobeseisundis sõiduki juhtimise keelu . R.J narkojoovet ei esinenud, seetõttu ei olnud alust tema suhtes kriminaalasja alustamiseks kahtlustatavana KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning ta võeti vastutusele väärteokorras. KKS § 41 lg 5 kohaselt peab narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamise või sellest põhjustatud joobeseisundi kahtluse korral korrakaitseorgan kirjeldama isikul esinevaid joobeseisundile viitavaid tunnuseid. Käesoleval juhul on R.J kirjeldatud näo punetust, silmade sidekestade punetust , seega korrakaitseorgan vastavalt seadusele ning narkojoobe kahtluse tõttu toimetati R.J Wismari haiglasse täiendavate proovimaterjalide võtmiseks. Väärteoasja materjalide hulgas on narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokoll nr. 540/53 30.10.2016.a., kust nähtuvalt esineb R.J näo punetus, silmade sidekestade punetus, pupillide suurus – d= 4,5 mm. Proovimaterjal on võetud uriinist ning saadetakse ainete tuvastamiseks EKEI-sse. GHB ehk gammahüdroksübutüraat kuulub Sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilistel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad Lisa 1 I nimekirja, milline on kehtestatud NPALS 31 lg 1 alusel. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 kohaselt on GHB käitlemine keelatud ja tarvitamine § 151 lg 1 kohaselt karistatav. Kuivõrd menetlusalune isik eitab tema organismis tuvastatud ainete tarvitamist, siis ei tõusetu vajadust tõendada seda, kas menetlusalune isik on narkootilisi aineid käidelnud eelmärgitud seaduse § 3 lg-s 1 sätestatud lubatavus klausli alusel s.o meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Antud asjas on menetlusalust isikut karistatud narkootilise aine tarvitamise eest arsti ettekirjutuseta, mistõttu on asjassepuutuvaks koosseisupäraseks teoks narkootilise aine tarvitamine ja selleks arsti ettekirjutuse puudumine. Menetlusaluse isiku organismis tuvastatud GHB sisaldus, mis tähendab seda, et narkootilist ainet on tarvitatud ning menetlusalune isik ei ole avaldanud, et tal selleks arsti ettekirjutus oleks olnud. Kuna narkootiline aine saab organismi tekkida vaid tarvitamise tagajärjel ning menetlusalune isik ei ole selgitanud, et antud aine oleks mingil muul moel tema organismi sattunud, siis saab väita, et menetlusalune isik on keelatud aineid tarvitanud ise ning süüteo objektiivne külg s.o tarvitamine on tuvastatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-49-09 p 12 asunud seisukohale, et „ 5 .“ Menetlusalune isik on selgitanud, et tema narkootilisi aineid tarvitanud ei ole. Joobeseisundi uuringuakti 2260T kohaselt tuvastati isiku uriinis GHB. Nimetatud uuringuaktiga on seega ümber lükatud menetlusaluse isiku ütlused selle kohta, et ta ei ole narkootilisi aineid tarvitanud. Nähtuvalt karistusregistrist on menetlusalust isikut varem väärteokorras karistatud NPALS § 15 1 alusel. Seega ei ole R.J puhul tegemist isikuga, kes esmakordselt puutub kokku narkootiliste või psühhotroopsete ainetega. Narkootiliste ainete arsti ettekirjutuseta tarvitamise puhul on tegemist tahtlikult toime pandud väärteoga. GHB toime on väga lühiajaline. Tavaliselt on see toime kuskil 3 tundi, mõnel inimesel 6 tundi. Uriinis on GHB tuvastatav hästi lühikest aega, kuni 24 tundi. Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et R.J poolt toime pandud väärtegu on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et puudub alus väärteoasjas menetluse lõpetamiseks väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. NPALS § 151 lg 1 sätestab, et narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-58-13 sedastanud, et Kohtu hinnangul menetlusalune isik oma süütegu ei tunnista ega ka kahetse, vaid püüab kõigi vahenditega hoopiski vabaneda vastutusest. Kuivõrd karistust kergendavad asjaolud puuduvad, menetlusalune isik oma süüd ei tunnista ning esitab ennastõigustavaid väiteid, siis kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv keskmises määras vastavuses süüga ja kaebaja isikuga ning puudub alus otsuse tühistamiseks ja menetluse 1 lõpetamiseks. Kohtuväline menetleja määras R.J-ile NPALS § 15 lg 1 alusel 6 rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600.00 eurot. Seega on kohtuväline menetleja määranud rahatrahvi sanktsiooni keskmises määras. Menetlusalune isik eitab narkootikumide tarbimist. Kohus leiab, et R.J-ile mõistetud rahatrahvi suurus on põhjendatud, ei ole ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiks karistuse tühistamise. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kohus juhindub VTMS § 120, § 132-
3. allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 7 8