1-14-9937/61

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 09.09.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 30.08.2016 koht Kohtuasja number 1-14-9937 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kaitsja Harland Paas kokkuleppel Kohtuasi Viru Vangla materjalid Sander Niidi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Sander Niit, isikukood 39407260012, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 25.08.2014 ja lõpp 25.08.2017 RESOLUTSIOON Jätta SANDER NIIT vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Sander Niidile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.07.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sander Niidi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 13.04.2015 otsusega tunnistati Sander Niit süüdi KarS § 266 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 263 lg 1 p 1, 2 järgi ning KarS § 63 lg 2, § 64 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu 21.08.2014 otsusega nr 1-14-6936 mõistetud karistuse 1 aasta 6 kuud vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja alguseks isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.08.

1. 1 Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kõik isiku poolt toime pandud kuriteod on vägivaldsed. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kinnipeetavaga on vesteldud kinnipeetava senisest alkoholi- ja narkootikumide tarvitamisest. Isik tunnistab, et on tarvitanud narkootikume, kuid narkootikumide osas ennast sõltlaseks ei pea, alkoholi tarvitamise osas tunnistab sõltuvust. Samuti on kinnipeetavaga läbi viidud vestlus emotsioonide kontrollimise vajalikkusest ning erinevatest käitumisvõimalustest konfliktiolukorras. Kinnipeetav on läbinud ka sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, millest nähtuvalt mõistab, et tema õigusvastane käitumine ja alkoholi tarvitamine on omavahel seotud. Kinnipeetav väidab, et on jõudnud arusaamisele ja soovib oma senist käitumist muuta. Kinnipeetav omandas puidupingitöölise eriala Kinnipeetaval on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetaval on vabanedes võimalik elama asuda ema korterisse aadressil xxxx. Tegemist on kahetoalise korteriga. Ema töötab hetkel xxxx ega viibi antud aadressil. Peale põhihariduse omandamist jätkas õpinguid Kuressaare Täiskasvanute gümnaasiumis, kuid 10 klass jäi pooleli. Põhikoolis
2. klassis ilmnesid õpi- ja käitumisraskused. Ema hinnangul ei toetanud pere isikut piisavalt sellel ajal ning probleemid tekkisid koolis mitte käimise ja õpetajatega. Varasemalt on teinud juhutöid Soomes põllumajanduses ja Eestis abitöid ehitusel. Garanteeritud töökoht firmas xxxx. Vabanemisfondis on 1290 eurot ja võlgnevusi 406,91 eurot. Lähedasteks on ema ning vanaema. Ema kasvatas poega üksinda, isaga katkesid suhted peale seda, kui vanemad lahutasid, vangistuse ajal on isaga suhted taastunud. Emaga suhted head. Lisaks on isikul head suhted vennaga. Suhtlemine vennaga võib mõjutada isikut positiivselt. Suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, ei ole katkestanud suhteid kuriteokaaslasega. Varasemate kuritegude toime panemise ajal on olnud alkoholijoobes. Isiku enda sõnul tarvitati enne tegu julgustuseks alkoholi. Kriminaalhoolduse ajal rikkus käitumiskontrolli nõudeid alkoholi tarvitades. Alkoholijoobes võib kasutada vägivalda. Vestluse käigus tunnistanud, et on probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Negatiivset mõju võivad avaldada alkoholi tarvitavad tuttavad. Sõltuvusi diagnoositud ei ole. Isik ei ole suutnud varasematest eksimustest õppust võtta ja püstitada kaugemaleulatuvaid eesmärke. Plaanide nurjumine võib viia masendusse ja see omakorda alkoholi tarvitamiseni. Käitumist vabaduses mõjutab eelkõige alkoholi tarvitamine, kus ta on käitunud mõtlematult, äkiliselt ja kasutanud vägivalda. Vangistuses olles on esinenud üksikuid juhtumeid ebaviisaka ja üleoleva käitumise osas ametnike suhtes. Isik on valmis muutusteks. Kinnitab, et vangistuse jooksul on omandanud mitmed teadmised edaspidiseks õiguskuulekaks käitumiseks. Noorte üksuses oli pikka aega motivatsioonisüsteemis hea käitumise ja distsipliinirikkumiste puudumise pärast. Alates 27.08.2015 eemaldatud motivatsioonisüsteemist ametniku suhtes ebaviisaka käitumise tõttu. Kinnipeetava enda sõnul ei suuda ta aegajalt enda emotsioone vaos hoida ja paljuski tingib pingeseisundit vangistuses viibimine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 56% ning vägivaldse kuriteo puhul 63%. Lähtuvalt eeltoodust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab võimalikuks Sander Niit enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata katseaeg ja käitumiskontroll ärakandmata karistuse ulatuses kuni 25.08.
3. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 sätestatud lisakohustusi. 2 Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei toeta Sander Niidi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kuigi kinnipeetav kannab reaalset vangistust esimest korda, ei saa jätta tähelepanuta, et ta kannab karistust jõhkrate avaliku korra vastaste kuritegude eest. Tulenevalt toimepandud kuritegude tehioludest (sh vägivaldsusest) ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Pärnu Maakohtu 21.08.2014 otsusega mõisteti isikule liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mis asendati 1090 tunni üldkasuliku tööga, kuid tunnid jäid tegemata. Seega ei ole varasemad tingimisi mõistetud karistused talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud, mistõttu leiab prokurör, et kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga ning seetõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kinnipeetav on käesolevaks ajaks kandnud talle mõistetud 3 aastast vangistusest veidi üle kahe aasta vangistust, mis on proportsionaalselt üsna vähe. Vangistuses on kinnipeetavale määratud seitse distsiplinaarkaristust. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima õigusrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Enne vangistust oli isikul probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Iseloomustusest nähtub, et Sander Niidi puhul on üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul vastavalt 56% ja 63%. Seega on olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur käesoleval ajal Sander Niidi ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Maakohtu istung Videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et on vangistuses viibitud aja jooksul õppinud oma vigadest. Soovib töötada ja keskkooli lõpetada. Läbitud programmid on teda aidanud. Viimse kuriteo pani toime ÜKT ajal, töökoht oli olemas, võlgnevusi tasus. Vanglas ei suuda korda järgida, kuna on esimest korda vanglas, tekivad pinged. Rikkumise olid 3 kuu jooksul, ülejäänud ajal on olnud korralik. On aru saanud, et alkoholi tarbimist tuleb piirata. Vennaga suhtleb, vend toetab teda. Samuti toetavad ema ja vanaema. Kaitsja seisukoht Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist ja leiab, et vangla iseloomustus on hinnanguline. Kohtul peab olema võimalik kontrollida tõendite, ka hinnanguliste paikapidavust. Näiteks, kui kirjutatakse protsendid, siis peab kohus saama neid kontrollida. Prokuröri seisukoht on, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest 3 aastat ära kandnud 2 aastat, mis on üsna vähe. Kaitsja leiab, et kui on üle 2 aasta kandnud ära, siis on kandnud ära suure osa. Kuigi ennetähtaegne vabastamine on erand ja mitte reegel, siis praktika näitab, et enamasti inimesed vabanevad ennetähtaegselt vangistusest. Sander Niidu puhul on oluline, et ta on vangistuses esimest korda ning kandnud seda juba üle 2 aasta. Tema ainsaks probleemiks on alkohol. Ta on kuriteokaaslastest vanglas viibinud kõige kauem, teised vabastati poole karistuse kandmise pealt. Seega sama teo toime pannud isikud on vabaduses, kuid tema kannab 3 karistuse ära täielikult. Kaitsja palub anda kinnipeetavale võimaluse, kuna ta on kandnud ära suurema osa, mistõttu ennetähtaegne vabastamine ei riiva kellegi õiglustunnet. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele olenemata asjaolust, et reaalset vanglakaristust kannab isik esimest korda. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kokku 4-l korral. Seega ei ole isik varasematest karistustest teinud vajalikke järeldusi edasiste kuritegude toimepanemisest hoidumiseks. Kõik kuriteod on vägivaldsed. Kinnipeetaval on vanglas 7 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest paljud on määratud ebaviisaka ja üleoleva suhtumise eest ametnike suhtes. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav ei ole ka vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ka range järelevalve all viibides. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetavaga on vangistuses vesteldud alkoholi- ja narkootikumide tarvitamisest ning ta on läbinud sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Isik tunnistab sõltuvust alkoholi osas ning mõistab, et tema õigusvastane käitumine ja alkoholi tarvitamine on omavahel seotud. Samuti on kinnipeetavaga vesteldud emotsioonide kontrollimise vajalikkusest ja erinevatest käitumisvõimalustest konfliktiolukorras, kus isik teadvustab, et on siiani kasutanud jõumeetodit või vältimist konfliktidega toimetulemiseks. Samas on isik peale vestluse läbiviimist toime pannud 3 rikkumist, sh ebaviisakas käitumine vanglaametniku suhtes, mis näitab, et isik jätkab konfliktset käitumist. Kinnipeetaval on vabanedes alaline elukoht oma emale kuuluvas korteris ning enda sõnul garanteeritud töökoht xxxx, kuid garantiikiri puudub. Kindla töökoha puudumisel ei ole isikule tagatud ka regulaarne sissetulek, mis aitaks tal majanduslikult toime tulla. Kinnipeetava ema on lubanud poega materiaalselt toetada. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, samuti suhtleb ta oma kuriteokaaslasega, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada, mis seisneb alkoholi tarvitamises ja sellest ajendatuna uute kuritegude toimepanemises. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 56% ning vägivaldse kuriteo puhul 63%, milliste näol on tegemist kõrgete riskidega. Kuna uute kuritegude toimepanemine lähiajal kinnipeetava puhul on tõenäoline, oleks isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohtu hinnangul ei suudaks isiku kontrollnõuetele allutamine käesoleval juhul vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik on varasemalt kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kontrollnõudeid ning pannud katseajal toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Sander Niidi puhul selliseid erandlikke asjaolusid 4 käesoleval ajal ei esine. Prokuratuur ja vangla ei toeta samuti kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Sander Niidi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 04.10.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
4. Viru Maakohtu
5. septembri 2016 määrus jätta muutmata.
6. Määruskaebus jätta rahuldamata. 09.09.2016 kohtumäärus 1-14-9937 jõustus
7. oktoobril
8. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne 5