4-19-2668/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2019, Võru Väärteoasja number 4-19-2668 Kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi sekretär Kristel Toots Väärteoasi Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus U.U-le asenduskaristuse määramiseks Süüdlane U.U . Isikukood XXX; kannab vangistust Tartu Vanglas Kohtuvälise menetleja otsus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
2. juuni 2016 otsusega nr 2860,16,000902 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 järgi määratud rahatrahv 30 trahviühikut ehk 120 eurot Kohtutäitur Põlva kohtutäitur Aive Kolsar RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avalduses esitatud taotlus.
4. Asendada KarS § 72 lg-te 1 ja 3 alusel U.U-le Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
5. juuni 2016 otsusega väärteoasjas nr 2860,16,000902 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 järgi määratud 30 trahviühikuline rahatrahv (120 eurot) 3 päeva arestiga.
6. Arest pöörata täitmisele kohe pärast seda, kui U.U vabaneb vangistuse kandmiselt.
7. Määruse koopia saata U.U-le , Politsei- ja Piirivalveametile, Tartu Vanglale ja Põlva kohtutäitur Aive Kolsarile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib kohtumenetluse pool esitada Tartu Maakohtule kirjaliku määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (väärteomenetluse seadustiku § 193 lg 1 ls 2 ja lg 2). PÕHIOSA 1 Asjaolud
8. juuni 2016 otsusega väärteoasjas nr 2860,16,000902 karistati U.U narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot, mis tuli tasuda 15 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. Otsus jõustus
9. juulil
10. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur palub KarS § 72 ja täitemenetluse seadustiku § 201 alusel otsustada tasumata trahvi asendamine arestiga. Avaldaja selgitab, et kuna süüdlane ei tasunud trahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlust.
11. aprillil 2019 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Võlgnik selgitas, et ta ei suuda trahvi ära maksta, aga ta on nõus tegema pärast vanglast vabanemist üldkasulikku tööd. Kohtu seisukoht KarS § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Kohtutäituri esitatud andmete järgi on U.U talle määratud 30 trahviühikuline rahatrahv tasumata täies ulatuses. Süüdlane ei ole rahatrahvi tasunud 3 aasta jooksul ning trahvi tasumise tähtaega pole pikendatud. U.U selgitas kohtuistungil, et ta ei suuda trahvi tasuda. Seega tuleb Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus rahuldada ja U.U-le määratud ja tasumata rahatrahv 30 trahviühikut asendada arestiga. KarS § 72 lg 2 järgi on selle aresti kestus 3 päeva. Kohus ei võimalda U.U kanda karistust üldkasulikku tööd tehes. Kohus ei pea iseenesest põhjendama, miks ta ei asenda aresti üldkasuliku tööga. Nimelt ei ole üldkasulik töö mitte eraldi karistusliik, vaid aresti surrogaat: Pikamäe – KarS. Kommentaar.
12. trükk, § 69/1.
13. Seega on olukord samasugune, nagu nt tingimisi vangistuse puhul, mis on samuti vaid reaalse vangistuse surrogaat – ja kohus ei pea põhjendama, miks ta mõistab reaalse vangistuse (selmet jätta see tingimisi täitmisele pööramata): Pikamäe – KarS. Kommentaar.
14. trükk, § 73/2.
15. Olgu siiski öeldud järgmist. Kahjuks ei ole seadusandja kõige vähemalgi määral selgitanud, millistest (sisulistest) alustest peab kohus üldkasuliku töö määramisel lähtuma – seda ei asenduskaristuste puhul ega ka muudes olukordades. See on laiduväärt, sest põhiseadus nõuab, et seadusandja annaks kohtule ette vähemalt üldised juhised, millest lähtuvalt oma otsustusi teha. Kui ta seda ei tee, võib olla tarvis algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Kohus leiab siiski, et vähemalt praeguses asjas seda teha vaja ei ole ja vangistus tuleb jätta järgmistel põhjustel üldkasuliku tööga asendamata. Esiteks eeldab üldkasuliku töö määramine kohtu hinnangul seda, et see töö tehtaks ära (või vähemasti alustataks selle tegemist) võrdlemisi lähedases tulevikus, eeskätt kohe pärast lahendi jõustumist. U.U aga ei saaks vanglas olemise tõttu üldkasulikku tööd teha niipea: ta vabaneb alles
16. aastal. On võimalik, et sellel kaugel ajal ei soovi U.U enam üldkasulikku tööd teha või ei ole ta selleks enam võimeline. Mööda ei saa vaadata ka preventiivsetest kaalutlustest. Kui kohus peaks rahalise karistuse maksmata jätnud süüdistatavale viimase soovil igal juhul üldkasuliku töö määrama, ei pruugiks süüdlasel üldse ollagi motivatsiooni karistust tasuda: nt võib ta loota, et asi aegub ära või teda ei õnnestu hiljem tabada ja kui ka ei aegu või ta tabatakse, on kõige hullem, mis teda oodata saab, üldkasulik töö. Oluline on ka see, et üldkasuliku töö ja vabadusekaotuse suhe on ilmselgelt n-ö paigast ära: on ebaloogiline, et tervele päevale vangistusele vastab kõigest üks tund üldkasulikku tööd (KarS § 69 lg 1 ls 2). Kolmandaks eeldab üldkasuliku töö tegemine, et 2 kohus mõningal määral süüdlast usaldab ja lähtub sellest, et töö saab tehtud. Vangid aga on rikkunud reaalset vangistust kaasa toonud kuritegu(sid) sooritades ühiselu reegleid nii rängalt, et nende usaldamine on problemaatiline. Ka ei saa välistada seda, et nad võivad millalgi kunagi alles kauges tulevikus vabanemise ajaks üldkasuliku töö tegemise kohustuse ära unustada ja/või riigi n-ö radalilt kaduda. Selle tagajärg aga oleks see, et nende süü jääb lunastamata. Seetõttu jääb U.U arest üldkasuliku tööga asendamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3