← Eesti

4-20-1525/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2020, Valga kohtumajas Väärteoasja number 4-20-1525 Kohtunik Kohtujurist Kohtuistungi sekretär Annemarie Ger

§ 50

lg 5 p 3 nõudeid ja pani toime teo, mis on kvalifitseeritav

§ 227lg 3 järgi /kt lk 21-22/.

PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna patrullpolitseinik Jaanus Topsi poolt 31.03.2020 koostatud kiirmenetluse otsusega määrati V.H-le karistuseks LS § 227 lg 3 alusel rahatrahv sada trahviühikut.

  1. V.H esitas Tartu Maakohtule 03.04.2020 kaebuse, mille kohaselt ta ei nõustu eelviidatud otsusega. Kaebuse esitaja on seisukohal, et seadmega Stalker peaks olema võimalik tuvastada kiiruse konkreetses punktis ning olema teada, kui kaugel on sõidukid üksteisest mõõtmise ajal. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole võimalik väita, et tema ületas kiirust 60 märgi mõjualas ning leiab, et liikus antud kiirusel 90 km/h märgi mõjualas olles /kt lk 1-2/. Esialgselt esitati kaebus Tartu kohtumajale, kes edastas selle alluvuse korras teo toimepanemise koha järgi VTMS § 14 lg 1 alusel menetlemiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale /kt lk 12/.
  2. Kohtuväline menetleja ei nõustunud 29.04.2020 esitatud seisukohas kirjaliku menetlusega ning on seisukohal, et kuivõrd rõhk menetlusaluse isiku kaebuses on kiiruse ületamise toimepanemise tõendatusel ja seaduspärasusel, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet mõõtmist läbi viinud politseiametniku Jaanus Topsi tunnistajana ülekuulamist kohtuistungil, kes saaks anda täiendavaid ütlusi mõõtmise täpsete asjaolude kohta. Samuti palus kohtuväline menetleja kohtuistungile kutsuda ja tunnistajatena üle kuulata Jaanus Topsiga koos tööl olnud Kagu politseijaoskonna patrullpolitseiniku Karin Kuuse ning mootorsõidukis Peugeot 4007 reg.nr xxxxxx viibinud kaasreisija M. V.. Lõuna prefektuur leiab, et kiirmenetluse otsus väärteoasja 2610,20,001371 on seaduslik, väärteole on antud õige kvalifikatsioon, järgitud on menetlusõigust ning määratud karistus vastab teo raskusastmele. Liiklusjärelevalvet teostanud ametnikud järgisid nõuetekohaselt kõiki menetlusnorme nii isiku teo kvalifitseerimisel, kui ka süü tuvastamisel.
  3. Asja arutati avalikul kohtuistungil 26.05.2020 algusega kell 10.
  4. Kohtuistungil kuulati tunnistajatena üle politseiametnikud Jaanus Tops ja Karin Kuus. Kohtuvälise menetleja taotletud kolmanda tunnistaja – V.H kaassõitja vanaema M. V.i osas – teatas V.H, et ta kohtusse ei tule ja kutset ta kätte ei saanud, kuna ei olnud võimalik sellele järele minna. Kohtuväline menetleja loobus antud tunnistaja ülekuulamisest ning seda ei soovinud ka kaebuse esitaja. KOHTU SEISUKOHT
  5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo).
  6. Kohtuväline menetleja heidab kiirmenetluse otsuses menetlusalusele isikule ette, et ta rikkus oma tegevusega

§ 50

lg 5 p 3, kuna V.H juhtis mootorsõidukit kiirusega 105 +-4 km/h, millega ületas antud teelõigul liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust, milleks oli 60 km/h, mitte vähem 2 kui 41 km/h võrra.

§ 50

lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Sama sätte lg 5 kohaselt võib olenevalt liiklus- ja teeoludest, ohutusest ja sõiduki kategooriast teeomanik vähendada LS § 15 lg 1 punktides 1 ja 2 nimetatud suurimat lubatud sõidukiirust. Antud asulavälisel teelõigul oli kehtestatud liiklusmärgiga 351 „Suurim kiirus“ maksimaalse lubatud sõidukiirusena 60 km/h. Kohtuväline menetleja leidis seega, et V.H vastutab

§ 227lg 3 alusel.

7.

§ 227

lg 3 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis.

  1. Vastavalt kiirusmõõturi kasutamise protokollile on patrullpolitseinik Jaanus Tops 31.03.2020 kell 16.26 teostanud V.H poolt juhitud mootorsõiduki Peugeot 4007 registreerimismärgiga xxxxxx liikumiskiiruse mõõtmist Valga maakonnas JõhviTartu-Valga maantee
  2. kilomeetril, sõidu suund Valga linna poole. Kasutati kiirusmõõteseadet Stalker II MDR nr AS
  3. Seadet on testitud 31.04.2020 kell 07.30, seade on olnud töökorras. Kiirust on mõõdetud seistes nii, et seade on paigaldatud statiivile parklas viibides. Nähtavus oli hea, asulaväline tee, sademeteta, valge aeg, kuiv kattega kahesuunaline tee. Mõõdeti paigal seistes, kiiremat objekti jälgides, milleks oli lähenev, üksinda liikuv sõiduk. Doppleri helisignaal oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Kiirusmõõturi lugem oli 105 km/h. Mõõtmise laiendmääramatus +/- 4 km/h, lõplik mõõtetulemus 101 km/h. Juhile näidati tabloole fikseeritud lugemit. Mõõtmise ajal video-või helitehnikat ei kasutatud. V.H on protokolli allkirjastanud ning kirjutanud, et kiirus on mõõdetud 60 kilomeetrise piirkiirusega alast. Protokolli on allkirjastanud kiirusemõõteseadet kasutanud ja protokolli täitnud Jaanus Tops /kt lk 8-9/. Kohtule on esitatud ka mõõtevahendi kontroll-leht ning teatis, millelt nähtuvalt on Jaanus Tops läbinud 05.12.2018 mõõtealase koolituse /kt lk 17-18/.
  4. Eelnevast nähtub, et kiiruse mõõtmiseks kasutati õigusaktide nõuetele vastavat kiirusmõõturit ning kiirusemõõtmine on vormistatud korrektselt.
  5. Kaebuse esitaja ei tunnista talle etteheidetava LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemist, olles seisukohal, et 60 km/h märgi mõjualas sõitis ta seal lubatud kiirusega. V.H selgitas kohtus, et sõitis kiirusega 105 km/h siis, kui oli juba 90 km/h piirkiirusega alas. Tuli vanaemaga Tartust, kus käis vanaemaga hambaarstil. Õrust 60 km/h piirkiirusega alast välja kiirendades mõõtis politsei kiirust, vilkurid jõudis politsei sisse lülitada alles siis, kui oli politseiautoga kohakuti. Jäi peaaegu kohe seisma, enne Keeni kurvi. Politseinik tuli tema juurde ja tutvustas end, küsis dokumente, kiiruse ületamisest alguses ei rääkinud. Tagasi tulles kutsus auto juurde, kus kuulis, et on ületanud 41 km/h kiirust. Kuna oli šokis, et võib juhilubadest ilma jääda ning vaja on koolis ja tööl käia, siis hakkas mõtlema, et äkki ületaski kiirust. Kasutas küll püsikiirusehoidjat, kuid 60 alas oli see maha võetud. On seisukohal, et 105 km/h oli tal 60 alast välja kiirendades. Leiab, et politseinikud ei valeta tehtu osas, kuid kiiruse mõõtmise koht on vale. Mõõdetud kiirus oli 90 alas /kt lk 38-39/.
  6. Seega tuleb kohtul tuvastada esitatud tõendite pinnalt, kas on tõendatud V.H poolt 31.03.2020.a. talle etteheidetava teo toimepanemine ehk kas kiirusemõõtmine toimus ajal, mil menetlusalune isik sõitis juba 90 km/h märgi 3 mõjualas või on võimalik, et kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastatud kiirusel liikus menetlusaluse isiku sõiduk ajal, mil ta oli veel 60 km/h märgi mõjualas.
  7. Mõõtmist teostati kiirusemõõturiga STALKER II MDR nr AS004102, mis on radar tüüpi kiirusemõõtur, millega ei ole võimalik mõõta mõõdetava objekti kaugust. Seega sellele tuginedes ei ole võimalik tuvastada, kui kaugel asus sõiduk Peugeot 4007 reg. nr. xxxxxx mõõtmise ajal mõõtmiskohast ning kas sõiduk võis viibida sel momendil veel 60 km/h märgi mõjupiirkonnas. Samas ei näe seadus ka sellist kohustust kohtuvälisele menetlejale ette ning küsimus sellest, kas V.H juhitud sõiduk oli juba sisenenud liiklusmärgi 351 „Suurim kiirus“ 60 km/h mõjupiirkonda kiiruse mõõtmise ajal või mitte, tuleb lahendada teistele tõenditele tuginedes.
  8. Tunnistaja Jaanus Tops selgitas kohtule, et
  9. märtsil kella 16.30 paiku teostas koos kolleegi Karin Kuusiga Jõhvi-Tartu-Valga maantee kõrval Epre poes olevas parklas liiklusjärelevalvet mõõtes kiirust. Epre kauplusest olid umbes 10-15 meetrit Tartu poole ja näoga Tartu suunas. Tartu poolt lähenes musta värvi mootorsõiduk Peugeot 4007, mille roolis oli meesterahvas - V.H ja tema kõrval istus tema vanaema. Kui auto ilmus Jaanus Topsi vaatevälja, olles umbes 400 meetri kaugusel, oli see bussipeatusega kohakuti. Bussipeatus asus Valga poolt Tartu sõites paremal pool teed ja seal on Valga poole tulles kerge langus. Nähes kiirusmõõtja Stalkeri numbreid ja kuuldes selle heli, fikseeris Jaanus Tops V.H sõiduki kiiruse, selle tulemiks oli 105 km/h. Selle koha peal, kus V.H kiiruse fikseerimisel asetses, oli kiirus piiratud 60-le kilomeetrile tunnis. Peale kiiruse fikseerimist sõideti V.H-le Valga suunas järgi, andes peatumismärguande, mille peale juht koheselt ka peatus. Sõiduki juurde minnes tutvustas Jaanus Tops end ning selgitas V.H-le , mida viimane oli rikkunud. Reeglina on Jaanus Topsi sõnutsi politseis omavaheline kokkuleppe, et LS § 227 lg 3 rikkumise puhul koostatakse väärteoprotokoll, kuid kuna isiku register oli puhas, siis tuldi vastu ja koostati kiirmenetluse otsus. Pakkus isikule ka võimalust valida üldmenetlus, mille puhul on võimalus, et juhtimisõigus peatataks 2-3 kuuks ilma rahalist karistust määramata, kuid seda isik ei soovinud ja oli määratava karistusega päri. V.H oli patrullpolitseinikele oma rikkumist tunnistanud ja selgitanud, et kasutades püsikiirusehoidjat ning vanaemaga jutustades ei pannud ta 60 km/h piirkiirust tähele. Menetlusalune isik ei maininud ühtki sõna, et oleks olnud väljaspool 60 km/h piirkiirusega ala. Ka ühtegi teist sõiduautot seal polnud. Lisaks oli politseinik enda sõnutsi pakkunud ka võimalust rahatrahvi ositi maksta. Tunnistaja Jaanus Tops selgitas, et kui kahtleb või kõhkleb, siis pigem jätab ta olukorrale reageerimata /kt lk 35-36/.
  10. Teise tunnistaja, patrullpolitseinik Karin Kuusi ütlused langevad tunnistaja Jaanus Topsi ütlustega kokku. Ka tema kinnitas, et oli koos Jaanus Topsiga 31.03.2020 teostamas liiklusjärelevalvet. Oldi poe parklas ning mõõdeti Tartu poolt lähenevate autode sõidukiirust. Üks hetk lähenes neile sõiduauto Peugeot ühtlase kiirusega, mis oli umbes 104-105 kilomeetrit tunnis. Jaanus Tops fikseeris selle kiiruse ning seejärel liiguti autole järele, kasutades siniseid ja punaseid vilkureid. Vastates kohtuvälise menetleja küsimusele, ütles Karin Kuus, et seisid koos Jaanus Topsiga Epre poe parklas suunaga Tartu poole. Liiklustihedust hindas normaalseks: ehkki eelnevalt oli vastu tulnud autosid, siis V.H lähenedes ei olnud seal ühtki autot. Mõõtsid koos Jaanus Topsiga 60 km/h piirkiirusega alas sõitvaid autosid. Kiirust mõõtsid nii, ei ise viibisid nad 90 km/h piirkiirusega alas. Auto ilmus nähtavale siis, kui Karin Kuus oli koos Jaanus Topsiga „all orus“. Kui kurvist lähenev auto välja tuli, nägi Jaanus Tops seda ning kiirust, kuulis helisignaali ja fikseeris selle täpselt. Tunnistaja on kindel, et auto oli 60 km/h piirkiirusega 4 alas. Lukustatud sai kiirus 105 km/h. Märgid olid täpselt nii nagu Google Maps kajastab. Jaanus Tops fikseeris kiiruse siis, kui auto oli paralleelselt bussipeatusega /kt lk 36-37/.
  11. Mõlemad tunnistajad, nii Jaanus Tops kui Karin Kuus on andnud selgesõnalised ütlused, et kiirus fikseeriti hetkel, mil sõiduk ilmus kurvist nähtavale ehk hetkel, mil V.H juhitav auto asetses Saksamatsi bussipeatuse juures. Antud bussipeatuse juures kehtis kiirusepiirang 60 km/h. Kohtu hinnangul ei nähtu ühtki põhjust, miks tunnistajad peaksid valetama kõnealuse väärteo asjaolude kohta. Ka menetlusaluse isiku kohtuistungil antud seonduvad ütlused ei tekita kohtus kahtlusi politseiametnike poolt tajutu tõelevastavuse osas. Esmalt väitis menetlusalune isik, et 90 km/h ala on mäe otsas /kt lk 38/. Arvestades konkreetset paikkonda ei vasta see väide tõele. Ka paikkonda tundmata on Google Mapsi kaardirakendusega tutvudes nähtav, et mäe otsas asub eelviidatud bussipeatus ning nagu juba tuvastatud, oli kiirusepiirang seal 60 km/h, mitte 90 km/h. Bussipeatusest edasi kulgeb tee langevas suunas Valga ja Epre kaupluse poole. Samuti ei osanud menetlusalune isik usutavalt selgitada istungil, miks ta politseiametnikele tunnistas süüd väites, et jäi vanaemaga lobisema. Kui isik arvanuks sündmuse järel, et asus mõõtmise hetkel 90 km/h alas, oleks ta seda kindlasti politseiametnikele avaldanud. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku ütlused eluliselt ebausutavad ning kantud soovist vabaneda vastutusest.
  12. Kaebuse esitaja peamine seisukoht on, et sõiduki kiirus mõõdeti ajal, mil ta oli juba 90 km/h märgi mõjupiirkonnas. Seejuures märkis ta, et tunnistajate silmamõõt ei ole mingi mõõt, vaja on mõõteriista ja see, et üks tunnistaja arvab, et fikseeris kiiruse 90 km/h alas, ei pruugi õige olla ning teine tunnistaja ei saagi seda teada mõõtmise momenti /kt lk 38, pöördel/. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Tunnistaja ütlused on menetluses aktsepteeritavad tõendid ning seda muu hulgas ka objektide paiknemisse puutuvalt. Samuti ei olnud tegemist juhuslikult sündmust tajunud isikutega. Tegemist oli staažikate politseiametnikega, kes viibisid antud sündmuskohal tööülesannete täitmise raames. Nende ülesanne oligi seal liiklusjärelvalvet teostades tuvastada sõidukite kiirus, ületamiste puhul see fikseerida ning teha kindlaks muud asjaolud, samuti veenduda mõõtmise teostamise objektiivses võimalikkuses asukohast tulenevalt.
  13. Lisaks on kaebuse esitaja kahelnud, et patrullpolitseiniku reageerimisaeg kiiruse fikseerimiseks võis olla liiga pikk. Seega tuleb tuvastada, kas ajaks, mil Jaanus Tops jõudis kiiruse fikseerida, võis V.H olla juba 90 alas.
  14. Google Mapsi 2019 seisuga andmetelt ( selline liiklusolukord kehtis ka süüteo toimepanemise hetkel ) nähtuvalt on paigaldatud Tartu poolt Valka liikudes 60 km/h piirkiiruse märk enne vasakut kätt jäävat tööstuskompleksi pöörangut. Seejuures on veel orienteeruvalt 160m enne seda paigaldatud 70 km/h märk.1 60 km/h märgi algusest kuni politseiametnike mõõtmiskohani Epre kaupluse ees on orienteeruvalt 650 meetrit ning 150 meetrit kuni kõnealuse bussipeatuseni, mille kõrval olles olevat fikseeritud V.H 2 juhitud sõiduki liikumiskiirus. Antud 60 km/h piirangu ala lõpeb pisut enne Epre kauplust. Nagu tunnistajad selgitasid, asusid nad mõõtmist teostades 90 km/h 1 https://www.google.ee/maps/dir/57.9278343,26.1751111/57.9292283,26.1743987/@57.9258424,26.1753824,1 6z/data=!4m2!4m1!3e0 2 https://www.google.ee/maps/dir/57.926581,26.1756838/57.9278719,26.1750535/@57.9257727,26.1754388,
  15. 21z/data=!4m2!4m1!3e0 5 kiirusepiiranguga alas. Kaardirakenduse andmetel lõppeb 60 km/h kiirusepiirang umbes 270 meetrit enne Epre kauplust.3
  16. Tartu suunast Valga poole liikudes liiklusmärk 351 „Suurim kiirus“ 90 km/h paigaldatud ca 220 meetrit pärast eelpool nimetatud bussipeatust.4 Politseinike poolt fikseeritud kiirusel liikudes läbis menetlusalune isik ühes sekundis 28 meetrit. Seega läbis ta 220 meetri pikkuse vahemaa pisut vähem kui 8 sekundiga. See tähendab, et patrullpolitseinik Jaanus Topsil oli kiiruse fikseerimiseks aega vähemalt seitse sekundit. Kohtu hinnangul on see küllaldane aeg ja vahemaa kiiruse fikseerimiseks. Antud paikkonna iseärasust ning märkide asetumist silmas pidades oli seega võimalik seal teostada mõõtmist ja tuvastada korrektselt antud rikkumine. 60 km/h ala Õrus on piisavalt pikk, et kogenud politseiametnik kuuldes radari helisignaali, tutvudes kiirusemõõturi tabloo näiduga, jõudis sõiduki kiiruse fikseerida. Ka siinkohal rõhutab kohus, et politseiametnikud olid oma tööülesandeid täitmas, mistõttu nad olid valmis just sarnasteks olukordadeks ning seetõttu suutelised neile reageerima kiiremini, kui ehk tavainimene juhuslikult sarnasesse olukorda sattudes.
  17. Lisaks on ebatõenäoline, et juhul kui isik tõepoolest oleks läbinud korrektselt 60 km/h ala antud kiirusel, oleks ta jõudnud kiirendada alast väljudes niivõrd ruttu 60-lt sedavõrd suurele kiirusele nagu 101 km/h. Enda selgituste kohaselt hakkas ta kiirendama 90 km/h märgi alguses /kt lk 38, pöördel/. Kui oleks tõepoolest olukord olnud nii, nagu isik kirjeldas, et 60-e alas liikus ta sellel kiirusel, kuna püsikiiruse hoidja oli maha võetud ning tsoonist väljudes alles mõõtis politseiametnik tema kiirust, ei saanuks mõõtetulemuseks olla 101 km/h. Tegemist on olulise kiiruste vahega. Püsikiiruse taasrakendamisel kiirendab auto sõidukiirust optimaalsetel mootori pööretel, mistõttu selleks kuluv kiirendusaeg on pikem. Ka juhul, kui isik ei kiirendanud püsikiiruse hoidja taasrakendamist kasutades, vaid ise gaasipedaalile vajutades, ei kiirendaks suuremakereline sõiduk nagu Peugeot 4007 ühe või kahe sekundi jooksul, mis kulub politseiametnikel kiiruse näidu fikseerimisele, 60 km/h pealt 101 km/h-le.
  18. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et V.H ütlused on ümberlükatavad teiste asjas esitatud ning eelpool analüüsitud tõenditega, mis kinnitavad, et menetlusaluse isiku käitumises on realiseerunud

§ 227lg 3 sätestatud väärteokoosseis – V.H juhtis 31.03.2020.

a. kell 16.26 Jõhvi-Tartu-Valga mnt teelõigu

  1. kilomeetril mootorsõidukit Peugeot 4007 registreerimisnumbriga xxxxxx kiirusega 105+-4 km/h, millega ületas antud teelõigul liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust (60 km/h) mitte vähem kui 41 km/h võrra.
  2. Väärteona on KarS § 15 lg 3 kohaselt karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul pani V.H süüteo toime vähemalt hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes. Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus leiab, et V.H oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud veenduma sellest, kas tema sõidukiirus vastab liiklusmärkidega kehtestatud 3https://www.google.ee/maps/dir/57.9248112,26.177126/57.9227907,26.1795496/@57.9247765,26.1764774,16z /data=!4m2!4m1!3e0 4https://www.google.ee/maps/dir/57.9248112,26.177126/57.9265815,26.1756835/@57.9254953,26.1766124,
  3. 75z/data=!4m2!4m1!3e0 6 lubatud maksimaalsele sõidukiirusele. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
  4. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises ja seetõttu ei ole alust kohtuvälise menetleja otsust tühistada. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. Karistuse kohaldamisest
  5. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise alus isiku süü. Leidis tõendamist, et LS §-s 227 lg 3 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik V.H . Väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning karistus väärteo eest on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt.
  6. Väärteo toimepanemise ajal kehtinud LS § 227 lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Antud juhul ületas V.H lubatud sõidukiirust 41 km/h võrra, so LS § 227 lg 3 normis sätestatud määras.
  7. V.H on täisealisest isikust mootorsõiduki juht, kes peaks mõistma, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh ka tema enda elu- ja tervise huvides. On üldteada, et lubatud suurimat sõidukiirust ületades mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked tagajärjed. Kogenud juht peab olema teadlik, et lubamatu on igasugune lubatud sõidukiiruse ületamine ning liikluses osaledes tuleb rakendada piisavat hoolt, kuivõrd tagajärjed võiva olla pöördumatud. 27.

§ 50

lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Antud teelõigul oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks 60 km/h. Menetlusalusele isikule V.H-le määras kohtuväline menetleja LS § 227 lg 3 alusel karistuseks rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 400 eurot, milline karistus vastab sanktsiooni keskmisele määrale. KarS § 56 lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

  1. Karistuse määramisel võetakse aluseks teo toimepanemise eest ette nähtud karistuse keskmine määr ning vastavalt kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele jõutakse lõpliku määratava trahvisummani. Käesoleval juhul on teo eest määratava karistuse keskmine määr 100 trahviühikut ning kohtuväline menetleja on hinnanud seda isiku süüle vastavaks ning sobivaks preventiivseid eesmärke silmas pidades. Kohus nõustub sellega ning leiab, et kohtuvälise menetleja kohaldatud karistus summas 400€ on vastavuses menetlusaluse isiku süüga ning täidab karistuse eesmärke. Määratud karistus on kohtu hinnangul piisav distsiplineerimaks juhti olema liikluses hoolikam ning pöörama suuremat tähelepanu oma sõidukiirusele. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Varasemaid kehtivaid rikkumisi V.H ei ole. Samas ei saa mööda vaadata rikkumise raskusest – V.H ületas lubatud sõidukiirust 41 km/h võrra. 7
  2. Sanktsiooni keskmise määra – poole maksimaalmääras karistuse määramisel on arvestatud karistuse määramise üld- ja eripreventiivseid eesmärke ning võimalust V.H just sellise karistusega mõjutada hoidumaks edasistest LS nõuete rikkumistest.
  3. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõiguse rikkumist, tõendatud on LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine ja V.H karistamine on toimunud kohtu hinnangul vastavuses KarS § 56 lg 1 sätestatuga, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ning määratud karistus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Annemarie Gerassimov kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.