Kriminaalasi nr. 1-15-8229 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 27. oktoobril .2015.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova juuresolekul abiprokurör Helen K

§ 424järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvas tas D.J-i süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 30.03.2015 kella 21.54 ajal Tallinnas Mustamäe tee 118 juures mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (narkojoove), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid ja põhjustas liiklusõnnetuse. Seega D.J pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo. J uhindudes Kr

MS § 245 sätetest on abiprokurör Helen Kiviloo, süüdistatav D.J ja tema kaitsja Maano Saareväli käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et abiprokurör taotleb kohtus

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest D.J-ile karistuseks rahalise karistuse 150 päevamäära, so 1515 eurot (arvestusega, et ühe päevamäära suurus on 10,10 eurot), mis tuleb tasuda

§ 66

lg 1,3 alusel 12 kuu jooksul igakuiselt 126,25 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 50

lg 1 p 1 alusel lisakaristusena nõuab prokurör mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist neljaks kuuks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, abiprokuröri ja kaitsja arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub D .J temale

§ 424

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuulub D .J-ilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 585 eurot Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt tuleb D.J-ilt tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. D.J-ilt tuleb välja mõista ekspertiisitasu kokku summas 201 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda mõistliku aja 12 kuud, mis on maksimumaeg. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315,

§ 66

, § 50 lg 1 p 1 kohus: otsustas Süüdi tunnistada D.J

§ 424

järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära s.o 1515 eurot (arvestusega, et ühe päevamäära suurus on 10,10 eurot).

§ 66

lg 1 ja 3 alusel tasuda rahaline karistus 1515 eurot ositi 12 kuu jooksul igakuiselt 126,25 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta D.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 /neljaks/ kuuks. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 sätetele on D.J kohustatud viie tööpäeva jooksul loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Välja mõista D.J-ilt 585 eurot sundraha ja ekspertiisitasu 201 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse D .J-ile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest 2 ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 3