Obsah (4)

§ 12§ 16§ 48§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-19-2250 Otsuse kuupäev 20. juuni 2019, Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja

) § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse § 201 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. Kuigi menetlusalune isik oma süüd ei tunnistanud, on tunnistaja T L ütlustega tõendatud, et 23.03.2019 kell 09:25 sõiduauto xxxx liikus xxxx küla vahel ja peatus xxxx külas xxxx kinnistul. Sõiduauto oli kogu aeg tunnistaja vaateväljas. M enetlusalune isik väitis, et sõiduautoga sõitis tema naine J G, viimane aga kinnitas, et tema ei tea sõiduauto juhtimisest midagi. Järelikult tema sõiduautot xxxx sel päeval ei juhtinud. Kohus ei pea S.S ütlusi, et tema sel päeval sõiduauto ei juhtinud, vaid käis sõiduautost võtmas suitsu ja tööriistu, ennastõigustavaks ning leiab, et ainus isik, kes sel päeval sõiduautot juhtida sai oli S.S. 11.

§ 12

sätestab, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus.

§ 12

lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

1. LS § 90 lg 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik p 1 korral, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning p 3 korral, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt liiklusseaduse §-le
3. LS § 201 kehtestab mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. LS § 201 lg 2 kohaselt karistatakse isikut, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
4. Kohus leiab, et S.S on oma tegevusega realiseerinud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteokoosseisu, kuna ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eelnevast lähtuvalt on S.S käitumises tuvastatud LS § 201 lg 2 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu tunnused. 15.

§ 12lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus leiab, et S.S pani toime süüteo otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik eitas oma süüd, kuid kohus tuvastas, et isik oli teadlik, et tal mootorsõiduki juhtimisõigus puudub. Seega oli S.S teadlik, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, vaatamata sellele, ta asus mootorsõidukit juhtima. Seega S.S teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või 4 vähemalt möönis seda. Eeltoodust tulenevalt on täidetud S.S süüdistuses esitatud kvalifikatsiooni subjektiivse koosseisu tunnused. 16. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 17. Väärteomenetlus VTMS § 30 alusel lõpetamisele ei kuulu. 18.

§ 48

kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et menetlusalust isikut tuleb karistada väärteo toimepanemise eest arestiga alla sanktsiooni keskmist määra.

1. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema.
2. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada S.S hoiduma süütegude toimepanemisest põhikaristuseks mõistetud arestiga 10 päeva. S.S on viimati karistatud LS § 201 lg 2 järgi 06.
4. Rahatrahv tasumata. Juhtimisõigust menetlusalusel isikul ei ole. Varem ei ole S.S-ile karistusena aresti kohaldatud, seetõttu on nimetatud karistus kohane antud süüteo toimepanemise eest mõistetud karistuse määramisel. Kohtu hinnangul on määratud karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid, mis peaks üldperventiivselt andma signaali, et riik karistab juhtimisõiguseta isikuid arestiga. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 02.09.2019 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
5. juuni 2019 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 20.06.2019 kohtuotsus 4-19-2250 jõustus 03.10.2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. (allkirjastatud digitaalselt) Kai Rosar referent 5