§-st 390 jätta Tartu Maakohtu 6. novembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu K.E määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib
lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 24.10.2012 otsusega lahendati K.E süüdistus KarS § 200 lg 2 p 4, 7 ja § 215 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses süüdimõistva kohtuotsusega. Kohtuotsusega lahendati ka menetluskulude küsimus.
lg 1 alusel mõisteti K.E-lt välja 782 eurot ja 60 senti riigituludesse menetluskulude katteks. 29.10.2012 saabus kohtule K.E määruskaebus, milles ta vaidlustab temalt menetluskulude täies ulatuses väljamõistmist. Tartu Maakohtu 31.10.2012 määrusega jättis maakohus määruskaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. K.E kõrvaldas puudused tähtaegselt. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt käib menetluskulude tasumine süüdistatavale ilmselt üle jõu. Tal puuduvad vahendid menetluskulude tasumiseks. Karistuse kandmine vanglas ning majanduslik ja perekondlik olukord ei võimalda tal menetluskulude tasumist täies ulatuses. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus rahuldas K.E määruskaebuse osaliselt ning jättis osa K.E-lt välja mõistetud menetluskuludest, s.o 425 eurot, riigi kanda. Maakohus märkis, et asjaolud, mida K.E määruskaebuses esitas, ei olnud kohtule teada otsuse tegemise ajal. Seoses reaalse vanglakaristusega puuduvad K.E sissetulekud. Tal ei ole vara ja ta on äsja XXXX loonud pere. Eeltoodust tulenevat majanduslikku ning perekondlikku olukorda arvestades käib menetluskulude tasumine talle ilmselt üle jõu. Seda kinnitab ka asjaolu, et 24.01.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-11-939 on tal jäetud osa menetluskuludest riigi kanda
Käesolevaks ajaks ei ole olukord muutunud maksevõimekuse suunas. Resotsialiseerumisväljavaateid ning majanduslikku olukorda arvestades jättis maakohus
Riigi kanda jäi osa sundrahast, s.o 425 eurot. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Määruskaebuses palub K.E tühistada maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega jätta kõik temalt välja mõistetud menetluskulud riigi kanda. K.E märgib, et talle on jäänud menetluskuludest tasuda 425 eurot. Ta väidab, et tal ei ole võimalust nimetatud menetluskulusid tasuda. Nimelt kannab ta käesoleval hetkel vanglakaristust ja tal puudub töökoht ning sissetulek. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Tulenevalt
Menetluskuluks on
lg 1 p 4 kohaselt muuhulgas määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kõne all oleva lõike teise lause kohaselt jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda, kui nende hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu. Seega peab kohus süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut
lg 3 sätestatut arvestades hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt, jättes ülejäänud osa menetluskuludest riigi kanda. Täielikku menetluskulude tasumisest vabastamist seadus ette ei näe. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et K.E on ekslikult märkinud määruskaebuses, et tema peab menetluskuludena tasuma 425 eurot. Tartu Maakohtu 06.11.2012 määrusest nähtub, et K.E-lt mõisteti välja menetluskulude katteks riigi tuludesse
lg 1 alusel 357 eurot ja 60 senti.
Seega peab K.E tasuma menetluskulusid 357,60 euro ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses ei ole toodud veenvaid põhjendusi, millisel viisil riivab maakohtu poolt välja mõistetud menetluskulude summa 357,60 eurot K.E resotsialiseerumisväljavaateid. Maakohus on juba 06.11.2012 määrusega arvestanud asjaoludega, et K.E puuduvad vangistuses sissetulekud, tal ei ole vara ning ta on -2- hiljuti loonud XXXX perekonna. Arvestades nimetatud asjaolusid vähendas maakohus K.E-lt 24.10.2012 otsusega välja mõistetud menetluskulusid 782,60 eurolt 357,60 eurole. Seega on maakohus juba suurema osa menetluskuludest, s.o 425 eurot, jätnud riigi kanda. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna maakohus on juba arvestanud K.E poolt määruskaebuses nimetatud asjaolusid ning vähendanud temalt väljamõistetud menetluskulude summat oluliselt, ei ole menetluskulude täiendav riigi kanda jätmine põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes paneb toime kuriteo, peab arvestama, et tema poolt toimepandud kuriteo menetlemisega ning õigusemõistmisega kaasnevad paratamatult kulud. Sellisteks kuludeks on näiteks antud kriminaalasjas K.E-lt välja mõistetud tasu määratud kaitsjale ja sundraha. Ka Riigikohtu praktikas on korduvalt sedastatud, et sundraha näol on tegemist menetluskuluga, mis ei ole käsitatav materiaalses mõttes karistusena (RKKKo nr 3-1-1-63-05, p 8). Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist ei ole ebaausa olukorraga, kus isik, kes on menetluskulude tekkimise põhjuseks, peab mingi osa nendest kuludest hüvitama. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on menetluskulude väljamõistmisel arvestanud
lg 3 sätestatud asjaolusid ning maakohtu poolt K.E-lt välja mõistetud menetluskulude summa kokku 357 eurot 60 senti on põhjendatud ja mõistlik. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses pole esitatud asjaolusid, mis tingiksid vajaduse jätta nimetatud suuruses väljamõistetud menetluskuludest veel mingi osa riigi kanda. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Maarika Kuusk -3- Aarne Sarjas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.