XXX , isikukood XXX, elukoht xxx Irina REINO Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Kaebuse esitaja Kohtuväline menetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina REINO 10.06.2016 otsus väärteoasjas nr.2330,16,002155 U.G karistamise osas
summas 1000 (üks tuhat ) eurot ja
lg.3 p.1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 3 (kolm ) kuud – tühistada põhikaristuse suuruse osas. Mõista U.G -le
summas 600 (kuussada) eurot. Ülejäänud osas jätta Ida Prefektuuri 10.06 .2016 otsus väärteoasjas nr.2330,16,002155 muutmata. U.G kaebus rahuldada osaliselt. 1 Kui kohtumenetluse pool soovib kirjalikult teatama maakohtule 7 kuulutamisest. kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis v õimalik tutvuda alates 18.08.
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 10.06.2016 otsusega väärteoasjas nr.2330,16,002155 m äärati U.G -le
summas 1000 € ja
lg.3 p.1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 3 kuud. Otsuse kohaselt oli k ergendavaks asjaoluks süü tunnistamine ning raskendavad asjaolud puudusid. Otsuse kohaselt on menetlusalune isik väärteo toime pannud tahtlikult. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel asjaoluga, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholi piirmäär on oluliselt ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi. Selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui teiste kaasliiklejate elu ja tervise. U.G esitas 06.07.2016 Viru Maakohtule parandatud kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja teha uus otsus, millega tühistada lisakaristuse kohaldamine või alternatiivina, kui kohus jätab lisakaristuse kohaldamise tühistamata, vähendada rahatrahvi suurust. Kaebuse kohaselt ei vaidlusta selle esitaja toimepandud rikkumise kvalifikatsiooni, kuid leiab, et määratud karistus ei vasta tema poolt toimepandud rikkumise raskusastmele. Seetõttu on alust otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas või põhikaristuse vähendamise osas. Arvestades pehmendavaid asjaolusid (menetlusalune isik ei ole varem toime pannud rikkumisi
järgi, ta tunnistab oma süüd ja leiab, et ta ei ole kuritahtlik liiklusreeglite rikkuja), leiab menetlusalune isik, et talle oleks tulnud kohaldada karistusena rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses. Menetlusalune isik on aru saanud toimepandud väärteo kahetsusväärsusest ning lubab tulevikus hoiduda taolistest tegudest. Kaebuse esitaja ei soovinud kaebuse läbivaatamise istungist osa võtta. 2 Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 16.08.2016 kirjalikus vastuses nr.3.11.1/18490-8 palub jätta kaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt arvestas otsuse tegija süüteo toimepanemise asjaoludega: alkoholi sisalduse määr oli väga suur, millega ta seadis reaalsesse ohtu nii enda kui kaasreisijate (autos oli kaks sõitjat) ja teiste liiklejate elu ja tervise. Alkoholi tarvitanud juht ei taju liikluspilti adekvaatselt, tema reaktsioonikiirus väheneb ja risk sattuda liiklusõnnetusse on suur. Menetlusalune isik pani süüteo toime otsese tahtlusega, kuna oli teadlik, et oli tarvitanud alkoholi. Varasemalt on menetlusalune isik väärteokorras karistatud ja määratud rahatrahv ei ole tasutud. Kohtuväline menetleja oli nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et U.G kaebus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest, et ta ei soovi kaebuse läbivaatamise istungist osa võtta. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 16.08.2016 kirjalikust vastusest nr.3.11.1/18490-8 Viru Maakohtu 09.08.2016 p äringule nr.4-16-5283 nähtub, et kohtuväline m enetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asj a materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud
lg.2 alusel.
lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, kas alkoholijoove on kindlaks tehtud seaduse alusel ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole. 3 Nagu nähtub 22.05 .2016 koostatud vää rteoprotokollist nr. AB 1491623 ja vaidlustatavast 10.06.2016 ot susest väärteoasjas nr.2330,16,002155, on menetlusalune isik rikkun ud
lg.3 nõudeid.
lg.3 sätestab , et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lg.1 kohaselt tuvastatakse joobeseisundi või sama paragrahvi lg.3 nimetatud piirmäära ületamine Korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse §38 lg.1 kohaselt kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. Nagu nähtub käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Indikaatorvahendi kasutamise 22.05.2016 protokollist ja T õendusliku alkomeetri kasutamise 22. 05.2016 protokollist koos väljatrükiga, on alkoholijoove menetlusalusel isikul tuvastatud indikaatorvahendiga (AlcoQuant 6020 nr. SIN A 104566) 22.05.2016 kell 06.05 (näit oli 0,60 mg/l) ja tõendusliku alkomeetriga (Dräger Alcotest 7110 EST nr.ARAF-0027) 22.05.2016 kell 06.14 (näit oli 0,59 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l ja lõplik lugem 0,44 mg /l). Samadest protokollide st nähtub, et joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikule oli selgitatud toimingu põhjust ja eesmärki, õigust keelduda tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest, õigust tutvuda riikliku järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse, õigust esitada vaie politseiasutuse juhile või kaebus halduskohtule. Samuti selgitati kontrollile allutatud isikule, et tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest keeldumise korral tuvastatakse alkoholijoove vereproovi uuringuga. Asjaolu, et need õigused olid menetlusalusele isikule selgitatud, on viimane kinnitanud mõlemas protokollis omakäeliselt allkirjaga. Maakohus leiab, et eeltooduga on alkoholijoove menetlusalusel väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas kindlaks tehtud seadusekohaselt. isikul Nimetatud Indikaatorvahendi kasutamise ja T õendusliku alkomeetri kasutamise protokollide ga on kooskõlas ka menetlusaluse isiku enda ütlused ja kaebuse väited. Menetlusalune isik on alates esimesest ülekuulamisest oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut oli põhjendatult karistatud
lg.2 järgi, kuna ta rikk us
Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis , siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et 4 väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg.2 näeb karist usena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut , aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 250 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt on kergendava asjaoluna arvestatud süü tunnistamist. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse tunduvalt üle sanktsiooni keskmise määra. Kuigi väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü
lg.2 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas ei ole kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusas tet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et K aristusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada rahatrahvi määramisega ja aresti kohaldamine ei ole põhjendatud, kuid rahatrahvi määr on käesolevas väärteoasjas ilmselgelt põhjendamata. N agu nähtub vaidlustatavast 10.06.2016 otsusest, on kohtuväline menetleja karistuse määramist põhjendanud üleüldiste väidetega joobes juhi tekitatavate ohtudega – menetlusalune isik pani toime ohtliku rikkumise, asetades ohtu mitte ainult enda, vaid ka teised liiklejad ja tegemist on tahtliku teoga. Selline põhjendus sobib igasugusesse otsusesse. Vaidlustatavas 10.06.2016 otsuses ei ole ühtegi põhjendust karistuse määramise osas konkreetsele menetlusalusele isikule ja sellest otsusest ei nähtu, missugustel kaalutlustel on just konkreetsele menetlusalusele isikule vajalik määrata maksimaalsele lähedase suurusega rahatrahv. Asjaolu, et alkoholi piirmäär oli
lg.2 ettenähtud peaaegu maksimaalses suuruses, ei saa olla raskendavaks asjaoluks, kuna see sisaldub juba
Kohtuvälise menetleja 16.08.2016 kirjalikus vastuses kaebusele on küll viide asjaolule, et menetlusalust isikut on varem võetud vastutusele Tolliseaduse alusel, kuid maakohus leiab, et sellekohane väide tuleb jätta tähelepanuta. Vaidlustatavas 10.06.2016 otsuses puuduvad igasugused viited varasemale karistusele 5 ning Karistusregistri väljavõttele. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, et karistuse määramisel on otsuse tegemisel arvestatud varasema karistusega. Maakohus leiab, et eeltoodu alusel on rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas seaduslik alus olemas. Maakohus peab vajalikuks rõhutada, et iga järgnev karistus peab tavaolukorras olema eelmisest rangem. Kuna käesolevas väärteoasjas ei ole kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt arvestatud varasemat karistust, siis tuleb kõigepealt lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ning menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamisest ja kahetsusest. Maakohus leiab, et seega tuleb menetlusalusele isikule mõista karistus sanktsiooni keskmises määras. Maakohus arvestab siinjuures menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist ja kahetsust alates esimesest ülekuulamisest, samuti seda, et kohtuväline menetleja ei ole oma otsusest nähtuvalt selle tegemisel arvestanud menetlusaluse isiku varasema karistusega. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas tühistada . Käesolevas väärteoasjas on võimalik teha uus o tsus rahatrahvi suuruse osas, vähendada rahatrahvi suurust ning mõista menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv sanktsiooni keskmises määras.
lg.3 p.1 näeb ette võimaluse kohaldada lisakaristusena samas paragrahvis sätestatud süüteo eest sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja nimetatud õigust kasutanud ja määranud menetlusalusele isikule
lg.3 p.1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga 3 kuud. Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud väärteoasjas on põhjendatud. Alkoholi piirmäär, mis oli tuvastatud menetlusalusel isikul, oli sellises suuruses, kus ta pidi mõistma oma seisundit. Seda on menetlusalune isik ka ise tema esimesel ülekuulamisel kinnitanud. Vaatamata sellele asus menetlusalune isik sõidukit juhtima ja seadis sellega reaalsesse ohtu eelkõige enda, samuti teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja esindajaga selles, et eeltoodu alusel ei ole vaid põhikaristuse määramine piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist menetlusaluse isiku poolt. Lisakaristus on antud menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema mitteosalemine liikluses. Kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas kohaldanud lisakaristust miinimummääras. Maakohus leiab, et selline lisakaristuse tähtaeg on igati põhjendatud. Isegi selline lisakaristuse määr ei võimalda menetlusalust isikut lubada liiklusesse ja võimaldab menetlusalusel isikul teha endale selgeks/korrata
s sätestatud reeglid. Aluseid kohaldada lisakaristust alla sanktsiooni miinimummäära maakohus antud asjas ei tuvastanud. Vastuseks kaebuse väidetele põhikaristuse suuruse vähendamise või lisakaristuse kohaldamise tühistamise põhjenduste osas märgib maakohus järgmist. Asjaolu, et menetlusalune isik tunnistas oma süüd ja kahetses, on otsuse tegemisel juba arvestanud kohtuväline menetleja ning selle teistkordne arvestamine ei ole seadusekohane. 6 Maakohus märgib, et pannes toime väärteo, peab menetlusalune isik arvestama karistuse järgnemisega ning karistus ei saa ega tohi olla kindlasti selline, mille kandmist menetlusalune isik ei taju. Karistus peab ilmselgelt menetlusaluse isiku elukorraldust piirama. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada põhikaristuse suuruse osas, teha selles osas uus otsus ning kokkuvõttes rahuldada menetlusaluse isiku kaebus osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.