) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest.
lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu.
lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.
kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi.
lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav on tekitanud kannatanutele kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest ta tegutses tahtlikult
S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust ja toimepanemisel üles näidatud järjekindlust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kriminaalasjast nähtuvalt on süüdistatav K.J toimepandut kahetsenud, mida kohus peaks arvestama karistust kergendava asjaoluna. Samas kuritegude toimepanemisel ülesnäidatud intensiivsus sunnib kohut sellesse kahetsusse suhtuma ettevaatlikult. Kohus on ka varasemalt korduvalt tähelepanu juhtinud asjaolule, et karistust kergendava asjaoluna ei ole käsitletav ainuüksi kahetsuse verbaalne väljendamine, vaid lisaks sellele peab ka süüdistatava käitumises sisalduma puhtsüdamlikule ja siirale kahetsusele viitavad asjaolud, mille pinnalt oleks võimalik järeldada, et isik on oma tegude taunitavust ning tagajärgede olemust mõistnud ning soovib samasugust käitumist tulevikus vältida. Nimetatud asjaoludele võib viidata muu hulgas näiteks kannatanu ees vabandamine, vabatahtlik kahjude hüvitamine, kuritegude toimepanemist tinginud probleemide lahendamisele asumine vms. Kuna süüdistatava K.J-i puhul teisi viiteid puhtsüdamlikule kahetsusele peale selle verbaalse väljendamise ei esine, ei leia kohus, et K.J-i poolt kahetsuse väljendamine ülekuulamisprotokollides oleks karistust kergendava asjaoluna arvestatav. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest. Sellised asjaolud aga välistavad kohtu arvates võimaluse mõista karistuseks rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad legaalsed vahendid sellise karistuse tasumiseks ning süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo varavastane iseloom ja süstemaatilisus näitavad juba iseenesest, et süüdistataval puudusid legaalsed elatusvahendid. Seetõttu tuleb süüdistatavale mõista karistuseks vangistus. K.J-i on varem karistatud nii vangistusega, milline on tema suhtes jäetud tingimisi kohaldamata kui ka üldkasuliku tööga, andes süüdistatavale kahel korral võimaluse tõestada, et suudab jätkata elu ilma süütegusid toime panemata. Sellest hoolimata ei ole K.J 7 1-13-6679 temale antud sellist võimalust kasutanud, jätkates kuritegude toimepanemist ka temale määratud katseajal, mille tõttu on mõistetud karistused ka täitmisele pööratud. Samuti on süüdistatavat korduvalt karistatud reaalse ja pikemaajalise vangistusega, kuid sellele vaatamata on ta pärast karistuste ärakandmist jätkanud kuritegude toimepanemist üha uuesti. Sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et K.J ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Senised karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Nii kaitsja kui süüdistatav on viidanud süüdistatava elus esinevale narkoprobleemile, selgitades, et kuritegude toimepanemine oligi otseselt seotud narkootikumide tarvitamisega. Narkoprobleemidest annab tunnistust ka süüdistatava korduv väärteokorras karistamine NPALS § 151 alusel. Kohus nõustub nii süüdistatava kui ka kaitsja seisukohaga, et narkootilistel ainetel on K.J-i kuritegelikus käitumises oluline roll. On vägagi tõenäoline, et senikaua, kui K.J ei ole tõsiselt ja otsustavalt tegelema hakanud oma narkosõltuvusest vabanemisega, kasutades selleks kõiki temale kättesaadavaid võimalusi, jätkab ta üha uute kuritegude toimepanemist, mistõttu K.J ise oma käitumisega praktiliselt välistab võimaluse elada oma elu seaduserikkumisteta, ühiskonna poolt aktsepteeritavas vormis. Seetõttu leiab kohus, et vabaduses viibides on K.J jätkuvalt ohuks õiguskorrale. K.J-i süü raskusastme hindamisel arvestab kohus asjaolu, et süüdistatav on varem 10 korda kohtulikult karistatud ning pani toime lühikese aja- 1 kuu jooksul- toime 5 varguseepisoodi, milledest kolm on toime pandud sissetungimisega ning kvalifitseeritavad varguse enamohtliku koosseisuna. Viiest varguse episoodist viis süüdistatav lõpule neli ning vargustega tekitati ühele kannatanule märkimisväärset kahju. Nimetatud asjaolud on käsitletavad süüd suurendavana. Süü hindamisel arvestab kohus ka asjaolusid, et üks varguseepisood jäi katsestaadiumisse ning vargustega tekitatud kogukahju ei ole oluline, mistõttu kohus leiab, et süüdistatava süüd ei saa pidada suureks ega karistada teda seetõttu sanktsioonimäära keskmise sanktsiooniga nagu on taotlenud prokurör. Karistuse määra valikul lähtub kohus nii süüdistatava süü suurusest, mis ei ole väga suur, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest ja ka asjaolust, et süüdistatav tunnistab täielikult enda süüd, seepärast ei pea kohus otstarbekaks prokuröri pakutud karistusmääraks 2 a ja 6 kuulist vangistust, vaid leiab, et toimepandud kuritegude eest on põhjendatud süüdistatava karistamine sanktsioonimäära 2/5 piirides. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kuivõrd süüdistataval puuduvad hetkel sissetulekud, käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha ja kaitsjatasu ning süüdistatavalt mõistetakse välja ka tsiviilhagid, mis kokku moodustavad küllaltki suure summa, leiab kohus, et süüdistataval käiks kõigi menetluskulude tasumine korraga üle jõu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et menetluskulud tuleb määrata KrMS § 180 lg 3 alusel ositi pikema aja jooksul. Kohtunik Julia Vernikova 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.