lg-te 1 ja 3 alusel U.S-ile PPA Põhja prefektuuri 16.11.2016 otsusega väärteoasjas nr 2316,16,011737 määratud 300 trahviühikuline rahatrahv tasumata osas 1075,75 eurot (269 trahviühikut) 26 päeva arestiga.
lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga
§-s 69 sätestatud korras. Kohtutäituri esitatud andmete järgi on U.S 300 trahviühikuline rahatrahv tasumata 1075,75 euro (1200 – 124,25) s.o 269 trahviühiku ulatuses. Süüdlane ei ole rahatrahvi tasunud kahe aasta ja nelja kuu jooksul ning trahvi tasumise tähtaega pole pikendatud. U.S selgitas kohtuistungil, et ta ei suuda trahvi tasuda. Seega tuleb PPA Põhja prefektuuri avaldus rahuldada ja U.S-ile määratud rahatrahv tasuma osas 1075,75 eurot, s.o 269 trahviühikut asendada arestiga.
§-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Maakohus on põhjendatult rahatrahvi asendanud arestiga ning rahatrahvi asendamisele iseenesest U.S vastu ei vaidle. 6. Vaidlustatud on ainult aresti kandmise aega ning U.S toob välja, et ta soovib kanda karistust ositi, kuna tal on vaja teha maatöid ja karistuse kandmise aja sisse jääksid ka perekondlikud üritused.
lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ära kantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Aresti kandmise määramine ositi ei ole põhjendatud. Ka ei viita selle põhjendatusele määruskaebuse väited, et isikul on maatööd ja perekondlikud põhjused, mis on üldsõnalised. Kuigi iseenesest ei ole välistatud nendel alustel aresti edasilükkamine, siis ei ole U.S põhjendanud täpsemalt, miks on need just sellised erandlikud asjaolud, mis ei võimalda aresti koheselt kanda. Üldsõnaliselt nimetatud vajadus maatööde tegemiseks ja perekondlikud üritused ei ole asjaolud, mille alusel määrata arest kandmisele ositi. Puudub mõjuv põhjus, mille alusel määrata aresti kandmine ositi. Lisaks on ringkonnakohtu hinnangul siinjuures oluline märkida, et U.S on olnud probleeme ka maakohtu menetluses istungitele ilmumisega, mistõttu on Tartu Maakohtu 22.05.2019 määrusega kuulutatud isik tagaotsitavaks, kuna kohtul oli alust arvata, et U.S hoiab asenduskaristuse menetlusest kõrvale. Seega annab see aluse veendumuseks, et aresti ositi kandmisele määramisel ei asuks isik nõuetekohaselt aresti kandma. 7. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 24.05.2019 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Lõhmus Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.