← Eesti

1-20-901/3

Obsah (7)§ 424§ 74§ 68§ 75§ 78§ 50§ 180

Kriminaalasi nr 1-20-901 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 03. veebruar 2020. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Alar Häidberg Kriminaalasi B.E süüdist

kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades § 424 lg 2 järgi kiirmenetluses Süüdistatav B.E, IK XXX; sünniaeg:

  1. september
  2. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX; kontaktandmed: telefon XXX; kriminaalkorras karistatud 2 korral, väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada B.E

§ 424lg 2 järgi ja karistuseks mõista kuus

(6)kuud vangistust.

§ 74lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud kuue

(6)kuu pikkusest vangistusest tuleb B.E koheselt ära kanda seitse
(7)päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise algust alates B.E kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o

  1. veebruarist
  2. a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada B.E suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni.

§ 74lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistuse ülejäänud osa, s.o viie

(5)kuu kahekümne kolme
(23)päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui B.E ei pane ühe
(1)aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75lg 1 alusel on B.E käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

  1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 78

p 1 alusel hakata B.E katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Määrata B.E katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta B.E-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks

(5)kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on B.E kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie
(5)tööpäeva jooksul. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista B.E-lt sundraha nelisada kolmkümmend kaheksa
(438)eurot ja kaitsjatasu nelikümmend üheksa
(49)eurot 20 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et B.E on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kolme
(3)kuu jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99920700006068. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus B.E süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda on Tartu Maakohtu Võru kohtumaja
  1. märtsi
  2. a otsusega nr 1-16-2019 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti
  3. veebruaril
  4. a kella 14:43 paiku Tartu maakonnas Kambja vallas Nõo-Kambja mnt
  5. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Transporter registreerimisnumbriga XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,82 mg/l kohta). B.E rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Sellega pani B.E toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör

§ 424

lg 2 j är gi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale Peeter Rebasele karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest tuleb koheselt ära kanda 7 päeva vangistust, mille kandmise algust arvata

§ 68lg 1 alusel B.E kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 01.

veebruarist 2020. a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada B.E suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa, s.o 5 kuud 23 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui B.E ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 1 alusel on B.E käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta B.E-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kiirmenetluses kaasnev sundraha 438 eurot ja kokkuleppe sõlmimisel osalenud kaitsja tasu 49,20 eurot, mille tasumiseks süüdistatavale määrata

§ 180lg 3 alusel 3 kuud kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates.

Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. B.E tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtuotsuse täitmise tagamiseks koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse osas tuleb kohaldada B.E suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. esitatud ei ole. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. B.E-lt väljamõistetavateks menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565 , § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.