4-19-2345/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril
2. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-19-2345 Kohtukoosseis Täitmiskohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Eilonen Väärteoasi Sissenõudja taotlus J.M-ile asenduskaristuse kohaldamiseks väärteoasjas nr 2490,16,000667 Taotluse esitaja Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna Prefektuuri kaudu e-posti aadress: louna@politsei.ee Süüdlane J.M isikukood: XXX; elukoht: XXXX; e-posti aadress: XXXX Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 211, kohus määras:
3. Rahuldada sissenõudja taotlus.
4. Asendada J.M-ile PPA Lõuna Prefektuuri 23.03.
5. a otsusega väärteoasjas nr 2490,16,000667 määratud rahatrahv 80 (kaheksakümmend) trahviühikut ehk 320 (kolmsada kakskümmend) eurot 8 (kaheksa) päeva pikkuse arestiga ning see omakorda 8 (kaheksa) tunni üldkasuliku tööga.
6. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
7. Vabastada J.M kinnipidamiselt määruse tegemisest.
8. Edastada kohtumäärus sissenõudjale, J.M-ile ja kohtutäitur Aive Kolsarile.
9. Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saata jõustunud kohtulahend Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele. 1 Üldkasuliku töö tegemist koordineerib Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö tegemise korraldamiseks tuleb isikul olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni teel56752523 ja minna kriminaalhooldusosakonda . Küsimuste ja/või probleemide korral tuleb pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 7 500 414 või saata e-kiri aadressil tartukrho.info@just.ee. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik PPA Lõuna Prefektuuri 23.03.
10. a otsusega väärteoasjas nr 2490,16,000667 määrati J.M-ile liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 80 trahviühikut ehk 320 eurot. Rahatrahv võimaldati tasuda ositi, kusjuures viimase osa tasumise tähtpäevaks määrati 21.07.
11. a. Otsus jõustus 08.04.
12. a. Kuna J.M rahatrahvi selleks tähtpäevaks ära ei tasunud, pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (kohtutäitur Aive Kolsar, täiteasi nr 192/2016/693). 01.04.
13. a teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. 17.04.
14. a esitas sissenõudja Tartu Maakohtule taotluse J.M-ile asenduskaristuse kohaldamiseks. Tartu Maakohtul ei ole olnud võimalik J.M-ile kohtukutset edastada tema elukoha aadressil. PPA Lõuna prefektuur on maakohtule teatanud et ka neil ei ole õnnestunud J.M-ile kohtukutseid edasi anda ning kindlaks teha tema asukohta. Tartu Maakohtu
15. 10.2019 määrusega kuulutati J.M KrMS § 169 ja § 140 alusel tagaotsitavaks. 6.01.2020 J.M-i tuli PPA Lõuna prefektuuri ning ta peeti kell 14.15 kinni ja paigutati Tartu Arestimajja. 7.01.2020 kohus arutas J.M-ile asenduskaristuse kohaldamist. Menetlusosalise seisukoht Kohtuistungil J.M selgitas, et ei saanud rahatrahvi ära maksta, kuna tal puudus selleks raha. Ta taotles asenduskaristuseks üldkasuliku töö tegemist. Ta selgitas et oli tööl Tallinnas ja ei saanud seepärast kohtukutseid kätte. Kohtu seisukoht J.M-ile PPA Lõuna Prefektuuri 23.03.
16. a otsusega väärteoasjas nr 2490,16,000667 määratud rahatrahv on seniajani tasumata. J.M ei tasunud trahvisummat ära vabatahtlikult, ehkki tal võimaldati seda tasuda osadena pikema aja jooksul. Nurjus ka rahatrahvi sundtäitmine, kuivõrd isikul puudub selline 2 vara ja sissetulek, millele oleks saanud sissenõuet pöörata. Eelnevast saab järeldada, et rahatrahvi täitmine on käesoleval juhul võimatu. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-st 1 ja VTMS § 211 lg-st 1 tuleneb, et kui süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, siis asendatakse rahatrahv selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Kohus leiab, et J.M-ile määratud rahatrahv tuleb asendada arestiga ning see omakorda üldkasuliku tööga. Kõrvutades üldkasulikku tööd arestiga, tuleb nentida, et see on ühiskonnale kasulikum kui aresti kandmine süüdlase poolt. Ka on J.M ise soovinud aresti asemel teha üldkasulikku tööd. Seda, et J.M ei saaks üldkasulikku tööd teha oma tervisest tulenevalt, kohus ei täheldanud. J.M tasumata rahatrahvi suuruseks on 80 trahviühikut. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi 10 trahviühikule 1 päev aresti. Seega kujuneb J.M asendusaresti pikkuseks 8 (80/10) päeva. KarS § 69 lg 1 teisest lausest omakorda tuleneb, et 1 päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui 5 tundi. Järelikult peab J.M asenduskaristusena tegema 8 tundi üldkasulikku tööd. Lähtuvalt KarS § 69 lg-st 3 tuleb J.M temale määratud üldkasulik töö ära teha 2 kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. J.M vabastada kinnipidamiselt määruse tegemisest. Peet Teidearu Kohtunik 3