1-14-5454/56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. august 2016.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-5454 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Prokurör Ingrid Koddo juuresolekul Jaanika Kõrgmaa (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 09.08.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid H.U´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu H.U, isikukood XXX, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta H.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 20.06.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.U ´i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. H.U on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 19.06.2014 kohtuotsusega KarS § 200 lg 1; § 121 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel 2 aasta vangistusega. KarS § 74 lg 2 alusel määrati, et 4 kuud vangistust kuulub koheselt ärakandmisele ning ülejäänud vangistus 1 aasta 8 kuud jäetakse tingimisi kohaldamata 2 aastase katseajaga. Tartu Maakohtu 06.11.2015 määrusega pöörati kandmata jäänud karistus 1 aasta 8 kuud vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algus 23.10.2015 ja lõpp 23.06.
2. Kinnipidamisasutuses H.U kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi on
3. Isikul puudub vabanemisel elukoht. Ise soovib ta asuda elama vanaema juurde, kuid vanaema ei andnud selleks nõusolekut. Tal on võimalus asuda elama sotsiaalelamispinnale aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. Enne täisealiseks saamist oli riiklikul ülalpidamisel, elas erinevates lastekodudes. Vanglas töötab majandustöödel koristajana. Vabanemisel puudub garanteeritud töökoht. Emaga suhted halvad, isaga kontakt puudub. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamist alustas väga vara ning on korduvalt karistatud AS § 71 järgi. Suuresti mõjutab tema käitumist impulsiivsus, seda nii kuritegude toimepanemisel, probleemide sihipärasel 1 lahendamisel kui ka eesmärkide saavutamisel. Kinnipeetav on karistatud 3 korda. Kahel korral on allutatud käitumiskontrollile ning mõlemal korral pöörati karistus täitmisele. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 64%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 75%. Viru Vangla ei toeta H.U´i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt vanaema ei ole nõus teda enda juurde elama võtma. Kinnipeetava ema elab Inglismaal, kus elas ka kinnipeetav enne vahistamist. Garanteeritud töökoht puudub. Rahvastikuregistri andmetel on tema elukohaks xx linn. Isik on 3 korda kriminaalkorras karistatud. 2 korda määrati kirminaalhooldusele ning karistus pöörati täitmisele. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. H.U soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud H.U ´i arvamuse, leiab, et H.U ´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. H.U on kriminaalkorras karistatud 3 korda, 2 korda on määratud kriminaalhooldusele, mis ebaõnnestusid ning karistused pöörati täitmisele. Isiku õigusrikkumised said alguse ajast, mil ta oli 9-aastane. Ta ei ole suutnud sooritada ka ÜKT tunde, mis talle prokuratuuri poole määrati kriminaalasjade lõpetamisel ning need kriminaalmenetlused uuendati. Tegu on tõsiste käitumisprobleemidega isikuga, kes ei suuda alluda ühiskonnas kehtestatud normidele. Seda näitab ka tema alaealiste komisjonis käimine 7 korral ning mitmel korral ka erikooli saatmine. Vabanedes puudub kinnipeetaval elukoht ja garanteeritud töökoht. Distsiplinaarkaristusi on
4. Kohus leiab, et kuna isik on juba kahel korral määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks, ei ole seega varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda, seda enam, et tal puudub vabaduses nii elu- kui ka töökoht. Isik ei ole huvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi väljendanud oma senise käitumisega, sealhulgas ka vanglas. 2 Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 8 kehtivat distsiplinaarkaristust ning hinnates isiku varasemat käitumist, võib süüdimõistetu isiklike probleemide tekkimisel kasutada nende maandamiseks ja lahendamiseks ebaadekvaatseid viise, olles ükskõikne tagajärgede suhtes. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu H.U vabastamisega temale Viru Maakohtu 19.06.2014 kohtuotsusega mõistetud ning 06.11.2015 Tartu Maakohtu määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko / / 3