lg 2 p 4, 7; § 344 lg 1, § 349, § 209 lg 2 p 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 8 kuud vangistust, mida
lg 2 alusel suurendati varasema kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse võrra, liitkaristuseks mitme kohtuotsuse alusel mõisteti 4 aastat 10 kuud ja 24 päeva vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2009.a otsusega tühistati Harju Maakohtu 19.02.2009.a otsus osaliselt ning S.D tunnistati süüdi
lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõisteti 5 aastat ja 6 kuud vangistust ning
lg 2 p 4 järgi 7 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust, mida
otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks erinevate kohtuotsuste alusel mõisteti 5 aastat 8 kuud ja 24 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.06.2008.a ja lõpeb 07.03.2014.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 07.04.2012.a. Tartu Vangla edastas 13.04.2012.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 10.05.2012.a seisuga on S.D ärakandmata karistusaeg 1 aasta 9 kuud ja 25 päeva. S.D on varem kriminaalkorras karistatud 6 korral: 1) 03.12.1997.a Läti Vabariigi Valka rajoonikohtu poolt KrK § 139 lg 4 järgi tingimisi vabadusekaotusega 1 aasta katseajaga 2 aastat; 2) 24.08.1999.a Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi tingimisi vabadusekaotusega 4 kuud katseajaga 2 aastat; 3) 20.10.2000.a Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi arestiga 20 päeva; 4) 20.10.2004.a Valga Maakohtu poolt
lg 2 p 1, 4, 7, 8 järgi vangistusega 2 aastat ja 6 kuud.
lg 2 alusel mõisteti vangistus 5 kuud ja 29 päeva.
lg 1 alusel mõisteti tingimisi vangistus 2 aastat ja 1 päev katseajaga 3 aastat.
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 06.02 – 05.08.04.a karistusaja hulka ning koheselt ärakandmisele kuuluv karistus loeti kantuks; 5) 18.04.2005.a Valga Maakohtu poolt
Lõplikuks karistuseks
lg 2 alusel mõisteti vangistus 3 aastat ja 1 päev; 6) 29.08.2007.a Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 2 kuud.
Tartu Vangla toetab kinnipeetav S.D vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Prokurör ei toeta S.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Teda on kriminaalkorras karistatud 7-l korral ning on karistatud nii tingimisi kui ka reaalse vangistusega, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Samuti on teda kahel 2-l korral vangistuse kandmisest ennetähtaegselt vabastatud, kuid katseajal on ta korduvalt sooritanud uusi kuritegusid. Sisuliselt puudutab ka käesolev liitkaristus kuritegusid, mille kandmisest on teda varasemalt 2-l korral ennetähtaegset vabastatud. Prokurör leiab, et käesoleval ajal ei ole põhjendatud teda kolmandat korda ennetähtaegselt vabastada samade kuritegude eest määratud karistuse kandmisest. Ka vangistuses on ta käitunud mitte õiguskuulekalt ja teda on distsiplinaarkorras karistatud 2-l korral. See iseloomustab ilmekalt tema suhtumist õiguskorda ja näitab, et varasemalt ei ole ta suutnud teha oma tegudest 2
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. S.D on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus nõustub prokuröri arvamusega, et süüdimõistetu vabastamiseks enne tähtaega sisulised alused puuduvad. S.D on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Teda on kahel korral tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud. Kumbagi katseaega ta ei ole suutnud läbida, kuna pani katseajal toime uued kuriteod, mille eest käesolevat karistust kannab. Ennetähtaegne vabanemine peaks olema soodustus, mida saab üldjuhul kasutada vaid ühel korral. Selline soodustus, mis tagab isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise. Korduva ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel sama vangistuse kandmisel kaotab ennetähtaegne vabastamine oma mõtte – motiveerida isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. Lisaks on süüdimõistetul ka kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab ka reaalselt käitumisega vangistuses näitama, et tema soov muutuda pole vaid paljasõnaline. Alles sellisel juhul tekiks kohtul võimalus asuda seisukohale, et muutused on toimunud ja ennetähtaegne vabastamine asjakohane. Eelneva põhjal leiab kohus, et S.D tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt palus hüvitada S.D-le käesolevas menetluses osutatud õigusabi eest 76,80 eurot. Kohus leidis, et esitatud taotlus riigi õigusabi 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.