Obsah (4)

§ 214§ 2171§ 131§ 224

4-19-2936 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-2936 (2302,19,007681) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi AutoVS §

§ 214

ja § 2171 lg 1 ettenähtud väärteod Z.H ; ik: XXX; elukoht: xxxx, töökoht: OÜ Xxxx. Triinu Riigor, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON 1 1. Z.H süüdi tunnistada AutoVS § 68,

§ 214ja § 217 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemises ning mõista talle Kar

S § 63 lg 1 ja

§ 2171lg 1 järgi karistuseks arest 10 (kümme) päeva.

1. Mõistetud arest 10 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa.
2. KarS § 68 lg 2 ja VTMS § 44 lg 3 alusel arvestada väärteomenetluses kinnipidamine karistusaja hulka ning mõistetud aresti ära kandmist arvestada alates Z.H VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel väärteomenetluses kinnipidamisest, s.o alates 24.05.2019 kella 10.33st.
3. DVD-R plaat videosalvestistega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteotoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral tehakse otsus avalikult teatavaks 07.06.
4. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. 1 Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 24.05.2019 koostatud väärteoprotokollist 20190524179701 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 24.05.2019 kell 10.33 peeti Ranna teel Ranna põik ja mere põik vahel suunaga Mere põik poole xxxx registreerimismärgiga xxxx, mida juhtis Z.H , kes juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kontrollimise hetkel teenindas üle 50 km pikkust regulaarset reisijateveo liini 127A ja ei kasutanud nõuetekohaselt sõidumeerikut. Kontrollimisel ei esitanud juhikaarti , salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr 561/2006 26.04.2019 kell 00.00 kuni 24.05.2019 kell 10.33 perioodi kohta, rikkudes salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Teostades reisijatevedu (Autovedu AutoVS mõistes § 2 lg 1 p 2) ei olnud sõiduki juht eelnevalt nõuetekohaselt läbinud autojuhi ameti- ja täiendkoolitust. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik

§ 131lg 3, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 165/2014 artikkel 34 ja 36 nõudeid, Auto

VS § 36 lg 1 nõudeid ning pani toime

§ 214, § 2171 lg 1 ja Auto

VS § 68 ettenähtud väärteod. Menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis kirjeldatud süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi. Läbis ametikoolituse

1. kuupäeval, loa pidi saama
2. kuupäeval. Eksamineerija sundis neli korda eksamit tegema. Ametikoolitus lõppes
3. aprill, loa sai
4. aprill. Luba peaks välja antama
5. juunil. Läbis Linnatranspordis ja Atkos praktika. Ütles tööl seda, nad helistasid ja anti buss lühikese maršruudiga, Suurupisse, 27 kilomeetrit. Täna juht ei tulnud välja ja paluti teda minna tema asemel. Polnud valikut, kolm aastat ei ole töötanud, tahab ausalt elada. D kategooria sai
6. kuupäeval või
7. mail. Koolitusel selgitati missuguseid nõudeid peab bussijuht tööülesannete täitmisel täitma. Täna hommikul võttis sõidulehe, teadis, et kell 9.20 on maršruut sinna. Liini pikkust mõõõdulindiga ei mõõtnud, teadis, et ringi pikkus võib olla erinev, sinna üle 50 kilomeetri, tagasi aga 43 kilomeetrit, paberile võivad kirjutada mida tahes. Nägi, mis on sõidulehel kirjas. On karistatud mitu korda, trahvid on tasumata. Kolm aastat ei ole tööd olnud. Võttis pensionäridelt laenu, maksis 2500 eurot, õppis ja läbis koolituse. Teadis, et vajatakse bussijuhte. Töötukassas pakutakse töökohti valikuliselt, teadis, et lootust ei ole. Oli mitu korda töötukassas, pakutakse 500-eurost laotöötaja kohta. Karistus Ühistranspordiseaduse rikkumise eest seetõttu, et tegi oma autole taksovarustuse, taksokindlustuse, tegi kõik load, andis firmajuhile raha. 380 eurot taksoloaks, 300 eurot asjade ajamiseks. Ülemus ütles, et mine, andis kleepsud, et sõida, andis plafooni, kuid kliente ei olnud. Jäi tanklas seisma, politsei tegi trahvi, sest luba puudus. Helistas ülemusele, see ütles, et kõik on olemas. Kulutas taksovarustusele 600 eurot, kuid ei teeninud ühtegi eurot, uskudes inimest, et load on olemas. Läks trahvi ära maksma, kuid öeldi, et maksa trahv ära, kuid loa saab alles aasta pärast, taksojuhi karjäär sellega lõppes. Selgitati, et panid plafooni, see on raske rikkumine. Kui nüüd tühistatakse juhiluba xxxx töötamiseks, siis ei tea mida edasi teha. Sai tööle, et maksta trahvid ära. Nüüd väänatakse veel 15 päeva, sellega võib üldse xxxx töötamise lõpetada, üldse kõik lõpetada. Kas 15 päeva istumisest saab kergem, riigi kulul süüa. Saab loa kätte, saaks töötada. Isa on pensionär, kodus haige, visatakse tänavale. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteod toime pannud. Ta on asja läbinud D-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse koolituse ning peab olema teadlik oma kohustustest, teadlik Autoveoseaduse § 36 sätestatud üldnõudest, mille kohaselt peab isik läbima koolituse kui ta töötab töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel, samuti Autoveoseaduse § 36 lõikest 3, mille kohaselt täiendkoolituse nõuet ei kohaldata kui juhitakse traktorit või trolli. Tema käitumine selle erandi alla ei lähe. Peab järgima töö- ja puhkeaja nõudeid, kui liini pikkus on üle 50 kilomeetri. Menetlusalune isik oli sellest teadlik, et liini pikkus on üle 50 kilomeetri. Tal oli sõiduleht, mille sai enne sõidu algust, sellelt on näha, et liin 127A on pikkusega 51, 2 kilomeetrit. Samad andmed on ka bussiliini graafikus, mis on kinnitatud MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse poolt. Kui juht järgib töö- ja puhkeaja nõudeid, saab kontrollida sellise bussijuhi kinnipidamist töö- ja puhkeaja nõuetest. Liinibuss on kõrgendatud ohuallikas, ohtu suurendab üleväsinud juht 2 bussi roolis. Süü suurust mõjutab üleastumise raskus. Avalik huvi selliste rikkumiste vastu suur. Viimasel ajal ka meedias kajastatu põhjal on tulnud ilmsiks, et menetlusalune isik ei ole ainuke bussijuht, kes ei pea kinni töö- ja puhkeaja nõuetest. Selliste juhtide süül on toimunud päris palju õnnetusi. Eriti koolibusse teenindavate bussijuhtide poolt. Seda pidi teadma ka menetlusalune isik, et juhul, kui tal ei ole juhikaarti, tuleb töö- ja puhkeaja nõuded märkida ära käsitsi. Vaatamata sellele, et teda on korduvalt väärtegude eest karistatud ja trahvid on tähtaegselt tasumata, ei astunud ta samme, et järgmine õiguserikkumine ära hoida. Ei pea usutavaks, et need kolm rikkumist oleks toime pandud hooletusest. On kahel korral õppinud autokoolis, B-kategooria ja D-kategooria, pidi olema teadlik liiklusreeglitest, liiklusseaduse nõuetest ja õigusrikkumisele järgnevatest sanktsioonidest. Menetlusalune isik peab aru saama, et tema hoolimatu suhtumine kehtestatud õigusaktidesse võib viia traagiliste tagajärgedeni nii tema enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Kuivõrd rahatrahv karistusliigina menetlusalust isikut seaduskuulekalt käituma ei suuda mõjutada, tuleb kohaldada aresti. Karistusregistris on märgitud, et
8. aastal on teda arestiga karistatud, ilmselgelt on see tal kantud, vaatamata sellele, et tal on ka sellise karistusliigi kandmise kogemus olemas, ei pannud see teda käituma selliselt, mis on mootorsõidukijuhile kohane, e. seaduskuulekalt. Kuna on ühe teoga toime pannud kolm liiklusalast rikkumist ning riigikohtu seiskohalt tuleb sellise isiku süüd lugeda keskmisest suuremaks, leiab, et süü on siiski hinnatav keskmisena ja karistus tuleks määrata sanktsiooni keskmises määras, milleks on 15 päeva. Määrata karistus

§ 2171lg 1 ja Kar

S § 63 lg 1 tulenevalt ja lugeda karistuse kandmise algust alates kinnipidamisest, s.o alates 24.05.2019 kella 10.33st. Kohtu seisukoht süüteokoosseisu osas Autoveoseaduse § 68 näeb ette vastutuse autojuhi poolt autoveo teostamise eest ameti- või täienduskoolitust nõuetekohaselt läbimata. AutoVS § 2 lg 1 p kohaselt on autovedu ka sõitja kohaletoimetamine bussi või autorongi osaks oleva bussiga ja selle veoga seotud tühisõit. AutoVS § 36 lg 1 kohaselt peab autojuhi ameti- või täiendkoolituse olema läbinud isik, kes töötab autoveol töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel autojuhina või teostab autovedu füüsilisest isikust ettevõtjana, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. AutoVS § 36 lg 3 kohaselt autojuhi ameti- või täiendkoolituse läbimise nõuet ei kohaldata juhi suhtes, kes juhib traktorit või trolli. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuvalt peeti menetlusalune isik kinni bussi juhtimiselt liinil nr 127A ning bussi vastutavaks kasutajaks oli OÜ Xxxx. Seega menetlusaluse isiku suhtes AutoVS § 36 lg 3 sätestatud erand ei kohaldu. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt töötab ta OÜ Xxxx xxxx ning sõiduleht-volituse nr 88558 kohaselt on menetlusalusel isikul sõlmitud ka sellekohane tööleping 13.05.

1. Seega ei ole vaidlust selles, et menetlusaluse isiku suhtes kohaldub AutoVS § 36 lg 1 sätestatud nõue. Menetlusalune isik on ise kinnitanud, et ta on läbinud täiendkoolituse, kuid ta ei ole saanud kätte tunnistust. Seega oli menetlusalune isik teadlik täiendkoolituse läbimise vajalikkusest. Kui menetlusalune isik oli saanud D-kategooria juhtimisõiguse, ning menetlusaluse isiku juhiloast võib järeldada, et talle on juhiluba väljastatud 29.04.2019, oli ta täiendkoolitusel käies teadlik nii xxxx töötamisel täiendkoolituse läbimise kohustuslikkusest kui ka sellest, et täiendkoolituse läbimist tõendab Maanteeameti pädevustunnistus AutoVS § 36 lg 5 mõttes ning see pädevustunnistus antakse välja AutoVS § 38 sätestatud korras. Liinibussi juhtimiselt kinni peetud menetlusalusel isikul aga pädevustunnistust esitada ei olnud ning menetlusaluse isiku sõnade kohaselt pidi ta selle kätte saama alles 06.06.
2. Seega seni, kuni menetlusalusele isikule ei olnud väljastatud nõuetekohast pädevustunnistust, ei saanud ta autoveol autojuhina töötada ei töölepingu ega ka võlaõigusliku lepingu alusel ega ka mingil muul alusel. Sellest oli aga menetlusalune isik teadlik. Seega rikkus menetlusalune isik AutoVS § 36 lg 1 sätestatud nõuet tahtlikult ja menetlusaluse isiku käitumine on kvalifitseeritav AutoVS § 68 ettenähtud väärteona.

§ 131

lg 3 kohaselt, kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- või puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 165/2014 artiklite 32-37 kohaselt. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr 561/2006 on kehtestatud eeskirjad kauba- ja reisijateveoga hõivatud sõidukijuhtide sõiduaegade, vaheaegade ja 3 puhkeperioodide kohta. Artiklis nr 3 on sätestatud erandid, mille puhul ei kohaldata määrust vedude korral, mille puhul on tegemist sõidukitega, mida kasutatakse regulaarseks reisijateveoks, kui liini pikkus ei ületa 50 km. Määruses on ette nähtud ka teisi erandeid, kuid need erandid sätestavad massi- või kiiruse piirangud, mis käesolevas väärteoasjas ei kohaldu. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega 165/2014 kehtestati nõuded autovedudel kasutatavatele sõidumeerikutele. Nimetatud määruse artikli 34 p 1 kohaselt kasutab juht salvestuslehte või juhikaarti iga päev, mil ta sõidukit juhib ning alates hetkest kui ta sõiduki üle võtab. Seega on salvestuslehe või juhikaardi kasutamine kohustuslik ja seda ei võeta välja enne igapäevase tööaja lõppu. Kui juht ei viibi sõidukis ega saa seetõttu sõidukisse paigaldatud sõidumeerikut kasutada, siis tuleb ajavahemikud analoogsõidumeeriku puhul kanda salvestuslehtedele käsitsi ning digitaalse sõidumeeriku puhul juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil. Menetlusaluse isiku kinnipidamise järgselt ilmnes, et menetlusalune isik ei kasutanud ei salvestuslehte ega juhikaarti. Tahhograafi väljatrükist nähtuvalt oli sõiduk sõitnud 1 tund ja 12 minutit ning läbinud 50 kilomeetrit ja kaarti ei olnud sõidumeerikusse sisestatud. Sama määruse artikkel nr 36 sätestab juhil kaasaskantavad dokumendid. Punkti 1 kohaselt peab juht analoogsõidumeerikuga varustatud sõidukit juhtides olema suuteline volitatud kontrolliametnikule tema nõudmisel esitama jooksva päeva salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 28 päeval kasutatud salvestuslehed, samuti juhikaardi, kui see on olemas ja kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega ja määrusega nr 561/

1. Digitaalse sõidumeeriku puhul peab esitama oma juhikaardi, samuti kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega ja määrusega nr 561/
2. Samuti peab juht esitama andmed selle ajavahemiku kohta kui ta on vahepeal juhtinud sõidukit, mis on varustatud analoogsõidumeerikuga. Käesoleval juhul ei olnud menetlusalusel isikul ei juhikaarti ega salvestuslehti tahhomeetrisse sisestatud ning mingeid andmeid juhi kohta sõidumeerikust ei olnud võimalik saada. Kohtule esitatud sõidulehe-volituse nr 88558 kohaselt on bussi xxxx registreerimismärgiga xxxx kasutamisõigus antud Z.H Mykhailole. Juhi andmetest nähtuvalt on juhiga sõlmitud tööleping ja tööle on juht asunud 13.05.2019 tähtajatu töölepinguga. Väljasõidu ja saabumise kuupäevana on märgitud 24.05.
3. Liini numbrina on märgitud 127A läbisõidu kilomeetriga 51,2 km, väljumise aeg 9.20 ja saabumine 10.
4. MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse poolt kinnitatud vedaja OÜ Xxxx maakonna bussiliini nr 127A liini nimetusega xxxx liini pikkuseks on 51,2 km ja sõiduajaks 1 tund ja 14 minutit. Xxxx, s.o vastupidises suunas, ehk tagasi on liini pikkuseks 50,6 km ja sõiduajaks 1 tund ja 17 minutit. Seega nii sõidulehe kui ka bussiliini andmete kohaselt ületab liini pikkus 50 kilomeetrit. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr 561/2006 kehtestatud eeskirjadest pidi bussiliinil nr 127A vedu teostades kasutama sõidukis sõidumeerikut ning juht pidi täitma Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr 165/2014 kehtestatud nõudeid sõidumeerikutele ja juhi kohustusi sõidumeerikute kasutamisel ja dokumentide esitamisel. Väärteoasjas olevast sõidumeeriku andmete aruande väljatrükist saab järeldada, et liinibussile xxxx registreerimismärgiga nr xxxx oli paigaldatud sõidumeerik ja tulenevalt liini pikkusest, mis ületas 50 kilomeetrit, oli seda liini sõites juht kohustatud sõidumeerikut ka kasutama. Sõidumeeriku andmete analüüsist tulenevalt on sõidumeerik varustatud kahe kaardipesaga, kuid sõidu tegemise ajal ei olnud ühtegi kaarti sisestatud. Pesa 1 andmetest nähtuvalt liikus buss 1 tund ja 12 minutit ning oli peatamise hetkeks läbinud 50 kilomeetrit ja keskmiseks kiiruseks oli 42 km/h. Sellest tulenevalt jättis menetlusalune isik tema juhitud mootorsõidukile paigaldatud sõidumeeriku kasutamata, kuigi sõidumeeriku kasutamine oli ette nähtud ja kohustuslik, mistõttu pani menetlusalune isik toime

§ 214ettenähtud väärteo.

Lisaks sellele nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et vaatamata sellele, et menetlusalune isik kasutas sõidukit, millele oli paigaldatud sõidumeerik, ei olnud menetlusalusel isikul kontrollijale esitada ei salvestuslehtesid ega ka muid kohustuslikke andmeid, milliste esitamise ja säilitamise kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr 561/2006 ja nr 4 165/2014 kehtestatud nõuetest, s.h viimase määruse artiklist 36, mille kohaselt peab juht esitama jooksva päeva salvestuslehed ja eelnenud 28 päeva jooksul kasutatud salvestuslehed ning kui salvestuslehti ei saanud kasutada, siis kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid ning digitaalse sõidumeeriku korral juhikaardi ning sama päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid. Seega rikkus menetlusalune isik analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete lugemise võimalusele ja andmete säilitamisele kehtestatud nõudeid, s.o pani toime

§ 2171lg 1 ettenähtud väärteo.

Karistuse mõistmine Autoveoseaduse § 68 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

§ 214

ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 2171

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepandud erinevalt kvalifitseeritud väärtegudest raskeimat karistust näeb ette

§ 2171

lg 1 ettenähtud väärteo sanktsioon, tuleb karistust kohaldada

§ 2171lg 1 sätestatud sanktsiooni alusel. Karistuse mõistmisel lähtub kohus Kar

S § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd

§ 2171

lg 1 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kuus kehtivat väärteokaristust. Seejuures on menetlusalust isikut karistatud

§ 224lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ka arestiga.

Kuivõrd sellekohane otsus on tehtud 14.12.2017, siis eeldatavalt on see karistus kantud ning seetõttu ei saaks see karistus olla enam kehtiv KarRegS § 24 lg 1 p 1 mõttes. Seega saab teha järelduse, et menetlusalusel isikul on viis kehtivat väärteokaristust. Seejuures on menetlusalust isikut kahel korral karistatud KarS § 275 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest, mis viitab sellele, et ta on korduvalt solvanud avalikku korda kaitsvaid võimuesindajaid, kes teda on kontrollinud, s.t need karistused näitavad tema suhtumist kontrollija õigustega ametnikesse. Lisaks sellele on teda karistatud kahel korral erinevate taksoveoeeskirjade eest. Kõik senini määratud rahatrahvid on menetlusalune isik jätnud maksmata. Arvestades määratud rahatrahvide rohkust ja nende tasumata jätmist võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid nende trahvide maksmiseks. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt on ta teinud kulutusi selleks, et oma sõidukit taksoveoks vajalike seadmetega varustada, samuti võtnud laenu eraisikutelt ametikoolituse läbimiseks vajalike kulutuste katteks. Seega on menetlusalusel isikul rahalised kohustused nii riigi ees tasumata trahvide tõttu kui ka kolmandate isikute ees tagasi maksmata laenude tõttu. Seejuures nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalune isik jõudis xxxx töötada vaid 11 päeva, mis viitab sellele, et menetlusalusel isikul puudub ka püsiv töine sissetulek, mistõttu ei oleks ka rahatrahv 5 karistusena täidetav ega ka mingit mõju avaldav. Et rahatrahv oodatud mõju ei saavuta, on näha ka menetlusaluse isiku karistusandmetest, millistest nähtuvalt on ta jätnud määratud rahatrahvid tasumata, jätkates samas süütegude toimepanemist, pannes toime ka samalaadseid süütegusid (KarS § 275 lg 1, Ühistranspordiseadus), millele lisandusid nüüd veel ka Liiklusseaduse ja Autoveoseaduse nõuete rikkumised. Kohtu arvates annavad eeltoodud andmed aluse järelduseks, et varasemad karistused rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab süütegude toimepanemist. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud, kuivõrd täiendava rahalise kohustuse panemine menetlusalusele isikule ei oleks täidetav menetlusalusel isikul rahatrahvi tasumiseks vajalike rahaliste vahendite puudumise tõttu. Seetõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü ettenähtud väärtegude toimepanemisel üle keskmise suur, kuivõrd menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud kolm erinevat väärtegu. Seejuures sisaldavad süüteokoosseisud erinevaid nõuete ja kohustuste tahtlikku täitmata jätmist, s.t menetlusalune isik oli temale kehtestatud nõuetest ja kohustustest teadlik, kuid jättis need täitmata, põhjendades seda sellega, et tuli inimestele (tööandjale) vastu. Seejuures oli ta äsja koolitusel käinud isikuna teadlik sellest, et sellisel viisil käitudes paneb ta toime süüteod. Selline käitumine näitab menetlusaluse isiku üleolevat suhtumist temal seadusest tulenevalt lasuvatesse kohustustesse. Puutuvalt kergendavatesse või raskendavatesse asjaoludesse saab tulla järeldusele, et selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Menetlusalune isik on oma eelmisi ja senini kehtivaid karistusi põhjendanud sellega, et ta on inimesi usaldanud ja seetõttu on teda karistatud. Samas ei ole menetlusalune isik aru saanud sellest, et kõikides tema karistustes ei saa süüdistada teisi, kuivõrd karistused on talle määratud tema enda poolt toime pandud süütegude eest ning menetlusalune isik peaks aru saama sellest, et ta ise peab oma käitumist muutma. KarS § 275 lg 1 ettenähtud väärtegusid ei ole aga võimalik toime panna teist isikut usaldades. Seega menetlusaluse isiku karistusandmed näitavad seda, et ta õigustab oma seadusevastast käitumist teiste käitumisega, mis talle ei meeldi, kuid ta ei ole senini vaevunud endale selgeks tegema kuidas oleks võimalik käituda seaduskuulekalt. Sellist suhtumist näitas menetlusalune isik ka kohtuistungil, süüdistades oma süütegudes kõiki teisi. Kohus ei saa menetlusaluse isiku süüd kergendava asjaoluna arvestada menetlusaluse isiku põhjendusi, et teda saadeti liinile asendusjuhina, kuivõrd tal oli õigus sellest keelduda ja ta teadis, et kui ta rikub temale pandud kohustusi, karistatakse teda, mitte kedagi teist. Seega võttis ta teadliku riski. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid, s.h ka bussijuhid, kellel puudub vastaval liinil reisijate veoks nii seadusest tulenev luba kui ka pädevustunnistus ja kes ei pea vajalikuks täita ka seadusest tulenevaid nõudeid nii autoveol kui sõitjateveol, kõrvaldatakse liiklusest ning see võib suurendada ka teiste liiklejate ning reisijate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süütegude kogumi tõttu üle keskmise süüst, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest ning eesmärgist sundida menetlusalust isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmis t määra ületavas määras. Kuna aga menetlusalusel isikul puudub varasema aresti kandmisega seotud kehtiv karistus, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, piirdudes karistusega, mis ulatub ettenähtud sanktsioonimäära esimesse kolmandikku. Kuivõrd menetlusalune isik oli väärteomenetluses kinni peetud vahetult väärteo toimepanemiselt ja toimetatud samal päeval kohtusse, tuleb väärteomenetluses kinnipidamise aeg arvestada VTMS § 44 lg 3 ja KarS § 68 lg 2 alusel karistusaja hulka ning mõistetava karistuse kandmist tuleb arvestada alates kella 10.33st 24.05.2019. 6 Väärteoasjas on DVD-R plaat politseisõiduki 24.05.2019 videosalvestistega menetlusaluse isiku juhitud liinibussi liikumise kohta. Kuivõrd salvestise puhul on tegemist teabekandjaga ja salvestis võib sisaldada tõendusliku väärtusega teavet, tuleb DVD plaati KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel säilitada väärteotoimikus. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7