lg 1 p 4 alusel välja mõista Aleksandr Brovkolt menetluskuluna kaitsjatasu 117 (ükssada seitseteist) eurot riigituludesse v.-adv. vanemabi Heiki Kuninga poolt osutatud õigusabi eest. Aleksandr Brovkol tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr EE891010220034796011, Swedbankis nr EE932200221023778606, Nordea 2 Pangas nr EE701700017001577198 või Danske Bankis nr EE403300333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Aleksandr Brovko, 114-1152, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.03.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Brovko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksandr Brovko kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-14-1152 27.02.2014 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.
lg 2 alusel vähendati Aleksandr Brovkole mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.01.2013.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 11 kuu ja 29 päeva vangistust, võrra ning Aleksandr Brovkole mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 9 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Aleksandr Brovko karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg: 05.04-06.04.2013 ja 24.05-25.05.2013, s.o kokku 4 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti tähtajaline vangistus 3 aastat 9 kuud 25 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti A. Brovko kinnipidamise päev, s.o 19.08.2013.a. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Kuriteod varieeruvad, varasemalt on isikut karistatud nii röövimise, vanglas joovastavate ainete tarvitamise kui ka ühel korral suures koguses narkootikumide omamise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on narkosõltuvus, puudulik probleemilahendamise oskus, samuti grupi mõju. Kinnipeetavat on korduvalt väärteokorras karistatud. Tallinna Vanglas viibides osales kinnipeetav terviserühmas ning ta registreeriti kontaktisiku poolt AN tugirühma vahistatutele, kuid lahkus sealt väites, et tema pole rühma tahtnud. 21.02.-05.03.2015 läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning 08.04.-22.07.2015 osales ta OÜ Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes. Alates 18.09.2015 osaleb isik tööhõives majandustöödel koristajana. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 2 kuud vangistust. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Enne vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslasega xxxx, elukaaslase vanaema juures. Eluase oli probleemne, kuna elukaaslane oli narkosõltlane ning korduvalt kriminaalkorras karistatud. Eelmise kuriteo panid nad toime koos. Võimaliku vabanemise korral soovib isik minna kas xxxx või keskusesse xxxx. Mõlemad keskused kinnitavad, et vabade kohtade olemasolul võtavad nad isiku enda juurde, kui isik seda ise soovib. Isikul on keskharidus, ta on lõpetanud keskkooli väljaspool Eestit. Kinnipeetav väidab, et on eelmiste vangistuste jooksul omandanud elektriku 3 eriala. Ta on omandanud käsitööoskusi teistelt kinnipeetavatelt ning tööoskusi töötamise käigus. Kinnipeetava eesti keele tase on 0 ning ta ei näe vajadust selle õppimiseks. Isik omab elektriku, traktoristi ja keevitaja oskusi, mis on omandatud Murru Vanglas. Samuti tunneb ta puutööd ja puunikerdust ning ta on käeliselt andekas, joonistab. Ametlikult on isik töötanud lühiajaliselt enne esimest vangistust, kuid alates 1993.a on ta olnud põhiliselt vanglas. Enne vangistust töötas ta väidetavalt ehitusel, kuid toimetulekuks varastas. Vangistuses sooviks isik töötada pesumajas. K-raha andmetel on isikul seisuga 11.02.2016 täitmata nõudeid 3173,98 eurot, vabanemisfondis on 19,40 eurot. Kinnipeetav on kasvanud 8-lapselises peres, vanemad on mõlemad sõjaväelased ning elavad xxxx. Kinnipeetava õed-vennad elavad xxxx erinevates paikades, lähedastega on side nõrk. Väidetavalt on isikul 2 last. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on enamik narkosõltlased ja kriminaalse taustaga isikud, kellest isik on teataval määral mõjutatav, kuigi väidab, et otsuseid võtab vastu iseseisvalt. Elukaaslane E O on hetkel vanglas. Kinnipeetava enda sõnul ei ole ta kunagi alkoholi tarvitanud, alkoholi kuritarvitamise kohta andmed puuduvad. Isik eitab ka narkosõltuvust. Enda sõnul on ta suitsetanud põhinarkootikumina marihuaanat, süstinud nii moonivedelikku, sünteetilisi opiaate kui heroiini. Väidetavalt tarbis ka eelmise vangistuse ajal pidevalt, kahel korral on teda karistatud uimastite tarvitamise eest vanglas. Isik on olnud Tartu Vanglas joovastivabas osakonnas ja läbinud vastavad sotsiaalprogrammid. NPALS alusel on teda karistatud 11 korral. Isik oli igapäevane tarvitaja, tal on fikseeritud ka üks vägivallategu seoses narkootikumidega. Isik saab aru narkootikumide kahjulikkusest ning on osalenud võõrutusravis, kuid ei ole suutnud narkootikumidest loobuda. Isik väidab, et läbitud programmidest on olnud kasu ning ta soovib sõltuvusest lõplikult loobuda. Kinnipeetav andis nõusoleku vabanemiseks xxxx või keskusesse xxxx. Isiku arusaam oma olukorra tõsidusest on ebaadekvaatne, enesehinnang on pigem madal, uimastite tarbimine viitab kohanemisja toimetulekuprobleemidele. Septembris 2013 oli enesevigastus. Isik kordab oma vigu ega suuda eelnevatest kogemustest õppida. Ohvriempaatia on piiratud. Kinnipeetava tulevikueesmärgid on üldsõnalised, ta elab pigem üks päev korraga. Ametnike suhtes on ta üldiselt viisakas, kuid on esinenud allumatust, uue kuriteo pani ta toime kriminaalhoolduse ajal. Isiku puhul on oht kõige tõenäolisem, kui ta on narkojoobes või vajab raha narkootikumide ostmiseks. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 64%, mis on kõrge risk ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 24%, mis on keskmine risk. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Viru Vangla isiku tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Juhul, kui kohus otsustab Aleksandr Brovko vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, on otstarbekas määrata talle katseaeg kuni 13.06.2017 ja käitumiskontroll pikkusega 12 kuud, käitumiskontrolli ajaks tuleks määrata talle KarS § 75 lg 2 p 21,4,5,7 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et enne vangistust käis elukaaslane E O Aleksandr Brovko juures vanglas korduvalt lühiajalistel kokkusaamistel, viimati 21.05.2014.a. E O vanaema M I, kes on aadressil xxxx asuva korteri omanik ja elab seal ka ise, selgitas telefoni vestluses, et ta ei ole käesoleval ajal nõus, et Aleksandr Brovko vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral asuks elama aadressile xxxx asuvasse korterisse. Sellesse korterisse asub M I sõnul peale vangistusest vabanemist elama E O ning M I ei taha, et Aleksandr Brovko elaks samas korteris. Aleksandr Brovko nimetatud korterisse elama asumise vastu on ka E O ema O O, kes ise samuti elab selles korteris ja on koos oma ema M I selle omanik. Aleksandr Brovko kohta 23.04.2010.a koostatud vanglapäringu vastusest nähtub, et oma vanematega ei suhtle ta alates 1989.a, kui ta Eestisse elama asus. Andmebaasis Vangis on Aleksandr Brovko tuttavateks märgitud 3 isikut, kes on varem kandnud karistust vanglas. D B vabanes 31.12.2015.a Viru Vanglast, A M 10.06.2015.a Tallinna Vanglast ja J K 02.12.2014.a 4 Viru Vanglast, neist viimane kandis karistust narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest. Viru Vangla inspektor-kontaktisik I R vestles kriminaalhooldusametniku palvel Aleksandr Brovkoga ja selgitas talle, et tal ei ole võimalik vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral aadressil xxxx asuvasse korterisse korteriomanike vastuseisu tõttu elama minna. Seepeale teatas Aleksandr Brovko, et ta tahab minna narkootikumide vastasele ravile rehabilitatsioonikeskusesse. Kriminaalhooldusametnik helistas 18.01.2016.a xxxx narkorehabilitatsioonikeskusesse. Keskuse töötaja selgitas, et põhimõtteliselt on ravile asumine võimalik, kuid vaba koha olemasolu keskuses Aleksandr Brovko vanglast vabanemise ajaks garanteerida ei saa. Kriminaalhooldusametnik helistas 18.01.2016.a aadressil xxxx asuva Lootusemaja direktorile A B, kes selgitas, et vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabanenud isikutel, kes soovivad vabaneda narko- või alkoholisõltuvusest, on võimalus läbida 9 kuud kestev rehabilitatsiooniprogramm, juhul, kui kohus on määranud ravile allumise lisakohustuse. Vabu kohti on keskuses pidevalt ja ravile asumiseks piisab kohaleminekust. Kriminaalhooldusametnik helistas 18.01.2016.a xxxx asuva Lootuse Küla töötajale, kes selgitas, et MTÜ Lootuse Küla pakub vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabanenud isikutele majutusteenust ning seal on võimalik läbida ka narkootikumide vastane rehabilitatsiooniprogramm. Eeltoodust järeldub, et Aleksandr Brovkol on võimalus asuda statsionaarsele narkomaania ravile ka juhul, kui xxxx rehabilitatsioonikeskuses ei peaks tema vangistusest vabanemise ajaks vaba kohta olema. Aleksandr Brovko andis 19.01.2016.a kirjaliku nõusoleku asuda narkootikumide vastasele ravile vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral. Kinnipeetava käitumist vabaduses mõjutab see, kas ta hakkab tarvitama narkootikume, kas ta asub narkootikumide vastasele ravile, kas ta hakkab suhtlema narkootikume tarvitavate või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega ja kas ta asub peale rehabilitatsioonikeskuses narkootikumide vastase ravikuuri läbimist tööle. Aleksandr Brovko kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta helistas paar nädalat tagasi Sillamäe rehabilitatsioonikeskusesse ja sealt öeldi, et kui ta vabaneb, siis koht saab seal olema. Parema meelega on ta xxxx kaugemal, siis ei ole kiusatusi. Ta läheb sinna, kuhu kohus määrab. Lähedasi tal ei ole. Elukaaslase ja pojaga ta suhtleb. Ta ise otsustas minna ravile. Viimati tarvitas ta narkootilisi aineid 2013. aasta juunis, enne karistuse kandmisele asumist, 3 aastat tagasi. Ta ei tunne enam vajadust narkootiliste ainete järele. Ta on nõus ka kõikide lisatingimustega, mis on vangla iseloomustuses loetletud. Töötanud on ta keevitajana, samuti on teinud puutööd. Tal on keevitaja tunnistus olemas, ainult eurosertifikaati ei ole. Ta on väsinud vanglas olemisest. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes
lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Aleksandr Brovko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt eelnimetatud kinnipeetava kohta 11.02.2016 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega toeta samuti nagu vangla A. Brovko ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Täiendavalt märgib prokurör, et A. Brovko varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on 7-l korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Vangistust kannab ta kolmandat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Süüdimõistetu on korduvalt ja pika ajavahemiku vältel käitunud õigusvastaselt, mistõttu tal on välja kujunenud kuritegelik käitumismuster. Kuna A. Brovko kannab Harju Maakohtu 27.02.2014 kohtuotsusega KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristust mh narkokuriteo eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse 5 sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Harju Maakohtu 28.01.2013 kohtuotsusega antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid. Ta ei suutnud pärast viimase kohtuotsuse kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi katseajaga anti talle selline võimalus. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uute kuritegude toimepanemine, st katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud süüdimõistetu puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega, ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Enne vangistust oli A. Brovkol probleeme narkootikumide tarvitamisega (kahel korral karistatud uimastite tarvitamise eest vanglas, NPALS-i alusel karistatud 11-l korral), mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 64% (kõrge risk) ja 24% (keskmine risk). Vangla on lugenud süüdimõistetut ohtlikuks avalikkusele (risk ühiskonnas). Eelmainitud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Käesoleval juhul ei pea prokuratuur õigeks kohaldada süüdimõistetu suhtes erandlikku meedet, st teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamist. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Aleksandr Brovko vangistusest ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Kaitsja leidis, et vaadates Aleksandr Brovko minevikku, siis võib öelda, et see just kõige parem ei ole. Kaitsja arvab, et lähtuma peab sellest, mis on kujunenud tänaseks päevaks. Aleksandr Brovko käitumisest on näha, et viimase vangistuse ajal ei ole tal olnud kokkupuuteid narkootiliste ainetega. Kui on kõlanud etteheide, et varasemalt oli ta vangistuse ajal tarvitanud narkootilisi aineid ja kui ta nüüd seda teinud ei ole, siis see näitab, et on toimunud oluline positiivne nihe. Kaitsja arvates ei ole päris õige minevikule suurt rõhku panna. Varasemalt ei ole Aleksandr Brovko taotlenud enda saatmist rehabilitatsioonikeskusesse, kuid nüüd ta soovib seda. 6 On olemas kaks reaalset võimalust, xxxx keskus ja keskus xxxx. Materjalide hulgas on keskuse xxxx nõusolek tema sinna võtmiseks ja on olemas ka Aleksandr Brovko enda nõusolek. Alates 2013.a suvest ei ole Aleksandr Brovko narkootilisi aineid tarvitanud. Ta väitis, et tal ei ole tõmmet nende järele. Seega võib teha järelduse, et tema väide on õige, et tõepoolest on tal täna tung narkootiliste ainete järele vähenenud. Aleksandr Brovko avaldas kohtule, et ta soovib lõpetada sellise endise elu ja uut elu alustada. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi ja OÜ Corrigo vastava programmi. Aleksandr Brovko on kinnitanud, et nendest programmidest on ta palju kasu saanud ning sealjuures teab ja oskab neid teadmisi rakendada. Kaitsja leiab, et eluaseme puudumise fakt käesoleval hetkel ei ole riskiks, kuna tal on võimalus asuda rehabilitatsioonikeskusesse ja sealt vabanedes tuleb tal ikkagi elukoht leida. Mis puudutab tema toimetuleku võimalusi, siis tal on olemas mitmed omandatud elukutsed. Selliste ametitunnistustega inimene leiab töö, kui soovib. Vangla nendib, et Aleksandr Brovko on motiveeritud töötama. Minevikus olid narkootikumid probleemiks, kuid nüüd on ta mitmed aastad neist eemal olnud ja soovib end ravida. Kaitsja julgeb öelda, et kinnipeetav oskab võtta ette samme, et oma hädadest vabaneda ning leiab, et riskid, mis iseloomustuses on märgitud, on siiski paljuski maandatud. Distsiplinaarkaristusi on vaid üks ja vaadates selle rikkumise sisu, siis see iseenesest erilist ohtu ei kujuta. Kaitsja palub kohtul kaaluda võimalust Aleksandr Brovko vabastada ja seada talle kohustuseks asuda ravile, kas xxxx rehabilitatsioonikeskusesse või keskusesse xxxx. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Brovko ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Aleksandr Brovko kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 27.02.2014 otsusega KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristust muuhulgas KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, s.o esimese raskusastme rahvatervisevastase narkokuriteo eest. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab kohtu hinnangul sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Uued tahtlikud kuriteod KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi pani Aleksandr Brovko toime Harju Maakohtu 28.01.2013 otsusega määratud katseajal, sealjuures väärib märkimist, et uute kuritegude toimepanemist alustas ta juba katseaja algul. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, kuna kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Kinnipeetaval puuduvad lähedased, kes võiksid pakkuda talle vabanemisjärgselt materiaalset ja moraalset toetust. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on Viru Vangla hinnangul 64%, millise näol on tegemist kõrge riskiga. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus selles, et isiku käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate kohustuste määramine oleksid sel korral piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Aleksandr Brovko puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. 7 Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuse jooksul on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osalenud OÜ Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes ja alates 18.09.2015 olnud hõivatud majandustöödel koristajana. Isik on andnud nõusoleku vabanemiseks xxxx narkorehabilitatsioonikeskusesse või keskusesse xxxx, et asuda sõltuvusravile. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. vanemabi Heiki Kuningas, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 93 eurot. Kohus leiab, et kaitsjatasu tuleb suurendada, kuna kohtuistung kestis 09.55-10.50, mitte 10.00-10.30 nagu taotluses märgitud. Seega suurendab kohus tasu 0,5 tunni võrra, s.o 20 euro võrra, millele lisandub käibemaks 4 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaitsjale hüvitamisele 117 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76;
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.