4-18-1785/4

4-18-1785 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2018 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-18-1785 (2317,18,001145) Kohtunik Julia Vernikova Väärteoasi R.J esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 06.03.2018 otsuse peale väärteoasjas nr 2317,18,001145 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja (menetlusalune isik): R.J (isikukood: XXX , elukoht: xxxx) Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus LÕPPOSA Juhindudes VTMS § 132 p 2, 133, 134, kohus otsustas:
2. Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 06.03.2018 otsus R.J-ile mõistetud rahatrahvi suuruse osas. Karistada R.J liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 (ükssada kuuskümmend) eurot.
3. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et R.J-ile mõistetud rahatrahv 160 eurot on võimalik tasuda ositi, s.o 4 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest ehk 40 (nelikümmend) eurot kuus. Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedpank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
4. Edasikaebamise kord 2 Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 06.03.2018 otsusega karistati R.J liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Otsuse kohaselt juhtis R.J 16.02.2018 kell 17.28 Lääne-Harju vallas Tallinn-Paldiski tee 30 km-l mootorsõidukit kiirusega 105 +/- 4 km/h, millega ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust 70 km/h mitte vähem kui 31 km/h. Sellega rikkus R.J LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid.
6. Otsuse peale esitatud kaebuses ei vaidlustanud R.J etteheidetavat rikkumist, kuid palub talle määratud trahvisumma üle vaadata. Kaebaja leidis, et määratud rahatrahv on tema olukorda arvestades liiga suur. Tal on üks alla-aastane laps ning teine laps sündimas. Tema eelnev sõiduregister on olnud korralik. Kaebaja kahetseb oma tegu. R.J ei soovi kohtuistungil osaleda.
7. Kohtuväline menetleja leidis, et karistus tuleb jätta muutmata, küll aga ei vaidle ta vastu rahatrahvi ositi tasumisele määramise osas. Süü suurust hinnates märgib kohtuväline menetleja, et kaebaja poolt lubatud sõidukiiruse ületamise määr jääb LS § 227 lg 2 koosseisus märgitud vahemiku keskmise määra lähedal. Teisi rikkumisi isik toime ei pannud. Isik on oma tegu kahetsenud, aga see ei saa mõjutada süü suurust määral, mis annaks aluse kaebemenetluses karistuse kergendamiseks. Määratud karistus vastab isiku süü suurusele ja karistuse üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele ning rahatrahvi vähendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puudub alus. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED
8. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2317,18,001145 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
9. Poolte vahel ei ole vaidlust väärteo toimepanemise asjaolude osas. Kaebajale etteheidetava sõidukiiruse ületamise osas tunnistas R.J kohtueelses menetluses, et ületas kiirust. Kaebaja poolt toimepandut tõendab lisaks isiku enda ütlustele veel politseitöötaja Kristjan Lahe ütlused, kes pidas 16.02.2018 kell 17.28 kinni Paldiski suunas liikunud mootorsõiduki, mille juhiks oli R.J . Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt oli R.J juhitava sõiduki kiiruseks 70 km/h teelõigul 105 +/- 4 km/h ning sellest tulenevalt ületas kaebaja mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et R.J ületas liikluskorraldusvahendita lubatud sõidukiirust ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. R.J möönab kohtuvälises menetluses antud ütlustes, et ta mõtles muudest asjadest ning endalegi üllatuseks ületas 70 km/h alas lubatud kiirust. Seega on isik teo toime pannud 3 vähemalt hooletusest, st ta ei teadnud kiiruseületamisest, kuid kohusetundliku ja tähelepaneliku liiklejana oleks pidanud liikluskorraldusvahendeid ja oma sõidukiirust jälgima. Menetlusaluse isiku süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
10. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, arvestada tuleb kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb õiguskorra kaitsmise huvidest. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis on LS § 227 lg 2 järgi karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 päevamäära või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 kuuks. Kaebajale määrati rahatrahv 50 päevamäära, s.o sanktsiooni keskmises määras. Kaebaja ületas lubatud suurimat sõidukiirust 31 km/h, mistõttu on kaebaja süü talle etteheidetavas teos keskmine. Keskmisest suuremale süüle ei viita ükski teine tõend, mh nähtub kiirusmõõturi kasutamise protokollist, et tegemist oli hea nähtavusega asulavälise teega, ilm sademeteta ja teeolud kuivad ning karistusregistri järgi ei ole isik varem liiklussüütegusid toime pannud. Seega ei ole kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel vähemalgi määral arvestanud karistust kergendava asjaoluna seda, et isik oma tegu kahetses. Kohtu hinnangul tulnuks karistuse määramisel samuti arvestada teo toimepanemise asjaolusid, nimelt ei ole R.J väärtegu toime pannud tahtlikult. Seetõttu kohus tühistab otsuse R.J-ile määratud karistuse osas ja teeb selle kohta uue otsuse. Süü suurust, karistust kergendavat asjaolu ja rikkuja isikut arvesse võttes mõistab kohus karistuseks rahatrahvi 40 päevamäära, s.o 160 eurot. Selline karistus on piisav süüdlase mõjutamiseks olla edaspidi tähelepanelikum ja ohutum liikleja ning on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Mis puudutab süüdlase keerulist majanduslikku olukorda, siis see oli kaebajale teada ka enne rikkumist ning ei vähenda süüd ega kergenda temale mõistetavat karistust. Kaebaja teadis, et tal on kodus imik ja teine sündimas, mistõttu pidanuks ta eeskujuks oleva ja ohutust hindava lapsevanemana seda hoolsamalt oma liiklusalast käitumist jälgima.
11. Küll aga peab kohus kaebaja perekondlikku seisu arvestades võimalikuks rahatrahvi ositi määramist. Kohus arvestab, et kaebaja ülalpidamisel on peatselt kaks last ning KarS § 66 lg 2 alusel peab mõistlikuks anda kaebajale võimalus tasuda mõistetud rahatrahv 160 eurot osade kaupa, s.o nelja kuu jooksul otsuse jõustumisest võrdsetes osades, tasudes seega igas kuus 40 eurot. Kohus selgitab täiendavalt, et rahatrahvi tasumine nelja kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte kohustus. Kaebajal on alati võimalus trahv enne otsusega määratud tähtaega ära maksta. Väärteo eest mõistetud karistused kantakse karistusregistrisse ning kustutatakse sealt aasta möödumisel alates trahvi täielikust tasumisest. Seega on rahatrahvi võimalikult kiire tasumine kaebaja enda huvides. Julia Vernikova Kohtunik