← Eesti

4-19-5482/10

Obsah (5)§ 66§ 2§ 1§ 32§ 56

4-19-5482 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2019, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-19-5482 (2330,19,004812) Väärteoprotokolli number AB1

§ 66lg 2 ja 3 alusel määrata, et A.B on õigus tasuda rahatrahv osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kolme

(3)kuu jooksul. CD-plaat, mis asub väärteoasja materjalides, jätta väärteoasja materjalide juurde. Rahatrahv tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919400005697 ning selgitus „A.B, 4 -19-5482, rahatrahv“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o
  1. novembrist
  2. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates
  3. detsembrist
  4. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik 03.10.2019.a Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik N V koostas A.B suhtes väärteoprotokolli nr 2330,19,004812 LS § 201 lg. 2 järgi selles, et tema 03.10.2019.a kell 09:44 P. Kerese tn 26, Narva linn, Ida-Viru maakond juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust kuna tema juhtimisõigus on karistusena ära võetud 13.08.2019 - 12.10.2019, st LS § 201 lg 2 alusel. Oma tahtlike tegudega pani A.B toime mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud, st LS § 201 lg 2 ettenähtud süüteo. Politsei -ja Piirivalveameti Ida prefektuur edastas väärteoasja kohtusse karistuse määramiseks. Kohtumenetluses uuritud tõendid 21.11.2019.a kohtuistungil A.B avaldas, et õigused on temale arusaadavad, toimiku materjalidega on tutvunud, täiendavat aega kohtulikuks arutamise ettevalmistamiseks ei vajanud, taotlusi ja avaldusi ei esitanud. Ta tunnistas oma süüd. Seletas, et enne seda, kui temalt võeti ära juhtimisõigus, teda peatati kiiruse ületamise eest. Koostati protokoll ja öeldi, et e-postile saadetakse otsus. Politseinik selgitas, et ära muretse, tuleb rahatrahv, tasud ära ja kõik on korras. Kui ta sai otsuse kätte, kuna ta ei valda eesti keelt ja vist ei vaadanud ka tähelepanelikult, ta nägi rahatrahvi summat ja arvelduskontot, kuhu see peab kandma. Ta tasus selle trahvi ära, mida oli vaja ja tol ajal auto oli remonditöökojas. Tol päeval, kui teda peatasid politseinikud ta just võttis auto remonditöökojast. Tema absoluutselt ei teadnud, et temalt on ära võetud juhtimisõigus ja ta sõitis oma asju ajama. Tema jaoks oli täiesti imelik, et kui teda peatasid politseinikud ja ütlesid, et temal ei ole juhtimisõigust, aga väärtegu leidis aset ja ta oma süüd ei eita. Kui ta teaks, et tal ei ole juhtimisõigust, siis ta ei lubaks endal rikkuda seadust. Lisaks isikulistele tõenditele uuris kohus järgmiseid dokumentaalsed tõendeid: - väärteoprotokoll (lk 3); - tunnistaja ülekuulamise protokoll (lk 5); - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (lk 9-10); - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 7); - otsus väärteoasjas nr 2330,19,002770 (lk 14-16); - videosalvestis (lk 19); -isikuandmete päring (lk 23); 2 - Politsei- ja Piirivalvemati teatis (lk12- 13). Kohtuistungil palus kohtuvälise menetleja esindaja tunnistada A.B süüdi LS § 201 lg 2 järgi. Tegu on tõendatud nii toimiku materjalidega, kui ka isiku enda ütlustega. Eelmistest karistustest isik järeldusi ei teinud. Isik varasemalt oli korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest, temale määratud rahatrahv oli küll tasutud, kuid ei mõjutanud teda mingisugusel moel, kui isik jätkab süütegude toimepanemist. Eeltoodu alusel tuleb karistada rangemalt ja määrata temale 10 päeva aresti. Arvestades sellega, et varasemalt isik ei olnud karistatud arestiga, isik tunnistab oma süüd, võib asendada selle aresti kergema karistuse liigi kohaldamisega – ÜKT-ga. Kohtu seisukoht ja põhjendused

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus A.B LS § 201 lg 2 , tema 03.10.2019.a kell 09:44 P. Kerese tn 26, Narva linn, Ida-Viru maakond juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust kuna tema juhtimisõigus on karistusena ära võetud 13.08.2019 12.10.2019. Uuritud tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et A.B süü on tõendatud. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku A.B poolt on süüteo toimepanemine tõendatud väärteoprotokolliga, väärteoasjas nr 2330,19,002770 otsusega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, Politsei- ja Piirivalvemati teatisega. Kohus võtab arvesse A.B ütlused. Ta tunnistas oma süüd täelikult. Kohtul ei ole põhjust kahelda tema ütlustes, kuna need vastavad asjaoludele, ei ole vastuolulised ja on kooskõlas väärteoasja materjalidega. A.B tegudes sisalduvad inkrimineeritava väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Objektiivne külg on tõendatud A.B ütlustega ja väärteoprotokolliga.

§ 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Süüdlane pani teo toime ettevaatamatusest.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et A.B on süüvõimeline isik. Kohus on seisukohal, et väärteoprotokollis on täielikult kajastatud rikkumise asjaolud, väärteo kirjeldus on täielik ning täpsustamist ei vaja. Väärteoprotokoll on täidetud kooskõlas VTMS §-ga
  3. A.B süü on tõendatud nii tema enda ütlustega kui ka toimiku materjalidega. Oma tahtlike tegudega pani A.B toime Liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud süüteod. Kohtu seisukoht karistuse määramise osas

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna võib arvestada süü tunnistamist ja kahetsemist. A.B töötab. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul 3 on neli kehtivat väärteokaristust liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Eelnimetatud liiklusalaste väärtegude eest on isikut karistatud rahatrahvidega. Rahatrahvid on tasutud. Varem ei ole A.B-le karistusena aresti kohaldatud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, väärteo toimepanemise raskust, vastutust, raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, samuti iseloomustavaid andmeid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Liiklusseaduse § 201 lg 2 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Süü suurust mõjutab oluliselt toimepandud tegu. A.B pani teo toime ettevaatamatusest. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt ta ei teadnud, et tal puudub juhtimisõigus. Kohtuistungil ei ole tõendatud, et menetlusalune isik teadlikult ignoreerib määratud karistust ja juhtimisõiguse puudumist. Käesolevas väärteoasjas menetlusaluse isiku süü ei ole suur. A.B töötab. Tema selgituste kohaselt on ta väga suure ettevõtte direktor ja tema tööaeg ei ole kindlaks määratud, töötab 16 -20 tundi ööpäevas, taotleb rahatrahvi. Süülise väärteo toime pannud isikut ei ole aga tingimata tarvis karistada arestiga. Kohus peab oluliseks asjaolu, et menetlusalust isikut ei ole arestiga karistatud. Ta kahetseb oma tegu siiralt, isik ei tekitanud endale ega teistele isikutele oma käitumisega kahju. Kohtu hinnangul on võimalik mõjutada A.B hoiduma süütegude toimepanemisest rahatrahviga. Kohtu arvamusel on põhjendatud määrata A.B-le LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest rahatrahv 50 trahviühikut, s.o summas 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik Viru MK 25.11.2019 kohtuotsus on tühistatud osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 12.02.2020 otsusega. 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.