lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust.
alusel asendati mõistetud vangistus 180 (ühesaja kaheksakümne) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 1 (üks) aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati G.R Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Viru Maakohtu kohtuotsus nr 1-15-2585 31.03.2015 jõustus 16.04.
lg 6 alusel mõistetud ja ärakandmata vangistus täitmisele tegemata ÜKT tundide (147 tundi) ulatuses, lähtus kriminaalhooldusametnik asjaolust, et G.R on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ning hoidunud kõrvale ÜKT tundide sooritamisest. Augustis 2015 ja septembris 2015 ÜKT tundide mittesooritamise ja 3 registreerimisele mitteilmumise kohta ei esitanud G.R tõendit kohustusi takistanud asjaolude kohta. Kriminaalhooldusametnik C K jäi kohtuistungitel erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde, lisades, et erakorralises ettekandes on ekslikult märgitud, et G.R sooritas oktoobris 3 ÜKT tundi, tegelikult ei teinud isik oktoobris ühtegi tundi. Kriminaalhooldusametnik kinnitas, et G.R sooritas ajavahemikul 01.-05.11.2015 kokku 29,5 üldkasuliku töö tundi. Süüdimõistetu G.R kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes toodu ja kriminaalhooldusametniku poolt öeldu vastavad tõele. Hooldusalune väitis, et ei sooritanud juulis ja augustis üldkasulikku tööd, kuna tegi töid aiamaadel. G.R ei nõustu tema suhtes erakorralises ettekandes tehtud ettepanekuga ärakandmata vangistus täitmisele pöörata, vaid soovib üldkasulikku tööd Tapa Vallavalitsuse juures edasi teha. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.
lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus leiab, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku C Ki erakorraline ettekanne G.R-ile mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks tegemata üldkasuliku töö tundide ulatuses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest süüdimõistetu G.R on augustis ja septembris 2015 hoidunud üldkasulikust tööst kõrvale (ei sooritanud ühtegi üldkasuliku töö tundi), samuti on ta korduvalt rikkunud
lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. G.R ei ole nimetatud perioodi kohta esitanud tõendeid, mis võimaldaks kohtul asuda seisukohale, et isik jättis oma kohustused täitmata objektiivsetel põhjustel. Seda, et G.R oli võimeline augustis 2015 ÜKT tunde sooritama, näitab kasvõi asjaolu, et 22.10.2015 kriminaalhooldusametnikule antud seletuse kohaselt tegi ta augustis 2015 aiamaal tööd, võttes kartuleid ja porgandeid üles. Samuti väitis isik kohtuistungil seda, et tegi augustis töid aiamaadel. Kohus arvestab kriminaalhooldusametniku erakorralist ettekannet rahuldades seda, et analoogsete rikkumiste eest on kriminaalhooldusametnik teinud isikule 2-l korral kirjaliku hoiatuse, samuti on kohtule 18.08.2015 esitatud erakorralise ettekande läbivaatamise tulemusena kahe kuu võrra pikendatud üldkasuliku töö tegemise tähtaega. Eeltoodust järeldub, et need leebemad meetmed ei ole isikule vajalikku mõju avaldanud. Viru Maakohtu kohtuotsus nr 1-15-2585 31.03.2015 on tehtud kiirmenetluses kokkuleppemenetluse kaudu. Seega oli G.R ise nõus talle kohtu poolt mõistetava karistusega ja pidi arvestama sellega, et tal tuleb kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul sooritada talle määratud 180 4 tundi üldkasulikku tööd ning samal ajal järgida kontrollnõudeid ja täita talle määratud kohustust. G.R on teadlik üldkasuliku töö tegemisega kaasnevatest õigustest ja kohustustest, samuti kohustuste rikkumisele järgnevatest tagajärjest. Kohus ei leidnud kriminaalhooldusametniku erakorralist ettekannet läbi vaadates ühtegi objektiivset asjaolu, mis kuidagi võiks isiku käitumist õigustada. G.R on seni sooritanud 59,5 üldkasuliku töö tundi, tegemata on 120,5 tundi. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
MS § 387, 428, 432 kohus m ä ä r a s: Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku C Ki erakorraline ettekanne 27.10.2015 rahuldada. Tühistada üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörata täitmisele G.R ’ile (isikukood XXX, elukoht xxxx, töötu) Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-15-2585 31.03.2015
G.R’i karistuse kandmise alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.