lg 2 p 3 järgi; Tomas Daraška
lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokuröri abi Allar Nisu Süüdistatav J.B Isikukood: 39212180070; xxx Kaitsja Advokaat Rünno Roosmaa Süüdistatav Tomas Daraška Isikukood: 39308170146; xxx Kaitsja Advokaat Ants Nõmmik RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada J.B
lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg – 02.04.201328.06.2013 (88 päeva ehk 2 kuud ja 28 päeva), mistõttu on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks veel 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 2 (kaks) päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui J.B ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lk 1 / 5 1-13-6078 Katseaja algust arvata alates 28.06.2013.a. Süüdi tunnistada Tomas Daraška
lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg – 02.04.201328.06.2013 (88 päeva ehk 2 kuud ja 28 päeva), mistõttu on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks veel 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 2 (kaks) päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Tomas Daraška ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata alates 28.06.2013.a. KrMS § 179, § 175 alusel välja mõista J.B-lt ja Tomas Daraška´lt riigituludesse: - mõlemalt sundraha 480 €; - tasu riigi õigusabi eest J.B-lt 280,80 € ja Tomas Daraška´lt 43,20 € Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „nimi 1-13-6078 menetluskulud“ Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISKORD Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK J.B süüdistatakse selles, et tema, ühiselt ja kooskõlastatult koos Tomas Daraška ning eeluurimisel täpselt tuvastamata isikutega pani toime tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise, mis seisnes selles, et 02.04.2013 kella 12.30 lõid kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata isikud E. K tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse sellega, et 02.04.2013 kella 12.30 ajal helistas E. K kodusele telefoninumbrile x, mis Lk 2 / 5 1-13-6078 asub X linnas, aadressil X x, kohtueelses menetluses tuvastamata isik, kes esitles end kannatanu lapselapsena ning teatas, et on juhtunud liiklusavarii, mille käigus sõitis ta autoga otsa tüdrukule, kelle vanemad on x saatkonna töötajad. Lisaks ütles isik telefonis E. Kile, et seoses avarii toimumisega tuleb maksta rahasumma, kuna sel juhul ei alustata kriminaalmenetlust. Seejärel paluti E. Kl helistada tagasi numbrile x. Kui E. K tagasi helistas, ütles toru vastu võtnud ning tema lapselapsena esinev isik, et ta tunneb ennast halvasti ning annab telefonitoru edasi uurijale. Uurijana esinev isik teatas telefonis E. Kile, et kriminaalmenetluse mittealustamiseks oleks vaja tasuda 8000 eurot. E. K teatas, et tal on sularaha umbes 2000 eurot, misjärel öeldi E. K telefonis, et sellele summale tuleb järgi avariis osalenud tüdruku vend. Summale läksid taksoga järgi J.B , kelle mobiiltelefonile saatis kohtueelses menetluses tuvastamata isik eelnevalt E. K aadressi ja Tomas Daraška. E. K tegi pettuse tagajärjel varakäsutuse, makstes tema elukohta tulnud J.B-le 2400 eurot sularahas, kes andis selle vahetult pärast kannatanu poolset varakäsutust edasi Tomas Daraškale, kes omakorda peitis raha oma jope voodri sisse, misjärel lahkuti sündmuskohalt. Varakäsutuse tagajärjel said kuriteo toimepanijad varalist kasu, E. Kl tekkis aga varaline kahju. Eelkirjeldatuga pani J.B toime
lg 2 punktis 3 sätestatud kuriteo, s.o grupi poolt tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise. Tomas Daraškat süüdistatakse selles, et tema, ühiselt ja kooskõlastatult koos J.B ning eeluurimisel täpselt tuvastamata isikutega pani toime tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise, mis seisnes selles, et 02.04.2013 kella 12.30 lõid kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata isikud E. K tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse sellega, et 02.04.2013 kella 12.30 ajal helistas E. K kodusele telefoninumbrile x, mis asub X linnas, aadressil X x, kohtueelses menetluses tuvastamata isik, kes esitles end kannatanu lapselapsena ning teatas, et on juhtunud liiklusavarii, mille käigus sõitis ta autoga otsa tüdrukule, kelle vanemad on x saatkonna töötajad. Lisaks ütles isik telefonis E. Kile, et seoses avarii toimumisega tuleb maksta rahasumma, kuna sel juhul ei alustata kriminaalmenetlust. Seejärel paluti E. Kl helistada tagasi numbrile x. Kui E. K tagasi helistas, ütles toru vastu võtnud ning tema lapselapsena esinev isik, et ta tunneb ennast halvasti ning annab telefonitoru edasi uurijale. Uurijana esinev isik teatas telefonis E. Kile, et kriminaalmenetluse mittealustamiseks oleks vaja tasuda 8000 eurot. E. K teatas, et tal on sularaha umbes 2000 eurot, misjärel öeldi E. K telefonis, et sellele summale tuleb järgi avariis osalenud tüdruku vend. Summale läksid taksoga järgi Tomas Daraška ja J.B, kelle mobiiltelefonile saatis kohtueelses menetluses tuvastamata isik eelnevalt E. K aadressi. E. K tegi pettuse tagajärjel varakäsutuse, makstes tema elukohta tulnud J.B-le 2400 eurot sularahas, kes andis selle vahetult pärast kannatanu poolset varakäsutust edasi Tomas Daraškale, kes omakorda peitis raha oma jope voodri sisse, misjärel lahkuti sündmuskohalt. Varakäsutuse tagajärjel said kuriteo toimepanijad varalist kasu, E. Kl tekkis aga varaline kahju. Eelkirjeldatuga pani Tomas Daraška toime
lg 2 punktis 3 sätestatud kuriteo, s.o grupi poolt tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokuröri abi tegi ettepaneku süüdi tunnistada J.B
lg 2 p 3 järgi ja mõista Lk 3 / 5 1-13-6078 karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg – 02.04.2013-28.06.2013 (88 päeva ehk 2 kuud ja 28 päeva), mistõttu on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks veel 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 2 (kaks) päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui J.B ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Prokuröri abi tegi ettepaneku süüdi tunnistada Tomas Daraška
lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg – 02.04.2013-28.06.2013 (88 päeva ehk 2 kuud ja 28 päeva), mistõttu on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks veel 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 2 (kaks) päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Tomas Daraška ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatavad kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustuvad sellega. Prokurör ja kaitsjad jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatavad tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Seega tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas so 480 €. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - J.B´ i kaitsjale makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses 259.20 € ja Tomas Daraška´lt kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 43,20 €. Adv. R. Roosmaa on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 18 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 3,60 €. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 21,60 €. Eesti Advokatuuri juhatuse 19.02.2013.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 18 eurot iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Anu Tammeniit Lk 4 / 5 1-13-6078 kohtunik Lk 5 / 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.