1-12-10483/30

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-12-10483 KOHTUMÄÄRUS

1. juunil 2013 Viru Maakohtu kohtunik Heli Väinaste Rakvere kohtumajas kirjalikus menetluses läbi vaadanud Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Siiri Borgi erakorralise ettekande B.T-le määratud katseaja pikendamiseks kolme kuu võrra, t e g i k i n d l a k s: Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-12-10483 31.10.2012 tunnistati B.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistuseks mõisteti 8 (kaheksa) kuud vangistust. B.T tunnistati süüdi KarS § 215 lg 2 p 1,2 – 25 lg 4 järgi ning karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõisteti B.T liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Nähti ette, et mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 74 alusel täitmisele, kui B.T ei pane kaheksateist kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § -s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrol lnõudeid ja kohustuse. B.T määrati katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida KarS § -s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama koht u määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kar S § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati B.T käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. B.T-le määratud katseaja alguseks loeti 31.10.
2. Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametnikult Siiri Borgilt saabus kohtule 17.06.2013 erakorraline ettekanne B.T-le määratud katseaja pikendamiseks kolme kuu võrra, sest kriminaalhooldusalune B.T ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Erakorralisest ettekandest nähtub, et B.T juhtis 05.06.2013 mootorsõidukit, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus lõpliku mõõtmise tulemusena 0,41 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdeti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna politseinike poolt 2 05.06.2013 alkomeetriga Alkotest 7110 EST nr ARBK-
3. 14.06.2013 kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses põhjendas hooldusalune alkoholi tarvitamist järgnevalt: „Tarvitasin alkoholi, kuna arvasin, et ostsin alkoholivaba siidri „KISS“, aga eksisin. Läksin rooli, kuna sõber polnud suuteline sõitma ja arvasin, et ta oleks põhjustanud avarii. Ja tema takistamiseks istusin ise rooli.“ Kriminaalhooldusalune on kriminaalhooldusametnikuga katseajal kohtunud 15 korral. Vastuvõttudele õigeaegselt mitteilmumisi on esinenud 8 korral. Karistusregistri andmetel on hooldusalust antud katseajal karistatud väärteokorras kokku 3 korral. Riskide maandamiseks on hooldusalusega vesteldud ning viidud läbi vestlusi alkoholi kuritarvitamise teemadel, samuti on tutvustatud alkoholiprobleemiga tegelemise võimalusi. B.T alkoholi tarvitamist enda jaoks probleemiks ei pea ning alkoholiprobleemiga tegelemise vajadust ei näe. Isikul on probleemide lahendamise oskus kasin, mistõttu on aktsepteeritavate otsuste tegemine raske. Hooldusaluse käitumine on läbimõtlemata ning oma vajadustele suunatud. Suhtlemisel kriminaalhooldusametnikuga on B.T tagasihoidlik ning rahumeelne. Kuna hooldusalune on rikkunud kohtuotsusest tulenevat lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, siis ei saa kriminaalhooldusametnik antud katseaja perioodi positiivselt hinnata. Kriminaalhooldusametnik põhjendab kohtule tehtud ettepanekut pikendada katseaega sellega, et kohtuotsusest tuleneva lisakohustuse mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume rikkumine esines hooldusalusel temale teadaolevalt esmakordselt ning B.T on motiveeritud karistust kandma vabaduses. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Kohus leiab, et Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaa lhooldusametniku Siiri Borgi erakorraline ettekanne B.T-le määratud katseaja pikendamiseks kolme kuu võrra on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest kriminaalhooldusalune B.T rikkus temale KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 05.06.2013 tuvastasid Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna politseinikud B.T, kes juhtis mootorsõidukit, lõpliku mõõtmise tulemusena alkoholijoove 0,41 mg/l. B.T on oma kirjalikus seletuses kriminaalhooldusametnikule väitnud seda, et oma teada ta ostis ja jõi alkoholivaba siidrit. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 74 lg 4; KrMS § 387, 427, 432 kohtunik m ä ä r a s: Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Siiri Borgi erakorraline ettekanne nr 54272 17.06.2013 rahuldada. Pikendada B.T-le (isikukood XXX , elukoht xxxx) Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-12-10483 31.10.2012 KarS §-de 199 lg 2 p 4,7,8; 215 lg 2 p 1,2 – 25 lg 4 järgi liitkaristusena määratud kaheksateist kuulist katsea ega kolme kuu võrra. 3 Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Ärakiri õige Nooremreferent /allkirjastatud digitaalselt/ Irina Golubev Kohtumäärus jõustus Nooremreferent Irina Golubev