(2)Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur esitas 28.11.2019 Viru Maakohtule avalduse asenduskaristuse määramiseks. Avalduse kohaselt ei tasunud menetlusalune isik A V rahatrahvi õigeaegselt vabatahtlikult ja kohtutäitur alustas täitemenetluse väärteoasjas 2440,17,
- 29.08.2019 teatas kohtutäitur rahatrahvi täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS § 72 ning täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 taotles kohtuväline menetleja otsustada väärteoasjas nr. 2440,17,005513 rahatrahvi 120 eurot asendamine arestiga. 09.12.2019 esitas A V kohtule maksekorralduse, mille kohaselt on ta tasunud rahatrahvi 120 eurot väärteoasjas 2440,17,005513 08.12.
- Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega, leidis, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Ida Prefektuuri 05.08.2017 otsusega väärteoasjas nr 2440,17,005513 määrati A Vile NPALS § 15¹ lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 120 EUR. Kohtutäitur Risto Kütt 29.08.2019 teatest Ida Prefektuurile sissenõudmine ei ole võimalik. A V tasus 08.12.2019 täielikult rahatrahvi summas 120 eurot. nähtub, et rahatrahvi Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 3 kohaselt, kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et süüdlase A V poolt on käeolevaks hetkeks rahatrahv väärteoasjas nr 2440,17,005513 tasutud, leiab kohus, et sissenõudja avaldus rahatrahvi asendamiseks arestiga tuleb jätta rahuldamata avalduse aluste äralangemise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Larissa Prokopenko Kohtunik 2