← Eesti

4-19-1656/26

4-19-1656 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja Harju Maakohus, Talli

§ 35

lg 1 kohaselt arvatakse ohtlikuks veoseks ained ja esemed, mis oma omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimese tervisele, varale või keskkonnale. Ohtliku veose autoveol on kohustuslik ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe (ADR) järgmine. Praegusel juhul vedas menetlusalune isik 33 euroalusel tuuleklaasi pesuvedelikku (-20), mille leekpunkt on

  1. ÜRO kood 1993, toode kuulub klassi 3 ning pakend gruppi III. Tulenevalt ADR peatüki 2.1 alapunktist 2.1.1.1 kuuluvad klassi 3 tuleohtlikud vedelikud. Alapunktist 2.1.1.2 lähtuvalt omistatakse igale kirjele ÜRO number. Väärteomenetluses kogutud tõenditest nähtub, et transporditud kauba ÜRO number oli UN1993, mis ADR klassifikatsiooni kohaselt tähendab tuleohtlikku vedelikku, n.o.s, millel on üks või enam ohtlikku omadust. 4.
  2. Tulenevalt punktis 3.4.3 sätestatud erandist ei rakendu ADR nõuded, kui veetava ohtliku veose esemete ja sisepakendite välispakendina kasutatakse alajagudes 4.1.1.1; 4.1.1.2 ja 4.1.1.4 2 4-19-1656 – 4.1.1.8 tingimustele vastavaid termokahanevasse või venivasse kilesse mähitud aluseid ning selle saadetise kogumaht ei ületa 20 kilogrammi. Menetlusaluse isiku saadetise kogumass oli 18247 kilogrammi. Kohtuväline menetleja leiab seejuures, et piiratud koguses ohtlikke veoseid sisaldaval saadetisel peab olema joonisel 3.4.7.1 näidatud markeerimismärk. Selleks, et veos oleks liigitunud 20 kilogrammi erandi alla, pidanuks kolme kaupa termokahanevasse kilesse pakendatud 4-liitrised tuuleklaasipesuvedeliku kanistrite iga kolmene saadetis olema eraldi märgistatud kombineeritud pakendi märgiga.
  3. Kohtuistungil palus kaitsja tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus või kergendada menetlusalusele isikule mõistetud karistust. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  4. Teokirjelduse kohaselt juhtis S.G autorongi, teostades ohtliku veose autovedu (ADR-kohast autovedu). Autojuhil puudus ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse tunnistus. Veoüksus (mootorsõiduk ja haagis) oli nõuetekohaselt tähistamata ohtliku veose tunnusmärkidega. Sellega rikkus menetlusalune isik ADR 8.2.1 (juhi väljaõpe) ja 5.3.2 (märgistus oranžil tahvlil) sätteid, pannes toime raske ohtlikkuse tasemega rikkumise. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt rikkus S.G

§ 35

lg-te 1, 4 ja 9, s.o ohtliku veose autoveole kehtestatud nõuete rikkumine ja tegu on kvalifitseeritud

§ 66lg 3 järgi.

7.

§ 66

lg 3 näeb ette vastutust ohtliku veose autoveole kehtestatud nõude rikkumise eest, kui tegemist on raske ohtlikkuse tasemega rikkumisega. Säte ei näe subjektina ette erilise isikutunnusega isikut, mistõttu kohtu hinnangul saab selle teo eest vastutada autojuht, s.o konkreetsel juhul S.G. 8. Ohtliku veose autoveole kehtestatud nõuded sisalduvad

§-s 35 (viitega ADR-le), mille rikkumist menetlusalusele isikule omistatakse. Nimelt

§ 35

lg 1 kohaselt ohtlikuks veoseks arvatakse ained ja esemed, mis oma omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimese tervisele, varale või keskkonnale. Ohtliku veose autoveol on kohustuslik ADR-i nõuete järgimine.

§ 35

lg 4 kohaselt liikluses kasutatava ADR-i auto ja selle haagise tehniline seisukord, varustus ja tähistus peavad vastama ohtliku veose liigile. ADR p 5.3.2 kohaselt peab autorong sel juhul olema tähistatud oranži tahvliga.

§ 35

lg 9 kohaselt ohtlikku veost vedav autojuht peab olema omandanud vajalikud teadmised ettevaatusabinõudest ja ohuliikidest ning olema läbinud ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse ja tal peab autoveol kaasas olema kehtiv ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse tunnistus (edaspidi ADR-i koolitustunnistus). Juhi väljaõppe kohustus tuleneb ADR p-st 8.2.1. Täiendavalt märgib kohus, et

§ 35

lg-st 15 tuleneb, et ohtliku veose autoveol kehtestatud nõuete rikkumine on raske ohtlikkuse tasemega, kui asjakohase ADR-i nõude täitmata jätmine toob kaasa surma, kehavigastuse või olulise keskkonnakahju riski.

§ 35lg 16 alusel on majandus- ja taristuminister 18.

septembri

  1. a määrusega nr 53 „Ohtliku veose autoveo tingimused ja kord ning riikliku järelevalve korralduslikud nõuded“ kehtestatud nõuete rikkumiste jaotuse väikese, keskmise ja raske ohtlikkusega rikkumisteks. Määruse § 2 lg-s 3 loetletakse raske ohtlikkusega rikkumisi, mille hulgas on 3 4-19-1656 ka veo teostamine tahvelmärgiste ja oranži värvi ohtliku veose tahvlitega tähistamata sõidukiga (p 15) ja ADR-koolitustunnistuse puudumine juhil (p 17).
  2. Kohus leiab, et praeguses väärteoasjas on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud. S.G juhtis autorongi
  3. veebruaril 2019 kell 17.12 xxx, Tallinn. Seda kinnitavad nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistajate I M ja A B ütlused, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda. Rahvusvahelise kaubaveo saatelehest, fototabelist ja menetlusaluse isiku ning tunnistajate ütlustest nähtub, et veetavaks kaubaks olid aknapesuvedeliku kanistrid.
  4. veebruaril 2019 koostatud saatelehe ja Tallinki ohtlike veoste vormi kohaselt oli 33 euroalusel veetud kauba brutomassiks 19 725,42 kg ja netomassiks 18 247,68 kg. Kauba tähiseks on saatelehel, Tallink-i ohtlike veoste vormil ja toote ohutuslehel märgitud UN1993 (
  5. klass), s.o tuleohtlik vedelik. Kohus märgib, et kaitsja on ühtlasi esitanud kohtule ka teise saatelehe (
  6. veebruarist 2019), mille kohaselt on veose kaal 19 008 kg ja saatja xxx. Kohtu hinnangul ei ole üheselt tuvastatav, kas see saateleht puudutab sama veost, mistõttu kohus jätab selle tõendikogumist välja, kuid igal juhul ei ole kaalu erinevus selline, mis muudaks teole antavat õiguslikku hinnangut.
  7. Menetlusaluse isiku ütlustest ja fototabelist nähtub, et sõidukile ei olnud kinnitatud ohtliku veose tunnusmärgid (oranži värvi tahvlid). Tulenevalt ADR kokkuleppe jaos 5.3.2.1.1 sätestatust tuleb ohtlikke veoseid vedavatele veoüksustele vertikaalsel tasapinnal kinnitada kaks nelinurkset oranži tahvlit, mis vastavad ADR kokkuleppe jaole 5.3.2.2.
  8. Üks tahvel tuleb kinnitada veoüksuse ette ja teine veoüksuse taha. Mõlemad ristisuunaliselt veoüksuse pikiteljega. Tahvlid peavad olema selgelt nähtavad.
  9. S.G kinnitas ka seda, et ta ei ole läbinud ohtliku veose käitlemisega seonduvat koolitust ning tal puudub nõuetekohane ADR koolitustunnistus, mille kohustuslikkus tuleneb ADR 8.2.1;

§ 35lg 9.

  1. Praegusel juhul on saatelehe ja ohutuskaardi alusel tuvastatud, et transporditud kauba ÜRO number oli UN1993, mis ADR klassifikatsiooni kohaselt tähendab tuleohtlikku vedelikku, mille vedamisel tuleb järgida ohtliku veose vedamisele kehtestatud ADR nõudeid, kui tegemist ei ole erandiga. Tulenevalt ADR punktis 3.4.3 sätestatud erandist ei rakendu ADR nõuded, kui veetava ohtliku veose esemete ja sisepakendite välispakendina kasutatakse alajagudes 4.1.1.1; 4.1.1.2 ja 4.1.1.4 – 4.1.1.8 tingimustele vastavaid termokahanevasse või venivasse kilesse mähitud aluseid, (milleks võivad iseenesest olla ka euroalused) ning selle saadetise kogumaht ei ületa 20 kilogrammi. Kohus leiab, et sõltumata sellest, kas praegusel juhul olid kolme kaupa pakendatud kanistrid tähistatud täiendavalt kombineeritud pakendi märgiga, ületas saadetise kogukaal mitmekordselt 20 kilogrammi piiri, mistõttu ei ole erandi kohaldamine võimalik ja autojuht pidi järgima ADR nõudeid. Kohtu hinnangul ei esine ka muid ADR-s nimetatud erandeid, mis võimaldaksid loobuda veoüksuse tähistamisest või autojuhi koolitustunnistuse nõudest.
  2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus,

§ 66lg 3 objektiivset koosseisu.

et S.G tegu täitis 14. S.G ütlustest nähtub, et tal tekkis enne sõidu alustamist kahtlust, kas tegemist võib olla ohtliku veosega, millele kohalduvad ADR nõudeid. Pöördudes ettevõtte logistiku 4 4-19-1656 poole sai ta vastuseks, et nõuded ei kohaldu. Kohus peab neid ütlusi usaldusväärseks, võttes arvesse ka sama ettevõtte töötaja R T selgitusi ettevõtte töökorralduse kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et S.G pani tegu toime ettevaatamatusest, s.o pidades küll võimalikuks, et tegemist on ohtliku veosega, lootis ta, tuginedes talle antud selgitusele, et ADR nõuded ei kohaldu. Seega pani ta teo toime kergemeelsusest. 15.

§ 66lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et menetlusalust isikut ei ole varem väärteokorras karistatud ja ka seda, et ta lähtus oma ettevõtte logistikult saadud juhistest. Kohtuistungil avaldas isik kahetsust, et selline olukord tekkis ja selgitas, et ei soovinud seadust rikkuda. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista isikule karistuse, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 80 trahviühikut ehk 320 eurot.

  1. Kuna kohus ei lõpeta väärteomenetlust, jätab kohus rahuldamata kaitsja taotluse hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu. VTMS § 23 alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel.
  2. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi
  3. veebruari
  4. a otsus väärteoasjas nr 2303,19,000087 osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse osas. Kohus teeb tühistatud osas uue otsuse ja karistab S.G autoveoseaduse § 66 lg 3 alusel rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 320 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.