§-le
) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt
Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus
lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, milliste nõuete osas kehtib võlgniku vastuväide ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. 5. XX pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande 04.10.2021 kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt
lõikest 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluste kohta avaldatud 21.09.2020 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pärnu 2 Maakohtule vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab
Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Võlgniku pankrotivarasse laekus pankrotimenetluse kestel kokku 25 425,66 eurot, sh xxx asuva korteriomandi müügist 25 000 eurot, halduri poolt kinnipeetud ja sissenõutud summad 25,66 eurot ning sõiduki ½ kaasomandi müügist laekunud 400 eurot. Pankotimenetluse kulud vastavalt
on kogusummas x eurot, millest ajutise halduri tasu x eurot, halduri tasu x eurot ja panga teenustasud 3,83 eurot. Pankrotimenetluses on tunnustatud 1 esimese järgu võlanõue summas 17 894,33 eurot ning 8 teise järgu võlanõuet kogusummas 53 304,52 eurot. Tunnustamata jäi 1 võlausaldaja nõue. Kokku on pankrotimenetluses jaotisete alusel väljamakseid summas 18 255,33 eurot. XX pankrotimenetluses müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. XX maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on ebamõistlik ja vastutustundetu oma maksevõimet ületavate laenukohustuste võtmine igapäevaste kulutuste katmiseks ja seejärel varasemate laenude tasumine. Võlgniku maksejõuetus kujunes välja 2019 aasta teises pooles, kui tekkisid võlgnevused ja võlausaldajad asusid kohtu kaudu võlgnevusi sisse nõudma. Kuna võlgnik oli 2020 aasta alguseks juba muutunud maksejõuetuks, siis COVID-19 pandeemia ja sellega kaasnenud asjaolud, samuti koondamine, võlgniku maksejõuetust otseselt ei põhjustanud. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. 6.
kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on pankrotimenetluse lõpetamise määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet või kui kohus on võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. 7.
Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt
lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. 8. Haldur on palunud määrata endale tasu
lg-tes 1, 11, 2 ja 5 esimese lause alusel seaduses ettenähtud alammääras summas x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot. Tasu arvestuse aluseks on halduri töö tulemusena pankrotivarasse laekunud 25 425,66 eurot. Haldur on läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Kohus leiab, et pankrotihalduri nõutud tasu summas x eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik ja põhjendatud ning vastab
Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb.
9.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Andrus Õnniku XX pankrotihalduri kohustustest. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 10.
lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. 3 Võlausaldaja võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. 11. XX on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele.
lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb algatada võlgniku XX kohustustest vabastamise menetlus. 12.
lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
S § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.
Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. 17.
lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimisest, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. 18. Kui võlgnik otsustab kasutada temale
lg-ga 5 koosmõjus täitemenetluse seadustiku § 132 lg-ga 1 antud õigust mitte anda võlausaldajatele üle tulu, mis on väiksem palgaalammäärast, siis see ei muuda olematuks
lg-s 4 sätestatud kohustust anda üle 75% tulust võlausaldajatele väljamakseteks, kuid näitab, et võlgnik ei tegele mõistlikult tulutoova tegevusega.
lg 5 eesmärgiks ei ole julgustada võlgniku elama miinimumpalgast, võimaldades seejuures kohustustest vabaneda ilma kohustusi mingilgi määral täitmata. 19. Kohus leiab, et
lg-s 1 toodud mõistet „mõistlikult tulutoov tegevus“ tuleb sisustada selliselt, et saadav tulu peab võimaldama võlgnikul täita seadusest tulenevaid kohustusi, 4 s.h tasuda 75% sissetulekust võlausaldajatele võlgnevuse katteks. Mõistlikult tulutoova tegevuse puudumisel peab võlgnik üles näitama huvi ja aktiivsust mõistlikult tulutoova tegevuse leidmiseks. 20.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.